Obsah (7)

§ 199§ 274§ 200§ 64§ 65§ 16§ 45

1-07-7413 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus 17. märts 2008.a Tallinn 1-07-7413 Eesistuja Meelika Aava, liikm

§ 199

lg 2 p Kriminaalasi 4,5 § 200 lg 1 ja § 274 lg 1 järgi lühimenetluses Harju Maakohtu 7. detsembri 2007.a otsus Apelleeritud kohtuotsus Süüdistatav S.T Apellatsiooni esitaja Natalia Lebed Prokurör S.T Süüdistatav ik: xxx, elukoht x, ei tööta, varem 8 korda kohtu poolt karistatud, neist viimati 15.02.2006.a Harju Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 1 kuu 10 päeva.

Harju Maakohtu 10.11.2006.a määruse alusel vabastati 21.11.2006.a vanglast tingimisi enne tähtaega 5 kuud 9 päeva, vahi all uuesti 18.07.2007.a. Advokaat Uido Truija Kaitsja RESOLUTSIOON Harju Maakohtu

1. detsembri 2007.a otsus S.T suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
2. märtsil 2008.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Harju Maakohtu
4. detsembri 2007.a otsusega mõisteti S.T lühimenetluses süüdi ja karistati

§ 274

lg 1 järgi 8 kuu vangistusega,

§ 199

lg 2 p 4,5 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega ja

§ 200

lg 1 järgi 2 aasta 6 kuu vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Kr

MS § 238 alusel lähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 15.

veebruari 2006.a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 5 kuu 9 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 1 kuu 9 päeva vangistust. 2.

§ 274lg 1 järgi mõisteti S.T süüdi selles, et ta 1.

juunil 2007.a Tallinnas Merimetsa Selveris narkojoobe seisundis kasutas vägivalda avalikku korda kaitsva Falcki turvatöötaja R. T suhtes, lüües ning hammustades teda.

§ 200

lg 1 järgi mõisteti S.T süüdi selles, et ta varem vargusi toime pannud isikuna Tallinnas Ümera tänaval avas sõiduauto ukse ja rebis S. H jõuga, füüsilist valu tekitades 1500 kroonise käekoti, milles oli 150 000 krooni, 4000 eurot, 140 USA dollarit, 1200 kroonine Christian Diori siidrätt ja Versace rahakott dokumentidega kokku 216 892.40 krooni väärtuses.

§ 199lg 2 p 4,5 järgi mõisteti S.T süüdi 13.

juunil ja

1. juunil 2007.a jalgratta ning käekoti varguses, kuid selles osas kohtuotsust ei vaidlustata.
2. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb S.T

§ 200

lg 1 järgi kvalifitseeritud röövimise kvalifitseerimist

§ 199

järgi vargusena, kergendada

§ 274

lg 1 järgi mõistetud karistust ning seoses sellega

§ 64lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristust.

Apellatsiooni motiivide kohaselt palub ta kergendada

§ 274

lg 1 järgi mõistetud karistust seose sellega, et ta ei kasutanud turvatöötaja suhtes vägivalda tahtlikult, vaid ettevaatamatusest rabelemise käigus. Kuna tal ei õnnestunud kauplusest midagi varastada, siis ei olnud ta nõus käeraudade kasutamisega.

§ 200

lg 1 järgi palub ta end õigeks mõista ja kvalifitseerida see tegu vargusena, sest ta ei kasutanud koti hõivamiseks füüsilist vägivalda. Ta ei tahtnud S. H füüsilist valu tekitada, vaid ainult käekott enda kätte saada. Lisaks sellele palub ta vähendada S. H kasuks välja mõistetud tsiviilhagi, sest nii suure kahju tekitamine on tõendamata. Apellant ei usu, et üks inimene nii suurt rahasummat endaga kaasas kannab.

1. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav S.T ja tema kaitsja toetasid esitatud apellatsiooni, prokurör taotles kohtuotsuse muutmata jätmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. 5.
3. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma
4. mai 2003.a otsuses nr 3-1-1-17-03 V. Semjonovi süüdistusasjas märkinud, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused (RT III 2003, 17, 160). Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks, sealhulgas S.H kasuks välja mõistetud tsiviilhagi osas. 5.2.

§ 200

lg 1 järgi kvalifitseeritud röövimine seisneb objektiivsest küljest võõra asja äravõtmises vägivalla abil. Sisult on vägivald kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine. Psüühiline vägivald on ähvardamine. Füüsiline vägivald on kehalise jõu rakendamine kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob aluse asja üleminekuks. Vägivald peab olema suunatud kannatanu vastupanu murdmisele või selle vältimisele ning võib olla nii avalik kui ka salajane. Vägivald peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega. Ajaline seotus tähendab seda, et vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, aga samuti vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusse. Vägivalla kasutamisega on alanud röövimise selle koosseisuasjaolu realiseerimine. Seega võib võõra asja äravõtmine alata vargusena, kuid vägivalla kasutamisega üle kasvada röövimiseks. Apelleeritud kohtuotsuses märgitakse seetõttu õigesti, et S.T poolt alanud vargus kasvas kannatanu S. H vastupanu mahasurumise tõttu üle röövimiseks. Ilma füüsilist jõudu kasutamata ei oleks A. Rostovki käekotti enda kätte saanud.

§ 200lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette vangistuse kahest kuni kümne aastani.

Kohus karistas S.T röövimise toimepanemise eest 2 aasta 6 kuu vangistusega. Seega karistati S.T sanktsiooni alammäära lähedase karistusega. Apellatsiooni väited ei ole aluseks mõistetud karistuse veelgi kergendamiseks. 5.3.

§ 274

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo objektiivse koosseisu moodustab võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Subjektiivsest küljest eeldab antud koosseis tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Apelleeritud kohtuotsuses on põhjendatult leitud, et kaupluse turvatöötajale füüsilist vastupanu osutades pidi S.T oma teo keelatusest aru saama. Seega pani S.T teo toime kaudse tahtlusega. S.T ei ole kunagi süüdistatudki selles, et ta pani kuriteo toime kavatsetult või otsese tahtlusega.

§ 274

lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 45lg 1 kohaselt on vangistuse minimaalne määr kolmkümmend päeva.

Kohus karistas S.T selle teo toimepanemise eest 8 kuu vangistusega, so tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium S.T apellatsiooni taotlusega vähendada talle

§ 274lg 1 järgi mõistetud karistust.

5.4. Kohtukolleegium on seisukohal, et S.T-le

§ 64

lg 1 ja § 65 lg 2 alusel liitkaristuste mõistmine on toimunud kooskõlas seadusega, mistõttu ka selles osas puudub kohtuotsuse tühistamiseks seaduslik alus. 5.

1. Kohus on igakülgselt põhjendanud, miks ta kannatanu S. H poolt esitatud tsiviilhagi põhjendatuks peab, mistõttu kohtukolleegiumil puudub alus neid tõendeid teisiti hinnata. Kuna süüdistatav S.T tekitas oma käitumisega kannatanu S. H otsest varalist kahju, siis on ta VÕS § 127 lg-te 1 ja 4 kohaselt kohustatud selle kannatanule hüvitama. Seetõttu on kohus S. H tsiviilhagi põhjendatult rahuldanud ja süüdistatavalt S.T-lt 216 892.40 krooni välja mõistnud.
2. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Harju Maakohtu
3. detsembri 2007.a otsus S.T suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Meelika Aava Ene Randmäe Igor Amann