Obsah (7)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78§ 50§ 55

1-07-14769 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07 jaanuar 2008 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-14769 (07231401073) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sek

§ 424

järgi Lühimenetlus Prokurör Tiiu Rõõm Süüdistatav Kaitsja L.M Ik: XXX, VF kodanik, keskeriharidus, töökoht: PAS, elukoht: XXX, tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 10.07.2007, vabastatud 10.07.2007, so 1 päev, elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: Tallinna Linnakohtu 29.10.1999 otsusega KrK § 139 lg 2 p 3 järgi rahatrahv 2050 krooni. Väärteokorras karistatud 6 korda. Advokaat Imbi Seimar RESOLUTSIOON 1. L.M süüdi tunnistada

§ 424ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada L.M-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg, so 10.07.2007, so 1 päev, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. 4.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta L.M-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva L.M-i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et L.M temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Viru Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Jaama 1 26 Jõhvis, telefon: 33 78 072, Narva talitus: 1. Mai tänav 2, telefon: 35 99 851) 5.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada L.M-i järgima katseajal kontrollnõudeid:  elada alalises elukohas XXX  ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Viru Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,  alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,  saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,  saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6.

§ 78

p 1 alusel arvestada L.M-ile määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 07.01.2008. 7. L.M-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. 8.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada L.M-i suhtes lisakaristust, võttes L.M-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 4 (neli) kuuks. 9.

§ 55

lg 1 sätete kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Lisakaristuse tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kohtu määratud tähtaja möödumisel.

1. L.M-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni ja 10 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „L.M, 1-07-14769, kaitsjatasu“.
2. L.M-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „L.M, 1-07-14769, sundraha“.
3. L.M-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisiasutusel seoses joobe tuvastamisega tekkinud kulu 120 (ükssada kakskümmend) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena: „L.M, 1-07-14769, joobe tuvastamise tasu“.
4. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Kohtuotsuse jõustumisel edastada kohtuotsuse ärakiri Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 22.01.
6. Kui kohtuotsusele apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 23.01.
7. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: 2 L.M-i süüdistatakse selles, et tema olles 13.05.2003 Narva Politseiprefektuuri otsusega, mis jõustus 29.05.2003 karistatud Liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga summas 9000 krooni ning omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas 10.07.2007 kella 01.10 ajal juhtis mootorsõidukit XXXregistreerimismärgiga XXX olles joobeseisundis. Seega L.M pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so

§ 424ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav L.M seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 19  Koopia Narva Politseiprefektuuri 13.05.2003 otsusest L.M-i karistamises LS § 74 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so 9 000 krooni. (t/l 2)  10.07.2007 koostatud tunnistaja Annika Reposk ülekuulamisprotokollist, millest nähtuvalt oli tunnistaja 10.07.2007 graafikujärgselt tööl koos juhtivkonstaabli Ain Soonega ning kella 01.00 ajal nägid sõiduautot, mis tuigerdas ühest teeservast teise ja lõpuks hakkas peatuma läbi vastassuuna haljasalal. Peatasid sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX, mille roolist väljus silmnähtavalt joobes isik, kelleks osutus L.M. Isik ei saanud alkomeetrisse puhumisega hakkama ja ta toimetati ekspertiisi, kus tuvastati joove 2,16‰. (t/l 6-7)  10.07.2007 koostatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 3675/198 nähtuvalt tuvastati 10.07.2007 kell 01.43 Wismari Haiglasse toimetatud L.M keskmine alkoholijoove 2,16 ‰. (t/l 8)  10.07.2007 koostatud kahtlustatava kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti L.M kahtlustatavana kinni 10.07.2007 kell 01.

