Obsah (7)

§ 424§ 63§ 74§ 75§ 78§ 50§ 55

1-07-15174 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07 jaanuar 2008 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-15174 (07231401635) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sek

§ 424

järgi Lühimenetlus Prokurör Tiiu Rõõm Süüdistatav Kaitsja F.V ik: XXX, kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: XXX, tõkend – elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: 1) 16.12.1981 Rakvere Rajooni Rahvakohtu otsusega KrK § 204 lg 1 järgi 1 aasta vabadusekaotuseta paranduslikku tööd töötasust kinnipidamisega 10%; 2) 09.08.1990 Lääne-Viru Maakohtu otsusega KrK § 88 lg 3, § 140 lg 2 p 1, 3 - 15 lg 2 järgi vabadusekaotus 3 aastat 9 kuud väärteokorras karistatud: 1) 09.08.2005 Põhja Politseiprefektuuri otsusega LS § 7419 järgi rahatrahviga 9000 krooni; 2) 05.06.2006 Põhja Politseiprefektuuri otsusega LS § 7417 lg 1, 7431 lg 1,

§ 63

lg 3 järgi rahatrahv 7500 krooni ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks. Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON 1. F.V süüdi tunnistada

§ 424ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada F.V-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 1 3.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta F.V-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud F.V suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et F.V temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 4.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada F.V järgima katseajal kontrollnõudeid:  elada alalises elukohas XXX,  ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,  alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,  saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,  saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.

§ 78

p 1 alusel arvestada F.V-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 07.01.2008. 6. F.V suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. 7.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada F.V suhtes lisakaristust, võttes F.V-lt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 6 (kuus) kuuks. 8.

§ 55

lg 1 sätete kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Lisakaristuse tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kohtu määratud tähtaja möödumisel.

1. F.V-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni ja 10 senti, mis tuleb 8 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „F.V, 1-07-15174, kaitsjatasu“.
2. F.V-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 8 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „F.V, 1-07-15174, sundraha“.
3. F.V-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisiasutusel seoses joobe tuvastamisega tekkinud kulu 120 (ükssada kakskümmend) krooni, mis tuleb 8 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena: „F.V, 1-07-15174, joobe tuvastamise tasu“.
4. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Kohtuotsuse jõustumisel edastada kohtuotsuse ärakiri Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale 2 kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 22.01.
6. Kui kohtuotsusele apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 23.01.
7. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: F.V süüdistatakse selles, et tema olles 09.08.2005 Põhja Politseiprefektuuri poolt karistatud LS 7419 alusel rahatrahviga 9000 krooni mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest ning omades kehtivat karistust, taas juhtis 25.09.2007 kella 19.04 ajal mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX olles joobeseisundis. Seega F.V pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so

