← Eesti

1-07-12471\7

Obsah (10)§ 200§ 74§ 199§ 424§ 215§ 64§ 65§ 68§ 121§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja 19.veebruar 2008 Tallinn koht Kriminaalasja number 1-07-12471 (07231702297) Kohtukoosseis Kohtunik Ja

§ 200

lg 2 p 7, § 215 lg 2 p 1, 3 (kuni 15.03.2007 redaktsioonis), § 199 lg 2 p 4 järgi ja Roman Fedortšenko süüdistuses

§ 200lg 2 p 7 järgi lühimenetluses.

Prokurör Saskia Kask Süüdistatav B.T isikukood: XXX; EV kodanik; emakeel: vene keel; põhiharidus; ei tööta; elukoht: xxx; viibimiskoht: Vangla, xxx; varem kriminaalkorras karistatud: - 04.02.2003 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KrK § 140 lg 2 p 1, 2 järgi vangistusega 6 kuud,

§ 74

lg 2 järgi pöörati karistus osaliselt täitmisele, koheselt kuulus ärakandmisele 2 kuud vangistust;

§ 74

lg 1 järgi jäeti vangistus 4 kuud tingimisi täitmisele pööramata 2 aastase katseaja jooksul; 25.03.2004 Tallinna Linnakohtu määruse alusel pöörati 04.02.2003 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel mõistetud ärakandmata karistus - 4 kuud vangistust - täitmisele; - 23.01.2006 Harju Maakohtu otsuse alusel

§ 199

lg 2 p 4 - 2 § 25 lg 2 järgi vangistusega 45 päeva; - 04.04.2007 Harju Maakohtu otsuse alusel

§ 424

järgi vangistusega 2 kuud, mis jäeti

§ 74

järgi tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul, lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. Karistuse ärakandmata osa 1 kuu ja 28 päeva. Kohaldatud tõkend: vahistamine alates 27.08.2007; kahtlustatavana kinni peetud 25.08.2007. Kaitsja Sergei Porutshko Süüdistatav Roman Fedortšenko isikukood: 3 810204 0321; kodakondsus: määratlemata; emakeel: vene keel; põhiharidus; töökoht: OÜ Z ; elukoht: xxx; viibimiskoht: Vangla, xxx; varem kriminaalkorras karistatud: - 27.09.1999 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KrK § 139 lg 1 - § 15 lg 2 järgi tingimisi vangistusega 3 kuud, katseaeg 1 aasta; - 25.08.2000 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KrK § 197 lg 1 järgi vangistusega 3 kuud; - 27.01.2001 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi vangistusega 7 kuud; - 03.12.2002 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi vangistusega 3 kuud; - 19.04.2004 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel

§ 199

lg 2 p 4, 8; § 266 lg 2 p 1 järgi vangistusega 9 kuud; - 16.06.2004 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel

§ 199

lg 2 p 4, 8 - § 25 lg 1, 2 järgi vangistusega 10 kuud,

§ 74

lg 2 järgi pöörati karistus osaliselt täitmisele, koheselt kuulus ärakandmisele vangistus 4 kuud;

§ 74

lg 1 järgi jäeti vangistus 6 kuud tingimisi täitmisele pööramata 3 aastase katseaja jooksul; - 24.05.2005 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel

§ 199lg 2 p 4 - § 25 lg 2, § 65 lg 2 järgi liitkaristusega 1 aasta ja 4 kuud.

Kohaldatud tõkend: vahistamine alates 27.08.2007; kahtlustatavana kinni peetud 25.08.

  1. 3 RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3 kohus o t s u s t a s:
  2. Süüdi mõista B.T

§ 215lg 2 p 1, 3 järgi ja karistada vangistusega 35 (kolmkümmend viis) päeva.

2. Süüdi mõista B.T

§ 199lg 2 p 4 ja karistada vangistusega 30 (kolmkümmend) päeva.

3.

§ 64

lg 1 järgi suurendada raskemat karistust ja mõista B.T-le liitkaristus – 45 (nelikümmend viis) päeva vangistust. 4. Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. B.T tuleb ära kanda 30 (kolmekümne) päeva pikkune vangistus. 5.

§ 65

lg 1 järgi lugeda B.T-le mõistetud vangistus 30 (kolmkümmend) päeva kaetuks Harju Maakohtu 23.01.2006 mõistetud karistuse – 45 (neljakümne viie) päeva vangistusega. 6. Süüdi mõista B.T

§ 200lg 2 p 7 järgi ja karistada vangistusega 5 (viis) aastat.

7. Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. B.T tuleb ära kanda 3 (kolme) aasta ja 4 (nelja) kuu pikkune vangistus. 8.

§ 65

lg 2 järgi suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 04.04.2007 otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 (ühe) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva võrra ja mõista B.T-le liitkaristus 3 (kolm) aastat, 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 9.

§ 68lg 1 järgi lugeda B.T poolt eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

Karistuse kandmise alguseks lugeda 25.08.

  1. B.T suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  2. Süüdi mõista Roman Fedortšenko

§ 200lg 2 p 7 järgi ja karistada vangistusega 6 (kuus) aastat.

12. Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. Roman Fedortšenkol tuleb ära kanda 4 (nelja) aasta pikkune vangistus. 13.

§ 68

lg 1 järgi lugeda Roman Fedortšenko poolt eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Karistuse kandmise alguseks lugeda 25.08.

  1. Roman Fedortšenko suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  2. AK tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista B.T-lt AK kasuks 22 000,00 krooni.
  3. UR tsiviilhagi jätta rahuldamata.
  4. Välja mõista B.T-lt I astme kuriteo toimepanemise eest riigieelarve tuludesse sundraha 10 875,00 krooni.
  5. Välja mõista Roman Fedortšenkolt I astme kuriteo toimepanemise eest riigieelarve tuludesse sundraha 10 875,00 krooni.
  6. Välja mõista menetluskuludena B.T-lt riigieelarve tuludesse 1 239,00 krooni riigi õigusabi tasu ja 1 743,00 krooni ekspertiisitasu.
  7. Välja mõista Roman Fedortšenkolt riigieelarve tuludesse 1 239,00 krooni riigi õigusabi tasu.
  8. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 AS SEB Eesti Ühispangas, viitenumber
  9. Tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 4 kriminaalkantseleile. -
  10. Asitõendid: kullast abielusõrmus tagastada kohtuotsuse jõustumisel UR; kruvikeeraja hävitada kohtuotsuse jõustumisel; CD-R plaat säilitada koos kriminaaltoimikuga. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse või –protesti, teatades kirjalikult apelleerimise soovist 7 päeva jooksul Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul tervikotsusega tutvumisest. Menetluskulude hüvitamise otsustusele on võimalik esitada määruskaebus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Selgitada, et apellatsiooniteate esitamise tähtaeg on 26.veebruar
  11. Selgitada, et üksnes menetluskuludega mittenõustumise korral on õigus need vaidlustada määruskaebe korras KrMS 15.ptk järgi. Selgitada, et sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks tasumata jätmise korral esitatakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks. Esitatud süüdistus: B.T süüdistatakse selles, et tema varem varguse toime pannud isikuna, tungis 15.02.2003 kella 04:00 paiku grupis koos kohtueelsel menetlusel tuvastamata isikuga Tallinnas XXXmaja hoovis seisnud AKkuuluvasse sõiduautosse XXXr/n XXX ning kasutades seda omavoliliselt, sõitis võõra autoga umbes 50m eelnimetatud maja hoovist sama maja nurga taha, kus sõitis auto põhjaga kännu otsa ning jättis auto sinna maha. Seega B.T, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega grupis pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 215lg 2 p 1, 3 (kuni 15.03.2007 redaktsioonis) järgi.

Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 15.02.2003 kella 08:00 paiku peale Tallinnas XXXmaja hoovis pargitud AK kuuluva sõiduauto XXXr/n XXX omavolilist kasutamist, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil sõiduki salongist ära AKkuuluva binokli, maksumusega 1 000,00 krooni ja fotoaparaadi Olympus maksumusega 6 000,00 krooni, tekitades vargusega AK varalist kahju summas 7 000,00 krooni. Seega B.T, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttis ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, millega pani toime

§ 199lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 25.08.2007 kella 18:00 paiku Tallinnas XXX asuva Szolnoki turu juures koos Roman Fedortšenkoga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungisid kallale UR, sünd. XXX, lüües teda rusikaga näo piirkonda, millest viimane kukkus maha. Maaslamavalt kannatanult võtsid B.T ja R. Fedortšenko vöökoti maksumusega 200,00 krooni; rahakoti, maksumusega 500,00 krooni; sularaha 500,00 krooni; mobiiltelefoni №kia, maksumusega 2 000,00 krooni; kullast abielusõrmuse, maksumusega 1 000,00 krooni; käekella Q ja Q maksumusega 700,00 krooni; prillid, maksumusega 700,00 krooni; 17 võtit; UR juhiloa ja ID kaardi; pangakaardid; XXXr/n XXXregistreerimistunnistuse ja kindlustuspoliisi; kokku vara 5 400,00 krooni väärtuses. Seejärel B.T ja Roman Fedortšenko koos röövituga põgenesid sündmuskohalt, põhjustades kannatanule lisaks varalisele kahjule füüsilist valu ning 5 tervisekahjustused – haavad suu piirkonnas. Seega B.T võttis ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning see oli toime pandud vägivallaga ja grupis, millega pani toime

