1-06-3278\1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2006.a Paide kohtumajas Kriminaalasja number 1-06-3278 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Kohtuistungi sekretär Silvi Mõistlik Kriminaalasi R.B süüdistus KarS § 169 järgi Prokurör Merike Lugna Süüdistatav Kaitsja R.B, isikukood XXX, elukoht XXXXXXXXXX, töötab vabakutselise muusikuna, FIE, OÜ M juhatuse liige, varem kriminaalkorras karistamata vandeadvokaat Raul Ainla Resolutsioon Süüdi tunnistada R.B KarS § 169 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi süüdimõistetu suhtes kohaldamata. Mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.B ei pane 1 (ühe) aastasel ja 6 kuusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kontrollnõudeid: 1) elama oma elukohas XXXXXXXXXXXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning täidab KarS § 75 lg 2 p 6 alusel ülalpidamiskohustust. 1 Määrata süüdimõistetu kriminaalhooldaja järelevalve alla. kriminaalhooldusosakonna juhatajal määrata talle kriminaalhooldaja. Harju Maakohtu Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista riigituludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049696) R.B-lt 4500 (neli tuhat viissada) krooni sundraha katteks ja 39.60 (kolmkümmend üheksa kr 60 s) krooni postikulude katteks. Anda aega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks 30 päeva kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Tasumisel tuleb ära näidata otsuse number ja mille eest tasutakse (sundraha, postikulud). Juhul kui ei kasutata vabatahtliku hüvitamiseks antud aega, siis tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul otsuse kuulutamisest Järva Maakohtule. Tuvastatud asjaolud R.B kriminaalasjas on kindlaks tehtud asjaolud. R.B hoidub kuritahtlikult kõrvale Järva Maakohtu 20.05.1996 kohtuotsuse ja Järva Maakohtu 5.04.2005 kohtumääruse alusel K. N kasuks nende ühiste poegade E-H. ja K-H. ülalpidamiseks elatusraha maksmisest alates 16.11.2004 igakuiselt 3300 krooni kuus. Töötades füüsilisest isikust ettevõtjana ja omades pidevat sissetulekut, tasus ta elatisraha osaliselt, mitte täies ulatuses ja vaheaegadega, sellest tekkis elatusraha võlgnevus. Ta loobus töötamast FIE-na ja asutas 21.06.2005 ainuosanikuna OÜ M, mille juhatuse liige ta on ja mille kaudu laekusid talle summad muusikaliste teenuste osutamise eest laevadel. Tegutsedes ettevõtjana, varjas ta oma sissetulekuid kohtutäituri eest ja ei ole oma poegadele elatusraha maksnud alates 15.05.
2. Seisuga 1.10.2005 on tema elatusraha võlgnevus K. N-le kokku 43 785 krooni. Vanema kuritahtliku kõrvalhoidmisega oma nooremale kui kaheksateistaastastele lastele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest pani R.B toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlus kohtus Kohtuistungil ei tunnistanud süüdistatav end süüdi esitatud süüdistuses märgitud asjaoludes. Kaitsja leiab, et elatist ei ole makstud, kuid tegemist ei ole kuritahtliku kõrvalehoidmisega. Varjatud ei ole tulusid, milledeks on dividendid ja palk. Tulu ei olegi esinenud. Elatist on makstud jõudumööda, ostetud on lastele riideid. FIE-na töötamine ei ole lõppenud, nagu süüdistuses märgitud, jätkuvalt on registreeritud. See asjaolu on kohtul võimalik üle kontrollida. Kaitsja teatab, et süüdistatav ei soovi ütlusi anda. Süüdistatav keeldus samuti ütluste andmisest kohtuistungil. Istungi käigus on süüdistatav kohtule kinnitanud, et tal ei ole vara. Ta ei ole olnud seda meelt, et ei maksa elatist, on püüdnud võimetekohaselt teha. Võlg on tekkinud töökoha kaotamise tõttu. 2 Kannatanu on tõendanud laste elatusraha mittemaksmist. Ebaregulaarselt on ta elatist maksnud aastatel 1996-
