Obsah (6)

§ 344§ 345§ 64§ 74§ 75§ 209

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-07-7756 (kohtueelses menetl

§-de 209 lg 2 p 1, 344 lg 1, 345 lg 1 järgi advokaat Vello Sikut Süüdistus Kaitsja RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada O.L süüdi karistusseadustiku (

) § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 aasta ning tunnistada O.L süüdi

§ 344

lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 kuud ning tunnistada O.L süüdi

§ 345

lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 kuud;

§ 64

alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista O.L-ile liitkaristus karistusena vangistusena 1 aasta;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata O.L-ile katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 1 aasta ei pöörata täitmisele, kui O.L ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata O.L-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxx x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx,; tühistada O.L-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

1. Kahju ja kriminaalmenetluse kulude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult Gunar Kilgi tsiviilhagi ning välja mõista O.L-ilt 1000 krooni Gunar Kilgi kasuks; 2.2 välja mõista O.L-ilt riigieelarve tuludesse sundraha 5400 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1035 krooni 45 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1288 krooni 55 senti, postikulud 21 krooni, toimikust koopia tegemise kulu 66 krooni 10 senti; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 1035 krooni 45 senti arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Vello Sikutile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
2. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.
3. Kokkuleppe sisu Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on O.L-ile mõistetavaks karistuseks

§ 209

lg 2 p 1 järgi vangistuse 1 aasta;

§ 344

lg 1 järgi karistuseks vangistuse 6 kuud;

§ 345

lg 1 järgi karistuseks vangistuse 3 kuud;

§ 64

lg 1 järgi liitkaristuseks vangistus 1 aasta, lugedes kergemad karistused raskemaga kaetuks.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust täitmisele ei pöörata, määrata O.L-ile katseaeg 18 kuud koos allutamisega

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxx x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx,. O.L-i on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema olles varem toime pannud kelmusi, 25.septembril 2006.a. lõuna paiku Viljandi maakonnas Pärsti v. xxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxx juures soovis osta 4500 krooniga Gunar Kilgilt viimasele kuuluvat sõiduautot VAZ-21063 reg.märgiga 014 DAI. O.L maksis G.Kilgile kohe 3000 krooni ja lubas kahe nädala pärast maksta 1500 krooni ning siis pidi vormistatama ka sõiduki müük. O.L lasi G.Kilgil tuua sama päeva õhtul sõiduki dokumendid ja võtmed, tuues ettekäändeks sõiduki ülekontrollimise. Kokkulepitud ajaks O.L G. Kilgile puuduolevat summat ei maksnud, vaid müüs oktoobris 2006.a. ühel päeval G.Kilgile kuuluva sõiduauto Ants Märtsonile. O.L-i tegu on talle kvalifitseeritud

§ 209

lg 2 p 1 järgi varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse. O.L-i on süüstatud kokkuleppemenetluses veel selles, et tema oktoobris 2006.a. oma elukohas Viljandi maakonnas xxxxxxxxx xxxxx xxxxx korteris trükkis G.Kilgi nimel G.Kilgile kuuluva sõiduauto VAZ-21063 reg.märgiga 014 tähtajatuks kasutamiseks volituse ning ostumüügilepingu kahes eksemplaris, millistele võltsis kolmel korral G.Kilgi allkirju, eesmärgiga kasutada volitust ja müügilepingut G.Kilgile kuuluva sõiduauto müümisel. O.L-i tegu on talle kvalifitseeritud

§ 344

lg 1 järgi dokumendi võltsimisena, mille alusel on võimalik omandada õigusi 2 O.L-i on süüstatud kokkuleppemenetluses veel selles, et tema, oktoobris 2006.a. ühel päeval Viljandi maakonnas Tarvastu vallas xxxxxx andis Ants Märtsonile ARK-i büroos sõiduki ümbervormistamiseks ning sõidukiga sõitmiseks enda poolt varem G.Kilgile nimel võltsitud sõiduauto VAZ-21063 reg.märgiga kasutamise volituse ning ostu-müügilepingu kahes eksemplaris. O.L-i tegu on talle kvalifitseeritud

§ 345lg 1 järgi võltsitud dokumendi kasutamisena eesmärgiga omandada õigusi 2.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi otsustamine Gunar Kilgi on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1000 krooni (tl 1-3). Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.

1. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
2. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 1288 krooni 55 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 66 krooni 10 senti. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1035 krooni 45 senti. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg-le 1 määratud kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 66 krooni 10 senti. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb O.L-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 5400 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1035 krooni 45 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1288 3 krooni 55 senti krooni, postikulud 21 krooni, kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 66 krooni 10 senti - riigieelarve tuludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
3. Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Kalev Kuningas Kohtunik 4