§ 200lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Roman Fedortšenkot süüdistatakse selles, et tema 25.08.2007 kella 18:00 paiku Tallinnas XXXasuva Szolnoki turu juures koos B.T-ga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungisid kallale UR, sünd. XXX, lüües teda rusikaga näo piirkonda, millest viimane kukkus maha. Maaslamavalt kannatanult võtsid B.T ja R. Fedortšenko vöökoti maksumusega 200,00 krooni; rahakoti, maksumusega 500,00 krooni; sularaha 500,00 krooni; mobiiltelefoni №kia, maksumusega 2 000,00 krooni; kullast abielusõrmuse, maksumusega 1 000,00 krooni; käekella Q ja Q maksumusega 700,00 krooni; prillid, maksumusega 700,00 krooni; 17 võtit; URjuhiloa ja ID kaardi; pangakaardid; XXXr/n XXXregistreerimistunnistuse ja kindlustuspoliisi; kokku vara 5 400,00 krooni väärtuses. Seejärel B.T ja Roman Fedortšenko koos röövituga põgenesid sündmuskohalt, põhjustades kannatanule lisaks varalisele kahjule füüsilist valu ning tervisekahjustused – haavad suu piirkonnas. Seega Roman Fedortšenko võttis ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning see oli toime pandud vägivallaga ja grupis, millega pani toime

§ 200lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri seisukoht: Prokuröri hinnangul on süüdistatava B.T tegevus 15.02.2003 episoodis õigesti kvalifitseeritud

§ 215lg 2 p 1, 3 (kuni 15.03.2007 redaktsioonis) ja § 199 lg 2 p 4 järgi.

Prokurör taotles järgmiste kriminaaltoimikus asuvate tõendite avaldamist ja uurimist: - B.T poolt kahtlustatavana eeluurimisel antud ütlused (kd 1, tl 47-50); - kannatanu AKütlused (kd 1, tl 5-6, 17-18, 33-35); - tunnistaja DKütlused (kd 1, tl 4, 37-40); - vaatluse protokoll koos fototabeliga (kd 1, tl 10-13); - asitõendi vaatlusprotokoll (kd 1, tl 16); - 23.07.2007 DNA ekspertiisiaktis nr GE-1590-07/4003 esitatud eksperdi arvamus (kd 1, tl 31). Prokurör leidis, et süüdistatavate B.T ja Roman Fedortšenko tegevus 25.08.2007 episoodis on õigesti kvalifitseeritud

§ 200lg 2 p 7 järgi.

Prokurör taotles järgmiste kriminaaltoimikus asuvate tõendite avaldamist ja uurimist: - konstaabel K. Malleuse ettekanne (kd 2, tl 2); - politseijuhtivinspektor M. Jaani ettekanne (kd 2, tl 3); - patsiendikaart nr XXX (kd 2, tl 4); - asitõendite vaatlusprotokollid (kd 2, tl 5-14, 83-93, 106-108); - tunnistaja M. L ütlused (kd 2, tl 16-19); - karistusregistri väljavõtted (kd 2, tl 22-29); - kannatanu UR ütlused (kd 2, tl 30-32, 82, 94-96); - isiku läbivaatuse protokoll (kd 2, tl 33-35); - kinnipeetu läbiotsimise protokoll (kd 2, tl 36-37); - kahtlustatavana kinnipidamise protokollid (kd 2, tl 38-40); - B.T poolt kahtlustatavana eeluurimisel antud ütlused (kd 2, tl 43-48); - ütluste ja olustiku seostamise protokoll (kd 2, tl 49-53); - R. Fedortšenko poolt kahtlustatavana eeluurimisel antud ütlused (kd 2, tl 58-59); - tunnistaja P L ütlused (kd 2, tl 60-65); - tunnistaja A L ütlused (kd 2, tl 97-98); - tunnistaja HL ütlused (kd 2, tl 101-102); - tunnistaja ML ütlused (kd 2, tl 103-105); - ML avaldus (kd 2, tl 179-180); 6 - asitõend: kullast abielusõrmus. Prokurör leidis, et süüdistatavate süü on täielikult tõendatud ning taotles: - B.T süüdi mõistmist

