prg. 424 ja 331 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 28.jaanuarist 2008.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav T.K Prokurör Kaito Puusepp Süüdistatav T.K (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Adv. Uido Truija Harju Maakohtu otsus 28.jaanuarist 2008.a. T.K suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohtu otsusega 28.jaanuarist 2008.a. mõisteti süüdi T.K
järgi ja karistati 4 ( neli ) kuulise vangistusega;
järgi ja karistati 9 ( üheksa ) kuulise vangistusega.
1 alusel loeti mõistetud kergem karistus kaetuks raskeima mõistetud karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 9 ( üheksa ) kuud vangistust. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõisteti põhikaristuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust.
2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 02.03.2004 a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra 8 ( kaheksa ) kuud 9 ( üheksa ) päeva vangistust ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 ( üks ) aasta 2 ( kaks ) kuud 9 ( üheksa ) päeva vangistust.
1 p. 1 alusel võeti T.K-lt 1 ( üheks ) aastaks mootorsõiduki juhtimisõigus. T.K on
prg. 331 järgi mõistetud süüdi selles, et ta 11.09.2006 a. Ämari vangla kinnipeetavana omandas narkootilise ainena amfetamiini ning omamata arsti ettekirjutust narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamiseks, tarvitas eelnimetatud narkootilist ainet, mistõttu toimetati 12.09.2006 a. kahtlustatuna narkootilise aine tarvitamises vangla meditsiiniosakonda, kust temalt võeti uriiniproov. 22.09.2006 a. – 26.09.2006 a. läbiviidud isiku kohtukeemilise ekspertiisi akti kohaselt leiti T.K uriiniproovist amfetamiini, mis kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 a. määruse nr. 73 I nimekirja, mille käitlemine Eestis on keelatud v. a. erijuhtudel.
prg. 424 järgi on T.K mõistetud süüdi selles, et tema oli 20.05.2005 a. karistatud LS § 74 – 19 alusel rahatrahviga 12600 krooni selle eest, et juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes. Seega olles isikuks, kes omades kehtivat karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, uuesti juhtis 15.12.2007 a. kella 02.33 ajal Tallinnas x maja juures mootorsõidukit BMW reg. nr. xxx xxx ja uuesti juhtis 07.01.2008 a. kella 00.15 ajal Keila linnas x a maja juures mootorsõidukit BMW reg. nr. xxx xxx, olles alkoholijoobes. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD : Esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav temale mõistetud reaalse vangistuse edasilükkamist või tingimuslikku kohaldamist. Taotlust põhjendab sellega, et tema naine ei ole võimeline ilma temata maksma võetud laenu tagasi ja üürikorteri eest üüri. See paneb perekonna raskesse olukorda. Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsiooni, prokurör vaidles sellele vastu. Süüdistatav märkis, et saab aru sellest, et tingimisi vangistuse mõistmise võimalus puudub ja taotles karistuse kergendamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. T.K pani toime vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteod toime ajal, mil tal oli kandmata eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus. Liiklusalase kuriteo pani ta toime temale karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel määratud katseajal. Vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegude toimepanemise eest on T.K-le mõistetud karistuseks vangistus.
prg. 331 sanktsioon näebki ette karistusena ainult vangistuse. Tingimisi süüdimõistetu suhtes, kes katseaja kestel pani toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistati vangistusega, ei saa teistkordselt rakendada vangistuse tingimuslikku kohaldamata jätmist. Katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemine on raskeim katseaja tingimuste rikkumine, millega isik on kuritarvitanud kohtu usaldust ja seega on välistatud isiku teistkordne vangistusest vabastamine. (Riigikohtu otsused nr.3-1-1-12-05;3-1-1-84-03;3-1-3-3-04). KrMS prg. 415 alusel vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamine ja seega ka selle küsimuse otsustamine on võimalik alles peale kohtuotsuse jõustumist. Järelikult puuduvad apellatsioonikohtul volitused käesolevas menetlusstaadiumis otsustada, kas vaidlustatud kohtuotsust on T.K suhtes võimalik edasi lükata või mitte. Seega puuduvad T.K taotluste rahuldamiseks seaduslikus alused. Kohtukolleegium ei ole tuvastanud ka asjaolusid, millised annaksid põhjendatud aluse vähendada T.K-le vaidlustatud kohtuotsusega mõistetud vangistuse määra. T.K-le on vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristus kõige kergema liitkaristuse mõistmise põhimõtet kohaldades, s.o. karistuste katmise tee. Raskem karistus – 9 kuud vangistust - on mõistetud KrS prg. 424 järgi. Arvestades
prg. 424 sanktsiooni alam – ja ülemmäära, on tegemist alla keskmäära mõistetud karistusega. Liitkaristust on vähendatud 1/3 võrra. Kohtuotsuste kogumi eest on mõistetud karistus
prg. 65 lg 2 alusel s.o. karistuste täieliku liitmise teel, mis on seaduses ettenähtud ainuvõimalus. Kohtukolleegium leiab, et T.K süüd ja tema isikut arvestades , ei ole tegemist liiga range karistusega. Karistus vastab nii toimepandu raskusele kui ka süüdistatava isikule, mistõttu puudub alus KrMS prg. 338 p. 4 alusel kohtuotsuse tühistamiseks. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg. 338 nimetatud kohtuotsuse tühistamise alust, siis juhindudes KrMS prg. 337 lg 1 p,1 ; 342;343; 344 lg 1 p.1 ja 345 lg 1,2 , jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse T.K suhtes muutmata. Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Meelika Aava
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.