Obsah (5)

§ 121§ 74§ 75§ 65§ 68

1-07-10606 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. detsember 2007.a Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja Kriminaalasja nr 1-07- 10606 (07231502108) Kohtunik Kü

§ 121

järgi lühimenetluses Prokurör Natalia Duškina Süüdistatav K.K - isikukood XXX; VF kodanik; keskharidusega; elukoht XXX; töötas autojuht-lukksepana; varem kriminaalkorras karistatud: 19.06.2007.a. Harju Maakohtu otsusega

§ 121

järgi vangistusega 10 kuud 6 päeva tingimisi 18-kuulise katseajaga; tõkend – vahistamine – alates 23.07.2007.a. (kahtlustatavana kinni peetud 21.07.2007.a.). Kaitsja advokaat Sergei Narusberg RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada K.K 05.04.2007.a. episoodis

§ 121järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada kolmandiku (1 kuu) võrra ning kandmisele kuulub 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 74

alusel ei pöörata seda karistust täitmisele, kui K.K 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab

§ 75lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded.

2

§ 65lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, s.o.

19.06.2007.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega, jääb karistuseks 10 kuud ja 6 päeva vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga. 2. Süüdi tunnistada K.K 21.07.2007.a. episoodis

§ 121järgi ning karistuseks mõista 1 aasta 6 kuud vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada kolmandiku (6 kuud) võrra ning kandmisele kuulub karistus 1 (üks) aasta vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust (1 aasta vangistust) 19.06.2007.a. Harju Maakohtu otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa - s.o. 10 kuud 6 päeva vangistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud ja 6 (kuus) päeva vangistust. Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata,

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistusaeg ning mõistetud vangistuse (1 aasta 10 kuud 6 päeva) alguseks lugeda

1. juuli 2007.a.
2. Välja mõista K.K-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse - s.o. süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni ning määratud kaitsjale makstav tasu 5 650 (viis tuhat kuussada viiskümmend) krooni. Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda kuu aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas, märkides viitenumbri 2800049777 ning kriminaalasja numbri 1-07-
3. Kui menetluskulud pole tähtajaliselt tasutud, suunatakse need täitmisele kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tartu mnt. Kohtumajale. SÜÜDISTUS. K.K süüdistatakse selles, et tema 05.04.2007.a. kella 15.00 ajal, viibides XXX, haaras oma alaealise tütre A P juuresolekul oma abikaasa O P juustest kinni ja lõi teda ühe korra peaga vastu seina, tekitades sellega talle füüsilist valu ja pea põrutuse. 21.07.2007.a. kella 21.00 ajal, viibides XXX asuva korteri esikus, oma alaealise tütre A juuresolekul, haaras kinni oma alaealise poja D P kaelast ning lõi teda peaga kolm korda 3 vastu seina. Toas haaras ta uuesti kinni D P kaelast ning lõi teda peaga kaks korda vastu seina ning rusikaga näkku. Kui O P üritas teda D’st eemale tirida, siis K.K lõi O. P parema käe rusikaga vasaku silma piirkonda ning rusikaga näkku. Seejärel haaras ta O. P’st kinni ning heitis teda nii, et kannatanu kukkus seina ja laua vahele ning lõi kannatnut veel rusikaga 4-5 korda keha piirkonda. Oma tegevusega tekitas K.K D P’ile füüsilist valu ning peapõrutuse, otsmiku ja kuklapiirkonna väikesed nahaalused verevalumid ja O P’ile füüsilist valu ning näo ja vasaku õlavarre põrutuse nahaaluse verevalumiga. Selle pani K.K toime