§ 215

lg 2 p 1, 3 järgi ja karistamist vangistusega 30 päeva; - B.T süüdi mõistmist

§ 199

lg 2 p 4 järgi ja karistamist vangistusega 30 päeva; -

§ 64

lg 1 järgi B.T-le mõistetava raskema karistuse suurendamist ja B.T-le liitkaristuse – 45 päeva vangistuse mõistmist; - KrMS § 238 lg 2 järgi mõistetava liitkaristuse vähendamist 1/3 võrra; -

§ 65

lg 1 järgi B.T-le mõistetava 30 päevane vangistuse kaetuks lugemist Harju Maakohtu 23.01.2006 otsuse alusel mõistetud karistusega; - B.T süüdi mõistmist

§ 200lg 2 p 7 järgi ja karistamist vangistusega 6 aastat ja 6 kuud; - Kr

MS § 238 lg 2 järgi mõistetava karistuse vähendamist 1/3 võrra; -

§ 65

lg 2 järgi B.T-le mõistetava 4 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuse suurendamist 04.04.2007 Harju Maakohtu otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 kuu ja 28 päeva võrra ning B.T-le liitkaristuse: 4 aasta, 5 kuu ja 28 päeva pikkune vangistuse mõistmist; -

§ 68lg 1 järgi B.T poolt eelvangistuses viibitud aja arvamist karistuse hulka.

- Roman Fedortšeno süüdi mõistmist

§ 200lg 2 p 7 järgi ja karistamist vangistusega 6 aastat ja 6 kuud; Kr

MS § 238 lg 2 järgi mõistetava karistuse vähendamist 1/3 võrra;

§ 68lg 1 järgi R.

Fedortšenko poolt eelvangistuses viibitud aja arvamist karistuse hulka. Prokuröri hinnangul on B.T karistust kergendavaks asjaoluks kahetsus; B.T ja R. Fedortšenko karistust raskendavaks asjaoluks on kuriteo toimepanemine grupis. UR tsiviilhagi palus prokurör jätta rahuldamata põhjusel, et R. Fedortšenko poolt on kannatanule hüvitatud 500,00 krooni; asitõend: UR kullast abielusõrmus tuleb kohtuotsuse alusel kannatanule tagastada. AK tsiviilhagi palus prokurör rahuldada ja B.T-lt välja mõista AK kasuks 22 000,00 krooni. Lisaks palus prokurör välja mõista süüdistatavatelt menetluskulu ja sundraha. Kriminaalasja juurde asitõendina võetud kruvikeeraja palus prokurör hävitada. B.T kaitsja seisukoht: Kaitsja hinnangul on B.T-le esitatud süüdistus

§ 215lg 2 p 1, 3 ja § 199 lg 2 p 4 järgi õigesti kvalifitseeritud.

Kaitsja nõustus prokuröri karistusettepanekuga. B.T-le esitatud süüdistuse osas

§ 200

lg 2 p 7 järgi leidis kaitsja, et süüdistus ei ole põhjendatud ning B.T tegevus tuleks ümber kvalifitseerida

§ 199lg 2 p 4 järgi.

Kaitsja arvates on tõendatud, et kannatanu suhtes tarvitas vägivalda üksnes R. Fedortšenko; B.T üksnes võttis kannatanule kuulunud asjad. Kaitsja palus B.T süüdi mõista

§ 199

lg 2 p 4 järgi, karistus määrata sanktsiooni alamäära lähedal ning mõistetav vangistus asendada üldkasuliku tööga. R. Fedortšenko kaitsja seisukoht: R. Fedortšenko kaitsja palus avaldada töölepingu koopia (kd 2, tl 116-117). R. Fedortšenko kaitsja hinnangul ei ole R. Fedortšenkole esitatud süüdistus põhjendatud, isiku tegevus ei ole õigesti kvalifitseeritud

§ 200

lg 2 p 7 järgi ning tegu tuleks ümber kvalifitseerida

§ 121järgi.