1. (t/l 13-15)  10.07.2007 koostatud kahtlustatava L.M-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemist ja seletas, et 13.05.2003 otsusega määratud rahatrahv 9000 krooni on tasutud osaliselt. 09.07.2007 õhtul kella 18.00st kuni 01.00ni jõi õlut 5-6 liitrit ja seejärel otsustas auto parkida teise kohta ja sõita oli 400 meetrit. Sõitis Peetri tänavalt Muuli tänavale. Politseipatrull pidas kinni ja viis ekspertiisi ning pärast seda kainenema. (t/l 16-20)  Kuriteos kahtlustatava vabastamise määrusest nähtuvalt vabastati L.M 10.07.
2. (t/l 21)  Tööandjate andmebaasist nähtuvalt on 2006 aastal olnud L.M-i tööandjaks olnud AS APL Production. (t/l 31)  Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et 2006 aastal oli L.M-i keskmiseks päevasissetulekuks 295 krooni. (t/l 32) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel L.M-i kahtlustatavana antud süüd tunnistavaid ütlusi, joobeseisundi tuvastamise akti ja väärtoemenetluses tehtud otsust, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 424järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud LS § 7419 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga ning määratud rahatrahv on senini täies ulatuses tasumata ning kriminaalasja materjalidest nähtuvalt uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav uue 3 teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 424järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud väärtegude toimepanemise eest. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistataval rahalisi kohustusi tasumata trahvide näol, samuti on tal ülalpidamisel väikelaps ja elukaaslane. Olgugi, et süüdistataval on alaline sissetulek, mis ei ole kuigi väike, leiab kohus, et osaliselt tasumata trahvid viitavad sellele, et süüdistataval puuduvad piisavad sissetulekud, millised asjaolud välistavad süüdistatava suhtes sanktsioonis ettenähtud alternatiivse karistuse, so rahalise karistuse kohaldamise, kuivõrd süüdistatav ei ole senini suutnud tasuda ka väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahve, mis näitab seda, et ka rahalise karistuse tasumine käiks pere ülalpidamiskohustuse kõrval süüdistataval üle jõu ning rahaline karistus ei tagaks õiguskorra kaitsmise huvisid ega sunniks süüdistatavat edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest, kuivõrd senised rahalised mõjutusvahendid seda teinud ei ole. Arvestades selliseid andmeid ei pea kohus võimalikuks veelgi suurendada süüdistatava rahaliste kohustuste suurust. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes isiku vabadust piiravat karistust. Kuivõrd süüdistatavat on varem kohtu poolt karistatud aastaid tagasi rahalise karistusega, asub kohus seisukohale, et kuivõrd väidetavalt on süüdistataval alaline sissetulek, siis ei ole süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramine otstarbekas ning mõistetava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta tingimisi kohaldamata. Süüdistatava süü suurust arvestades leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Arvestades aga süüdistatava karistusandmeid võib teha järelduse, et süüdistataval on olnud raskusi õiguskuulekusega. Seetõttu peab kohus vajalikuks allutada süüdistatava käitumiskontrollile, tagamaks süüdistatava õiguskuulekuse soovi tekkimist pikemaajalise järelevalve tingimustes, sest käitumiskontrolli tingimustes on tal võimalik selleks saada tuge kriminaalhooldajalt. Senini ei ole süüdistatav iseseisvalt õiguskuulekuse vajadusest aru saanud. Kuivõrd süüdistatav on liikluses osaledes teistele liiklejatele ohtlik, mida süüdistatav on juba korduvalt suutnud tõestada, siis asub kohus senise kohtupraktika pinnalt seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada

§ 50

lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, kõrvaldamaks süüdistatava liiklusest ning temalt tuleb ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus. Kuivõrd lisakaristust peab süüdistatav täitma ise sellega, et ei juhi mootorsõidukit, siis lisakaristuse kehtimise ajal mootorsõidukit juhtima asudes paneb süüdistatav toime uue tahtliku kuriteo, mis võib tingida temale mõistetud karistuse täitmisele pööramise. Kohus leiab, et taolise piirangu kehtestamine aitab süüdistatavat õiguskuulekusele, kuivõrd ta peab ise hoolitsema selle eest, et temale mõistetud karistust täitmisele ei pöörataks. Lisakaristuse tähtaja määramisel peab kohus võimalikuks määrata lisakaristuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, lootuses, et ka ligi pooleaastane liiklusest kõrvaldamine avaldab süüdistatavale piisavat mõju, tajumaks seda, et liikluses peab olema tähelepanelik ja hoolas, mis on võimalik vaid juhul, kui liikleja on kaine ega suhtu teistesse liiklejatesse ükskõikselt. Märt Toming kohtunik 4