3. Alates aprillist 2005 elatise maksmine katkes. Maikuus maksis 3790 krooni kohtutäituri kaudu. Jaanuaris 2006 maksis sularahas 3850 krooni. Suvel 2006 laekus 18927 krooni, juulis 1190 krooni. Kohtuistungi päeva seisuga on võlgnevus 51484 krooni. Kannatanu leiab, et eesmärgiks ei ole karistamine, vaid ühelgi vanemal ei tohi jääda arvamus, et tal ei ole kohustusi laste ees. Võib nõustuda, et on püüdnud võlga vähendada, aga ta ei ole teinud kõike endast olenevalt, et elatist laekuks regulaarselt. Otsuse tegemisel on tõenditeks: kannatanu ütlused, Järva Maakohtu 7.05.1996.a otsus elatise väljamõistmise kohta; Järva Maakohtu 24.03.2005.a määrus elatise suurendamise kohta; kannatanu ja süüdistatava 23.03.2005.a kokkulepe elatise raha suuruse kohta, mis on esitatud kohtule 24.03.2005.a määruse tegemiseks; kohtutäituri teatis võlgnevuse kohta 14.10.2005.a seisuga; väljavõte OÜ M arvelduskontolt raha liikumise kohta Hansapangas perioodil 30.05.2005-02.01.2006; HT M OÜ ja OÜ M vahelised arved teenuste tasumise kohta; kahtlustatavana antud R.B ütlused ning äriregistri teabesüsteemist võetud ettevõtja üldja isikuandmed, mis kohtu poolt üle kontrollitud, osaühing on jätkuvalt tegutsev äriühinguna, mille ainuomanik ja juhatuse liige on R.B. Süüdistatav on kahtlustatavana andnud järgmisi ütlusi: juunis 2005 arestis kohtutäitur pangaarve ja töötasu on saanud aegajalt FIE-na, millelt tuleb maksta maksud; tulumaksu võlg on 12000 krooni; kuus saab kätte 5000 krooni, mitte rohkem; poja arvele on kandnud raha toetuse eesmärgil, viimati tegi seda novembris 2005; samuti tegi eelmisel kuul, kuid kannatanu seda ei arvesta; täiturile on kandnud viimati raha maikuus 2005; maksmine käib ülejõu, 40000 krooni on võlg; kannatanu nõudmised pidevalt kasvavad, puudub inimlik käitumine kannatanu poolt; osaühingu lõi selleks, et edasi elada; sinna on laekunud arvete alusel raha, millest ei ole maksnud ühtegi senti; kannatanu kasutab raha ainult enda heaolu parandamiseks, ei osta lastele riideid ja kulutab raha ebaotstarbekalt; kannatanu isiklikud ja tööalased probleemid ei puutu asjasse. Kohtu põhjendused Tõendamist on leidnud süüdistatava enda kinnitusega kahtlustatavana antud ütlustes, mida ei ole ümber lükanud kohtuistungil, ja kannatanu ütlustega elatusraha lastele igakuiselt mittemaksmisega alates maikuust 2005.a. Seega on jätnud täitmata eespool näidatud ja süüdistuses märgitud kohtuotsuse ja -määruse, mis on kindlaks määranud elatise suuruse igas kuus ja kohustuse seda maksta igakuiselt. Täidetud on objektiivne süüteokoosseis. Kohtulahenditega oli tagatud poegadele elatise maksmine. Kuna elatist ei makstud alates maikuust 2005 ja varem mitte täielikult, siis on tegemist kuritahtliku ülalpidamiskohustuse rikkumisega nii süstemaatiliselt kui ka pikema aja jooksul (võlgnevus). Subjektiivsest küljest vaadatuna on süüteokoosseis täidetud ka siis, kui isik tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Käesolevas süüdistusasjas on tegemist kavatsetusega, sest eesmärgiks on võetud süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamine ja esineb teadlikkus selle saabumisest. KarS § 169 sätestab lapse ülapidamise kohustuse rikkumise, milles on ettenähtud kriminaalkaristus vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Kohtulahenditega on leidnud tõendamist, et süüdistataval on kaks alaealist last. Selles karistusseadustiku paragrahvis sätestatud kuriteo toimepanemine ei eelda ainuüksi isiku aktiivset tegutsemist. Kuriteo objektiivse külje võib süüdlane realiseerida ka tegevusetuse 3 teel. Selline seisukoht tuleneb asjaolust, et vastavalt perekonnaseaduse §-le 60 lg 1 on lapse ülalpidamiskohustus pandud vanemale, kes seda täites peab ise jälgima, et laps oleks nõuetekohaselt ülalpeetud, st vanem peab ülalpidamiskohustuse täitmiseks ise aktiivselt käituma. Ülalpidamiskohustuse täitmiseks peab vanem kasutama kogu oma vara. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele igakuise elatusrahana. Sellest sättest tulenevalt on vanemal kohustus igal kuul, so perioodiliselt hoolitseda selle eest, et laps saaks talle määratud elatise. Nimetatud kohustuse süstemaatiline ja pikaajaline rikkumine kujutabki endast kuritahtlikkust KarS § 169 mõttes. Otsuse tegemisel on kohus tuginenud Riigikohtu lahendi 3-1-1-92-01 sisule ja seisukohtadele. Oluline on selgitada, et kokkulepitud elatise suurus 3300 krooni kuus on perekonnaseadusega ettenähtud miinimummäärast ainult 150 krooni võrra suurem lapse kohta käesolevaks ajaks. Isik ei kuulu karistamisele, kui on tõendanud, et tal ei ole vara või rahalist sissetulekut, mille arvelt lapsele elatist maksta. Kaitsja väitega, et süüdistataval ei ole olnud rahalist tulu tulumaksuseaduse mõttes, sest seda ei ole kohtueelsel