Obsah (4)

§ 274§ 68§ 74§ 75

Kriminaaltoimik 1-07-15590 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 7jaanuaril 2008. a. Tartu kohtumaja, Tartu Kalevi 1 koht Kriminaalasja number 1-07-15590 Kohtuko

§ 274

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Evelin Merilaine Süüdistatav R.L elukoht: X; isikukood: xxx; varasem karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 1 korral; väärteokorras karistatud 4 korral; tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu. Kaitsja vandeadvokaat Li Uiga RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja 249 kohus otsustas: Süüdi mõista R.L

§ 274

lg 1 järgi ja karistada teda 3 (kolme) kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka R.L-i eelvangistuses viibitud aeg 09.-11.04.2007. a., s.o 3 (kolm) päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 74

alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.L 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid. Vastavalt

§ 75

lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1. elama kohtu poolt määratud alalises elukohas;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel registreerimisele kriminaalhooldusosakonda;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtuotsus saata täitmiseks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talitusele R.L-i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest. R.L-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista R.L-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 1000.00krooni, ekspertiisikulu 3560.00 (kolm tuhat viissada kuuskümmend) krooni ja kaitsjatasu 1486.80 krooni (üks tuhat nelisada kaheksakümmend kuus krooni ja kaheksakümmend senti). Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Eesti Ühispangas või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas, viitenumber
6. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
7. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon R.L süüdistatakse selles, et tema 02.04.
8. a. kella 17.15 paiku Tartus Anne 57 asuva kaupluse turvaruumis lõi ühel korral käega vastu nägu oma ametiülesandeid täitvale turvatöötajale M.A.´le, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu. Seega pani R.L toime

§ 274

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemise seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kokkulepe Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.

§ 274

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus R.L-ile karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka R.L-i eelvangistuses viibitud aeg 09-11.04.2007. a., s.o 3 (kolm) päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 74

alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.L 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. R.L tuleb süüdi tunnistada

§ 274lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid puuduvad. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludena tuleb KrMS § 180 lg 1, 3 alusel R.L-ilt välja mõista riigituludesse süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsjatasu. Kohus võtab arvesse sundraha ja kaitsjatasu välja mõistmisel ,et süüdimõistetu on 80% töövõimetu ning elatub ainult pensionist ,mille suurus on 1500.00 krooni kuus ,mistõttu täies ulatuses sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisitasu hüvitamine käib talle ilmselt üle jõu ning paneb ta raskesse majanduslikku olukorda. Kohus leiab ,et sundrahast kuulub välja mõistmisele 1000.00 krooni ja kaitsjatasust 1486.80 krooni (üks tuhat nelisada kaheksakümmend kuus krooni ja kaheksakümmend senti) ülejäänud osa sundrahast ja kaitsjatasust tuleb jätta riigi kanda. Sundraha suuruseks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525.00krooni. Kaie Uusen Kohtunik