← Eesti

1-08-889/1

Obsah (7)§ 121§ 200§ 266§ 32§ 33§ 34§ 86

Kriminaalasi nr 1-08-889 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18 jaanuar 2008. a Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-889 (1-07-4112, 06260102234) Kohtunik Liivi Loide

§ järgi 121 ja § 266 lg 2 p 3 järgi RESOLUTSIOON KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel lõpetada menetlus Gennadi Bojarski süüdistuses

§ 121ja § 266 lg 2 p 3 järgi ning jätta sundravi kohaldamata.

Gennadi Bojarski suhtes kohtueelsel uurimisel tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebust kümne päeva jooksul Tartu Maakohtule alates päevast, mil isik sai teda vaidlustatavast kohtumäärusest või pidi sellest teada saama. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Gennadi Bojarskile oli kohtueelselt süüdistus esitatud selles, et tema, koos S.O ja R.Z-iga , 09.oktoobril 2006.a. kella 10.00 paiku tungis aknaklaasi lõhkumise teel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxi elamusse, kus S.O nõudis kannatanult viina, seda saamata lõi kannatanut näkku. Seejärel hakkasid kannatanut käte ja jalgadega peksma R.Z ja Gennadi Bojarski. Kannatanult rööviti 3 kalakonservi a’ 5.80 krooni, pakk kohvi väärtusega 33.90 krooni ja elektroonilise kella väärtusega 250 krooni, põhjustades kahju kokku kahju 301.30 krooni. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see oli toime pandud vägivallaga, grupi poolt ja sissetungimisega, pani Gennadi Bojarski toime

§ 200lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1

(4)Kohtumenetluse käigus on Gennadi Bojarski suhtes läbi viidud kohtupsühhiaatriaekspertiis ja ekspert on andnud arvamuse, et Gennadi Bojarski ei põe vaimuhaigust, kuid temal esineb nõrgamõistuslikkus (mõõdukas vaimne alaareng), mis väljendub vähestes üldteadmistes, arutluste lihtsuses, tunde-tahteelu arenematuses, kriitikavõime puudumises oma tegude hindamisel, toimetulekuraskustes jne. Nimetatud puuded takistavad temal aru saada oma tegude seadusevastasest iseloomust ja takistavad oma tegusid juhtida. Gennadi Bojarski ei ole suuteline osalema kohtuistungil ja süüdimõistmisel kandma karistust. Kuna nõrgamõistuslikkus on kaasasündinud ja ei ole ravitav, siis ei ole näidustatud sundravi rakendamine psühhiaatriahaiglas, küll vajab ta elus toimetulekuks kõrvalabi või paigutamist hooldekodusse. KrMS § 393 sätestab, et kui isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis, nimetatud seisund on tuvastatud kohtumenetluse ajal, toimetatakse tema suhtes kriminaalmenetlust vastavalt KrMS 16. peatüki sätetele. Kuna ülejäänud süüdistatavate osas taotleti kokkuleppemenetluse kohaldamist, siis kohus eraldas materjalid Gennadi Bojarski süüdistuse osas ülejäänud kriminaalasjast ja jätkas eraldi menetluses. Kohtuistungil, peale kannatanu ristküsitlemist taotles prokurör süüdistusse muudatuste tegemist, mille kohaselt Gennadi Bojarski koos S.O ja R.Z-iga 10.oktoobril 2006.a. kella 10.00 paiku tungisid valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult aknaklaasi lõhkumise teel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elamusse. Valdaja tahte vastaselt võõrase hoonesse ebaseadusliku tungimisega, mis oli toime pandud grupi poolt pani Gennadi Bojarski toime

§ 266lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle, tema, koos S.O ja R.Z-iga, 10.oktoobril 2006.a. kella 10.00 paiku, olles eelnevalt tunginud ebaseaduslikult xxxxxxxxxxxxi elukohta Vxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tungisid kallale xxxxxxxxxxxxxxe, kusjuures S.O peksis kannatanut rusikatega näkku ning R.Z ja Gennadi Bojarski peksid kannatanut käte ja jalgadega. Kannatanule tekitati kerged kehavigastused ja varalist kahju 301 krooni 30 senti. Kehalise väärkohtlemisega, s. o teise isiku peksmisega pani Gennadi Bojarski toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör taotles muudetud süüdistuste järgi Gennadi Bojarski suhtes menetluse lõpetamist KrMS § 199 lg 1 p 1 järgi, kuna Gennadi Bojarski ei ole süüvõimeline seoses süüdimatusega. Sundravi kohaldamist ei pidanud prokurör vastavalt ekspertiisiaktis toodule vajalikuks, vaid palus teada kohalikule omavalitsusele eestkostet vajavast isikust. Kaitsja leidis, et

§ 266

lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistus ei ole kohtuistungil tõendamist leidnud ja selles osas tuleks Gennadi Bojarski õigeks mõista.

§ 121osas tuleks aga menetlus lõpetada seoses Gennadi Bojarski süüdimatusega.