menetluses uuritud, võib nõustuda. Kuid tõendamist on leidnud, et R.B on juunis osaühingu asutamisel omanud rahana 40 000 krooni. Kuna temalt oli välja mõistetud elatis, mida ta ei maksnud, pidanuks ta enne osaühingu asutamist ja asutamise rahast täitma kohtulahendeid, st maksma elatist. Samuti on ta ise kinnitanud töötamist füüsilisest isikust ettevõtjana. Täiendavalt on kohtuistungil selgunud mitteloobumine vastupidi süüdistusele. Edasielamiseks on loonud osaühingu, mis on kohtus tõendamist leidnud nagu seegi, et osaühing on saanud muusikaliste teenuste ees raha. Et kohtueelne uurimine on kiirustanud toimiku esitamisega prokuratuuri ja ei ole ära oodanud füüsilise isiku tuludeklaratsiooni saamist ning et seda pole kohtumenetluse käigus kohtule esitatud nagu kohtule ei ole esitatud 2005.a majandusaasta aruannet või on jäänud välja selgitamata osaühingust saadav tulu 2005.a majandusaasta möödumisel või ei ole kindlaks tehtud juhatuse liikme töötasu või ei ole välja selgitatud, kuidas on kasutatud osaühingule laekunud raha kulutamine ei ole eelpool märgitud põhjusel nii oluline kohtueelse menetleja tegemata töö ega alus, et süüdistatav tuleks õigeks mõista. Aga kindlasti oleks see olnud oluliselt vajalik süüdistatavale kiirema selguse saamiseks, milles seisneb kuritahtlik kõrvalehoidmine. Samuti oleks kaasa aidanud kohtumenetlusele ja saanud ära kuulata tema ütlused. Sellega oleks kaitsepositsiooni saanud veel selgemaks teha. Kohtulahendid kuuluvad vaieldamatult täitmisele iga kuu ja viisil, nagu seal märgitud. Kohtulahenditest tulenev laste ülalpidamiskohustust tuleb täita nende ema K. N (kannatanu) kaudu, nagu on kohtulahendid ette näinud. Laste ülalpidamist korraldab vanem, kelle juures lapsed elavad. Lapsed ise ei korralda ja ei ole ülalpidamiskohustuse osalised. Kriminaalasja menetluse käigus ei maksnud süüdistatav kannatanule raha elatise katteks, nagu oli kohtulahenditega ettenähtud, vaid ostis iseseisvalt riideid, jalatseid ja kandis poja arvele raha. Lisavõimalus lapsi abistada on tänuväärt, kuid see ei saa mõjutada kohtulahendi täimist. Küll on süüdistatav maksnud kannatanule 2006.a mais elatusrahaks 20000 krooni ja jaanuaris 2006 3850 krooni. See on näide, et süüdistatav on hakanud kohtumenetluse ajal aru saama ülalpidamisekohustuse rikkumisest ja pidanud kriminaalmenetlust põhjendatuks ja õigustatuks. Seda asjaolu võtab kohus kergendava asjaoluna. Vaatamata väidetavale maksevõimetusele ei ole süüdistatav pidanud vajalikuks otsida muud tööd või oleks pöördunud kohtusse väljamõistetud elatissummade vähendamiseks perekonnaseaduse § 61 lg 6 kohaselt või täitemenetluse korras maksmise ajutiseks peatamiseks täitemenetluse seadustiku § 45 alusel. 4 Kohus leiab, et süüdistatav on süüdi. Süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Süüdistatav on süüvõimeline. Tegu on õigusvastane. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel lähtub kohus sellest, et elatise võlgnevus on jätkuvalt suur. Suur on samuti määratav sundraha menetluskuluna. Jätkuvalt võib tekkida takistus elatise maksmisel. Seepärast täiendavat rahalist kohustust rahalise karistuse näol ei ole otstarbekas kohaldada. Viimases sõnas avaldatud soovi, kui kohus õigeks ei mõista, siis saab karistada rahalise karistusega, sest selleks saab laenu võtta, ei vasta õiguskorra ega laste huvidele. Kui on vajalik laenu võtta, siis tuleb seda kasutada elatise maksmiseks, sest elatist tuleb maksta ka laenult. Osaühingut ei looda raha ega tulu mittesaamise eesmärgil. Osaühingu tegevuse kaudu saab ja tuleb täita laste ülalpidamiskohustus kuni on kohustus lastele elatusraha maksta. Vaatamata vangistuse kohaldamisele saab karistamise järgselt kohaldada KarS § 74, so katseajaks käitumiskontrollile allutamine ja määramine kriminaalhooldusele. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad posti ja kutsete kättetoimetamise kulud, mis kohus kandis seoses kriminaalasja menetlusega (KrMS § 175 lg 1 p 10) s.o 39.60 kr ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 krooni. Kohus juhindus süüdimõistava otsuse tegemisel KarS §-dest 169, 74, 75 ning KrMS §-dest 180, 189 lg 3, 190, 306, 312 ja
4. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 5