Obsah (4)
§ 266§ 199§ 68§ 641 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-08-411 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2008.a. , Kuressaare Kohtumajas Kriminaalasja number 1-08
§ 266
lg1 ja 199 lg2 p4,8 järgi avalikul kohtuistungil kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Prokuröri abi Svetlana Süüdistatav L.N, Kaitsja Vandeadvokaat Kersti Põld Maripuu ik. xxx, 2 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada L.N kuriteos
§ 266lg1 järgi ja mõista karistuseks vangistus kaks
(2)kuud. Süüdi tunnistada L.N kuriteos
§ 199lg2 p4,8 järgi ja mõista karistuseks vangistus kolm
(3)kuud.
§ -de 64 lg1 ja 63 lg2 alusel mõista L.N’ ale liitkaristus üksikkaristustest suurendamise teel vangistus neli
(4)kuud.
§ 68alusel arvata karistusaja hulka L.N-i poolt kahtlustatavana kinnipidamise aeg 06. jaanuarist 2008.a. kuni 08. jaanuarini 2008.a. so. kolm
(3)päeva. Seega on L.N-i poolt temale mõistetud liitkaristusest vangistus neli
(4)kuud otsuse tegemise päeva seisuga kandmata vangistus kolm
(3)kuud kakskümmend seitse
(27)päeva. Uuesti on L.N kahtlustatavana kinnipeetud 11. jaanuaril 2008.a., so. päeval, mil toimub kohtuistung. Kohaldada L.N-i suhtes tõkendiks vahistamine. L.N võtta viivitamatult vahi alla ja kandmata karistusaja, milleks on vangistus kolm
(3)kuud ja kakskümmend seitse
(27)päeva kandmise aja algust hakata lugema vahi alla võtmisest
- jaanuarist 2008.a. Välja mõista L.N’ alt riigituludesse menetluskulu - sundraha 3262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni. Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 Ühispangas, viide 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-08-411, isik kelle eest tasutakse- L.N , nõude liik – sundraha. Kohtuotsus menetluskulu väljamõistmise kohta loetakse täidetuks ja otsust täitmisele ei pöörata, kui süüdimõistetu on menetluskuluna väljamõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul . Kui menetluskulu ei ole ettenähtud tähtpäevaks tasutud, saadetakse kohtuotsus või -määrus menetluskulu kohta kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asjas asitõenditeks olevad sündmuskohalt äravõetud karp kruvikeeraja otstega (pakend nr1) ja metallist peitli otsik (pakend nr2) , millised asuvad Lääne politseiprefektuuri Kuressaare jaoskonna asitõendite hoiuruumis, hävitada. Vabastada L.N kohtueelses menetluses arvestatud kaitsjatasu 495.60 krooni tasumisest riggituludesse, jättes selle summa riigi kanda. Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS
- peatüki
- jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme 3 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
- peatüki sätete kohaselt. Asjaolud ja menetluse käik L.N-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ööl vastu 05.01.2008 a tungis korteriukse avamise teel sisse D.S. elukohta Kuressaare linnas X ning varastas mobiiltelefon №kia 1110i IMEI-koodiga X väärtusega 1000.- kr, käekell Casio Edifice nr 4369 väärtusega 3000.- kr, kamelion värvi metallist välgumihkli Zippo väärtusega 345.- kr, 0,5 liitrine pudeli likööri „Vana Tallinn” väärtusega 110.- kr ja 250 g riisijogurti väärtusega 11.- kr. Kokku tekitas vargusega varalist kahju 4466.- kr. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt kes on varem toime pannud varguse, sissetungimisega, pani L.N toime
§ 199lg 2 p 4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Ööl vastu 11.01.2008.a sisenes ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt ukse lõhkumise teel Kuressaare linnas X asuvasse korterisse, millega tekitas valdajale M.K.le varalist kahju 500.krooni. Oma sellise tegevusega, mis seisnes valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseaduslikus tungimises, pani L.N toime
§ 266
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo Prokurör andes kohtule kriminaalasja materjalid esitas suulise taotluse asja arutamiseks kiirmenetluses kokkuleppemenetluse, so. KrMS § 239-250 sätteid järgides. Kohus kontrollis kohtualluvust ja leidis , et asi allub asja arutavale kohtule ja asja on võimalik lahendada kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid järgides. Prokuröri juures peetud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav L.N ja tema kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld nõustusid L.N-ile esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus L.N-ile nõutava karistuse liigis ja määras.
§ 266lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus kaks
(2)kuud.
§ 199lg 2 p 4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistus kolm
(3)kuud.
§ 64lg 1 ja 63 lg 2 kohaselt mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel vangistus neli
(4)kuud. L.N selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub sellega. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult, kahetseb toimepandut. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. 4 Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-250 sätteid. Süüdistatav L.N, prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kannatanud ei ole tsiviilhagi esitanud. Kohus leiab, et L.N tuleb süüdi tunnistada
§ 266
lg1 ja 199 lg2 p4,8 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. L.N suhtes ei ole kohtueelses menetluses tõkendit kohaldatud. L.N on isik, keda on varem, korduvalt kriminaal- ja väärteomenetluse korras karistatud. Vaatamata mõistetud karistustele (sh. vangistuslikele) on L.N jätkanud süütegude toimepanemist. Eeltoodu annab alust kohtule kahtlustuseks, et L.N võib vabaduses olles jätkata kuritegude toimepanemist. Selline kahtlustus annab kohtule alust kohaldada L.N-i suhtes tõkendiks vahistamine. Kohus peab põhjendatuks hakata kandmata karistusaja algust lugema tõkendina vahistamine kohaldamisest, s.o. 11. jaanuarist 2007.a. Nimetatud päeval peeti L.N kinni ka kahtlustatavana. KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350.00 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525.00 krooni. KrMS § 2565 lg2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus peab põhjendatuks sundraha vähendamise poole võrra, ehk 3262.00 kroonini. Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele L.N-ilt riigituludesse. Arvestades seda, et kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest kohtus on kohustuslik ning L.N on sotsiaalabi saaja peab kohus põhjendatuks jätta kohtueelses menetluses arvestatud kaitsjatasu 495,60 krooni riigi kanda. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318 , 25612565 . Kristel Pedassaar kohtunik