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Kohtuistungil K.K tunnistas oma süüd ja kehetses toimepandut. Tema kaitsja S. Narusberg leidis, et inkrimineeritud kuritegu on tõendamist leidnud ja K.K käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et lisaks süüdistatava enda süü omaksvõtule kohtuistungil on K.K süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises, seda mõlemas episoodis, tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil uuritud tõenditega: - kannatanu O P ütlustega eeluurimisel ( tl. 2 - 6; 9 - 13) selle kohta, et 21.07.07.a. peksis mees nii teda kui alaealist poega; - Tallinna Lastehaigla teatise kohaselt diagnoositi D P’l 21.07.07.a. pea põrutust ning otsmiku ja kuklapiirkonna nahaalused verevalumid (tl.7); -O P patsiendikaardist nähtub, et 21.07.07.a. esinesid tal nahaalused verevalumid, diagnoositi näo ja parema õlevarre põrutust (tl. 8); -kannatanu D P (sünd.XXX.a.) ütlustega eeluurimisel selle kohta, et 21.07.07.a. peksis purjus isa teda peaga vastu seina nii koridoris kui toas; kui ema teda eemale tiris, läks isa kallale ka emale, lõi teda vastu vasakut silma, viskas ema nii, et viimane kukkus seina ja laua vahele. Ka siis kui ema lamas, peksis isa teda rusikatega (tl. 15 – 18); -joobeseisundi tuvastamise protokolli kohaselt oli N. Poyasovil joobeks mõõdetud 2,87 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus (tl.21); -Lasnamäe traumapunkti patsiendikaardil 16.04.07.a. on fikseeritud O P’l pea paremal pool nahaalune verevalum, kaebused valule ning diagnoositi peapõrutust; patsiendi sõnade kohaselt oli mees teda 05.04.07.a. peaga löönud vastu seina (tl. 14); - kannatanu O P ütlustest nähtub, et ka pärast eelvangistusest vabanemist 2007.a. veebruaris on mees talle korduvalt kallale tulnud; täiendavid avaldusi ei teinud ta politseisse seepärast, et pidi toimuma kohtuistung esimeses kuriteoasjas ning tal oli mehest hale. 05.04.07.a. selgus, et mees oli raha maha joonud. Kui naine seda talle ütles, läks ta naisele kallale, haaras juustest, lõi peaga vastu seina. Kuigi pähe tekkis suur muhk, naine kohe arsti juurde ei pöördunud; pärast hakkas aga halvem, pea valutas, näkku tekkis sinikas, nägu läks paiste ning kannatanu pöördus traumapunkti (tl. 50 – 53); 4 - tütre A P (sünd.XXX.a.) ütlustest nähtub, et 2007.a. aprilli alguses tuli purjus isa kööki, haaras ema juustest ja lõi peaga vastu seina. Pärast vangast väljatulekut läks isa emale mitu korda kallale; tema ja vend püüdsid ema kaitsta . 21.07.07.a. haaras purjus isa D’l kaelast ja lõi teda peaga vastu seina. Kui nad tuppa jooksid, tuli isa neile järele ja lõi venda uuesti peaga vastu seina. Kui ema kaitseks vahele astus, hakkas isa ema peksma, lõi teda rusikaga näkku, lükkas ema seina ja laua vahele ning peksis ema rusikatega ka siis, kui ema oli maha kukkunud; seetõttu jooksis ta naabrit appi kutsuma ja helistas politseisse. (tl.54 -58); -tunnistaja R D (P naaber) ütlustest nähtub, et K.K napsitab tihti, korraldab kodus skandaale, peksab oma naist ja lapsi, mistõttu viimased on tema poole pöördunud abi saamiseks. Lapsed kardavad purjus isa. 21.07.07.a. hoidis D näost kinni, N värises. Tunnistaja püüdis Nikolayd rahustada, hoidis jõuga tal käest kinni. Kui Nikolay kukkus põrandale, hoidsid nad teda kinni kuni politsei tulekuni. Poeg kaebas, et isa oli tema prillid ära lõhkunud, ta hoidis ninast kinni, hoidis käsi silmade ees ja nuttis (tl. 45 - 49). Kuigi eeluurimisel on K.K oma süüd eitanud, pole kohtul alust kahelda kannatanute ütlustes, sest need on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Õigesti on kvalifitseeritud K.K käitumine kehalise väärkohtlemisena

§ 121järgi.

Õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid ei ole antud asjas tuvastatud. Karistuse mõistmisel lähtub kohus K.K süüst. Tema karistust raskendavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud, vastust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust kohtuistungil. K.K on analoogse kuriteo eest juba varem karistatud. Vangistus mõisteti talle tingimisi 18- kuulise katseajaga. Ei varasem eelvangistus ega ka asja kohtulik arutamine ja karistuse mõistmine ei ole talle aga mingit mõju avaldanud.. Enne kui ta jõudis end arvele võrra kriminaalhooldaja juures, on K.K järjekordselt vägivalda tarvitanud oma pereliikmete suhtes. Kohus nõustub prokuröri taotlusega, et K.K tuleb karistada reaalse vangistusega ja seda vähemalt sanktsiooni keskmises määras, mida lühimenetluse tõttu tuleb vähendada kolmandiku võrra. Esimese episoodi eest mõisetava karistuse peab kohus võimalikuks lugeda kaetuks eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega. Kuna teine kuriteoepisood on toime pandud katseajal, tuleb täitmisele pöörata karistus esimese otsuse järgi ning

§ 65lg 2 alusel tuleb mõistetavale karistusele liita kandmata karistus eelmise otsuse järgi. Kr

MS § 175, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud, s.o. antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundaraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga almmäära, s.o. 5 400 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238 lg 1 p 4, 311, 313. Kohtunik