§ 424ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav F.V seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:  Koopia Põhja Politseiprefektuuri 09.08.2005 otsusest F.V karistamises LS § 7419 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so 9 000 krooni. (t/l 4)  25.09.2007 koostatud väärteoprotokollist nr AB 796988 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 25.09.2007 kell 19.04 peeti kinni sõiduk XXX registreerimismärgiga XXX, mida juhtis F.V, kes oli alkoholijoobes ja kellel puudus sõiduki juhtimisõigust tõendav dokument. (t/l 5)  25.09.2007 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtub, et 25.09.2007 kell 19.07 tuvastati F.V alkoholijoove 1,21 mg/l väljahingatavas õhus. (t/l 8)  Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 5326/410 nähtuvalt tuvastati 25.09.2007 kell 20.05 Wismari Haiglasse toimetatud F.V alkoholijoove 2,85‰. (t/l 11)  25.09.2007 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist nähtuvalt keeldus F.V ütluste andmisest. (t/l 13)  25.09.2007 koostatud tunnistaja Peeter Laasi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja graafikujärgselt tööl Tallinna linnas koos vanemkonstaabel Jüri Järvelaga eravärvides autoga. Järvevana teed mööda suunaga Mustamäe poole liikus sõiduauto XXX, mis keeras ette esimesel sõidurajal liikunud sõidukile. Kuna XXX sõidustiil oli ebakindel ja vingerdav, otsustati seda kontrollida. Sõidukit juhtis F.V, kellel tuvastati alkoholijoove. (t/l 16)  08.10.2007 koostatud kahtlustatava F.V ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli kahtlustatav 25.09.2007 külas oma tuttaval Lasnamäel ning jõi ära liitri õlut ja umbes 200 grammi viina. Kell 18.40 hakkas sõitma koju istus temale kuuluva XXX rooli. Järvevana teel peeti kella 19.04 ajal kinni ja tuvastati joove. (t/l 17-19)  Tööandjate andmebaasi andmetel on F.V saanud 2006 aastal tulu K ASst. (t/l 23-24)  Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku kohta nähtub, et F.V keskmiseks päevasissetulekuks pärast mahaarvamiste tegemist oli 2006 aastal 0 krooni. (t/l 25) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel F.V kahtlustatavana antud süüd tunnistavaid ütlusi, joobeseisundi tuvastamise akti ja väärtoemenetluses tehtud otsust, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. 3 Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 424järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud LS § 7419 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga ning kriminaalasja materjalidest nähtuvalt uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 424järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud erinevate kuritegude ja väärtegude toimepanemise eest. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistataval rahalisi kohustusi tasumata trahvide näol. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt puudub süüdistataval alaline ja piisav sissetulek, mis annaks võimaluse mõista süüdistatavale karistuseks rahalist karistust. Kuivõrd süüdistatav ei ole senini suutnud tasuda ka väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahve, mis näitab seda, et ka rahalise karistuse tasumine käiks süüdistataval üle jõu ning rahaline karistus ei tagaks õiguskorra kaitsmise huvisid ega sunniks süüdistatavat edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest, kuivõrd senised rahalised mõjutusvahendid seda teinud ei ole. Arvestades selliseid andmeid ei pea kohus võimalikuks veelgi suurendada süüdistatava rahaliste kohustuste suurust. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes isiku vabadust piiravat karistust. Kuivõrd süüdistatavat on varem kohtu poolt karistatud aastaid tagasi vabadusekaotusega, asub kohus seisukohale, et kuivõrd süüdistatava puhul ei ole tegemist isikiga, kes süstemaatiliselt rikuks õiguskorda, siis ei ole süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramine otstarbekas ning mõistetava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta tingimisi kohaldamata. Süüdistatava süü suurust arvestades leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Arvestades inkrimineeritud teo iseloomu ja süüdistatava karistusandmeid peab kohus vajalikuks allutada süüdistatava käitumiskontrollile, tagamaks süüdistatava õiguskuulekuse soovi tekkimist pikemaajalise järelevalve tingimustes, sest käitumiskontrolli tingimustes on tal võimalik selleks saada tuge kriminaalhooldajalt. Senini ei ole süüdistatav iseseisvalt õiguskuulekuse vajadusest aru saanud. Kuivõrd süüdistatav on liikluses osaledes teistele liiklejatele ohtlik, mida süüdistatav on juba korduvalt suutnud tõestada, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada

§ 50

lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, kõrvaldamaks süüdistatava liiklusest ning temalt tuleb ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus. Kuivõrd lisakaristust peab süüdistatav täitma ise sellega, et ei juhi mootorsõidukit, siis lisakaristuse kehtimise ajal mootorsõidukit juhtima asudes paneb süüdistatav toime uue tahtliku kuriteo, mis võib tingida temale mõistetud karistuse täitmisele pööramise, siis taolise piirangu kehtestamine aitab süüdistatavat õiguskuulekusele, kuivõrd ta peab ise hoolitsema selle eest, et temale mõistetud karistust täitmisele ei pöörataks. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatava suhtes ühel korral juba väärteomenetluses lisakaristust kohaldatud, mistõttu asub kohus seisukohale, et käesoleva otsusega määratav lisakaristus peaks olema pikem eelmise lisakaristuse tähtajast, kuid ei pea ulatuma ettenähtud sanktsiooni keskmise määrani. Märt Toming kohtunik 4