Sundravi pole talle vaja kohaldada ja kriminaalmenetluse käigus pole võimalik lahendada ka eestkoste küsimust. Kohus leidis, et kohtulike tõendite uurimisel on tõendamist leidnud, et 10.10.2006.a hommikul läksid S.O, R.Z, Gennadi Bojarski jaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elukohta, et nõuda selgitust S.O kaduma läinud raha kohta. Kuna kannatanu neile kohe ust ei avanud, lõhkusid seltskonnas olnud mehed ümber maja vastu uksi ja aknaid. Ühe akna klaas purunes, S.O avas akna kaudu ukse ja lasi ka ülejäänud majja. Majas sees leidsid nad xxxxxxxxxx toast ja S.O hakkas kannatanult nõudma kaduma läinud raha. Kuna xxxxxxxxx ei tunnistanud raha vargust, siis kõigepealt lõi S.O teda lahtise käega näkku ja hiljem peksid R.Z ja G. Bojarski kannatanut käte ja jalgadega. Samas tarvitati ühiselt ka alkoholi ja joomingu käigus söödi ilmselt ühiselt ära laual olnud konservid. Joomingu käigus oli katki kukkunud kannatanu 2

(4)lauakell, millise R.Z võttis kaasa, et see parandusse viia. Mõne aja pärast oli kannatanu soovitanud S.O vaadata autos istme alla, kust leitigi kadunud rahakott, kuid raha selles enam ei olnud. Seejärel seltskond lahkus. Kannatanule tekitati kerged kehavigastused. Kohtu poolt tuvastatuks loetu on tõendatud toimikus olevate kirjalike tõenditega: suulise kuriteoteate protokolli ja fototabeliga 12.10.2007.a xxxxxxxxxxxxesinevate vigastuste kohta. Eeltoodu on kooskõlas kohtuistungil ristküsitluse käigus antud kannatanute xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning tunnistajate S.O, R.Z-i ühetaoliste ütlustega. Kõik nad on kinnitanud, et S.O, R.Z, G.Bojarski jaxxxxxxxxxxxxxxx sõitsid S.O autoga kannatanu elukohta. Tunnistajate ütlustest nähtus, et kohale sõideti, kuna S.O oli raha kadunud ja tal oli põhjust arvata, et kannatanu oli selle ühise joomingu käigus ära võtnud. Nii kannatanu, kui ka tunnistajate ütlustest nähtus ühetaoliselt, et xxxxxxxxx ei avanud ust, mispeale lõhuti ümber maja ja üks aken purunes ning selle kaudu sai võimalikuks majja sisenemine. Kannatanu kinnitas, et tema kedagi majja ei lasknud ning eluruumidesse tuldi tema tahte vastaselt. Samuti on ühetaoliselt kirjeldanud kannatanu ja tunnistajad seda, et kõigepealt lõi kannatanut S.O ja seejärel R.Z ja G. Bojarski. Ka löömise põhjuste osas on tunnistajad andnud ühesuguseid ütlusi, et arvati, et xxxxxxxxx on varastanud S.O raha. Kannatanu kinnitas kohtuistungil, et S.O-ga mingist rahast juttu oli, kuid kui peksti, siis mingeid nõudmisi ei esitatud. Eeltoodu põhjal on tõendatud G. Bojarski poolt

§ 266

lg 2 p 3 tunnustele vastava teo toimepanemine, s.o valdaja tahte vastaselt võõrase hoonesse ebaseaduslik tungimine, mis oli toime pandud grupi poolt. Samuti on tõendatud

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise toimepanemine G.

Bojarski poolt.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi, s.o kui ta on süüvõimeline ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. Süüvõimeline on isik, kes on teo toimepanemise ajal süüdiv (

§ 33). Eksperdid on andnud arvamuse, et G.

Bojarskil esineb nõrgamõistuslikkus (mõõdukas vaimne alaareng), mis väljendub vähestes üldteadmistes, arutluste lihtsuses, tunde-tahteelu arenematuses, kriitikavõime puudumises oma tegude hindamisel, toimetulekuraskustes jne. Nimetatud puuded takistavad temal aru saada oma tegude seadusevastasest iseloomust ja takistavad oma tegusid juhtida.

§ 34

p 3 kohaselt välistab nõrgamõistuslikkus, kui sellega seoses isik ei ole võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima, tema süüdivuse. Eeltoodu alusel leiab kohus, et G. Bojarski ei ole süüdi talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises, kuna ta süüdimatuse tõttu ei ole süüvõimeline ja kriminaalmenetlus tuleb seega KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

§ 86

lg 1 sätestab, et isikule, kes on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis, on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab ravi, määrab kohus psühhiaatrilise sundravi. Eeltoodust nähtub, et G. Bojarski on toime pannud õigusvastase teo süüdimatusseisundis ning arvestades toimepandu iseloomu, saab väita ka, et ta võib-olla ohtlik ühiskonnale. Samas nähtub kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktist, et G.Bojarskil esinev nõrgamõistuslikkus on kaasasündinud ja ei ole ravitav. Seega ei ole näidustatud sundravi rakendamine psühhiaatriahaiglas. Samas on eksperdid märkinud, et G. Bojarski vajab ta elus toimetulekuks kõrvalabi või paigutamist hooldekodusse. Eeltoodu alusel leiab kohus, et sundravi tuleb G. Bojarski suhtes jätta kohaldamata. Samas on vajalik informeerida kohalikku omavalitsust, kes peaks kaaluma G. Bojarski kohta kohtule avalduse esitamist tema kinnisesse asutusse paigutamiseks. Kohus lähtus määruse tegemisel KrMS § 393, 395, 401, 402 lg 1,

§ 86lg 1 sätetest. 3

(4)Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.