Ei ole tõendatud, et R. Fedortšenko kasutas vägivalda selleks, et kannatanu asju võtta. Kaitsja palus R. Fedortšenko süüdi mõista

§ 121

järgi ja karistuse määramisel piirduda vangistusega, mis vastab isiku poolt eelvangistuses viibitud ajale. 7 Kohtu seisukoht: Kohus uuris järgmisi tõendeid: 15.02.2003 episood: - B.T poolt kahtlustatavana eeluurimisel antud ütlused (kd 1, tl 47-50) selle kohta, et pani toime kuriteo, milles teda kahtlustatakse. Selle tõttu, et sündmusest on palju aega möödunud, ei mäleta ta täpselt, kellega ta tol ööl koos oli, kuid kindlasti olid nad kahekesi. Mäletab, et hommiku eel – võimalik, et kella 04:00 paiku hommikul läks koos tuttavaga Mustamäelt tema juurde koju, tol ajal elas ta XXX. Nad läbisid ühe piki Pärnu mnt seisva 5-korruselise maja hoovi Tallinn-Väike bussipeatuse läheduses kui nägid tumepunast autot XXX, mille salongis põles tuli. Nad läksid autole lähemale ja nägid läbi klaasi, et süütelukku oli jäetud võti, autos kedagi ei olnud. Nad otsustasid olukorda ära kasutada ja autoga sõitma minna. Ta istus rooli, sõber kõrvale, esiistmele. Ta keeras võtit, auto käivitus. Nad sõitsid maja nurga taha, kuid seejärel mingi takistuse otsa, mida ületada ei õnnestunud. Mingil hetkel, kui ta järjekordselt süütelukus võtit keeras, läks võti katki ja osa võtmest jäi süüteluku sisse. Ta leidis autost noa, rebis noa abil lahti osa roolisamba plastmassist kattest, et pääseda süüteluku juurde ning hakkas noaga võtme tükke välja urgitsema. Ei mäleta, miks seda tegi, võimalik, et nad tahtsid autot kruvikeeraja abil käivitada. Mäletab, et võtme murdunud osa välja võtta ei õnnestunud. Nad istusid sõbraga autos hommikuni. Hommikul läks sõber autost välja sigarette ostma, tema jäi autosse. Sel ajal tuli auto juurde umbes 16 aastane poiss, 167-168 cm pikk, kõhna kehaehitusega ja teatas, et see on tema auto. Ta väljus autost, ütles poisile toorusi. Sel ajal tuli sõber tagasi, poiss nägi, et neid on kaks ja jooksis oma maja poole. Ta haaras autost kaasa suure pruuni binokli, võib-olla oli see ka muu optiline aparaat – ei mäleta – ja nad läksid koos sõbraga minema. Fotoaparaati ta autos ei näinud ja seda ei võtnud. Oma sõbra käes ta samuti fotoaparaati ei näinud. Auto ja maja juurde nad enam tagasi ei läinud. Täpselt ei mäleta, kuid noaga süütelukust võtme murdunud osa välja urgitsedes võis ennast vigastada; - kannatanu AK ütlused (kd 1, tl 5-6, 17-18, 33-35) selle kohta, et 2003 veebruaris ärandati XXX juurest tema sõiduauto XXX r/n XXX. 14.02.2003 õhtul parkis ta auto maja taha hoovi, korteri aknad on sinna poole. 15.02.2003 hommikul nägi läbi akna, et auto seisis maja otsa juures. Ta helistas politseisse ja ootas politsei tulekut, poeg läks välja. Poeg avastas auto juures, et autos istub üks noormees, pärast tuli auto juurde ka teine noormees. Mõlemad isikud käitusid agressiivselt, poeg jooksis auto juurest ära ja naasis korterisse akna kaudu. Ta ootas politsei ära ja läks siis välja. №ormehi enam ei olnud. Ta vaatas oma auto üle ja nägi, et süüteluku ümber olev plastmassist kaitsekest ja süütelukk olid lõhutud, juhtmed olid lahti rebitud. Auto põhjaga oli sõidetud kännu otsa, sealt alla sõita ei olnud võimalik. Ta tellis tõstuki. Auto põhi oli rikutud, lõhutud oli karter, esimeste veorataste vedu. Auto remont läks maksma 15 000,00 krooni, dokumente alles ei ole. Lisaks varastati autost merebinokkel hinnaga 1 000,00 krooni ja fotoaparaat „Olympus“ hinnaga 6 000,00 kroon, lisaks fotod ja 2 märkmikkui. Kahju on kokku 22 000,00 krooni, samas summas soovib esitada ka tsiviilhagi. Sõiduki ülevaatusel leitud nuga hoidis kindasahtlis, ei oska midagi öelda verejälgede kohta. Kruvikeeraja ja tühi parfüümipakend on võõrad; - tunnistaja DK ütlused (kd 1, tl 4, 37-40) selle kohta, et 15.02.2003 hommikul avastas tema isa AK, et õues ei ole enam nende autot. Isa helistas politseisse, teatas ärandamisest. Ta läks oma toa akna juurde ja nägi, et auto seisab maja otsas põõsastes. Ta läks välja, nägi et auto kapott on poollahti. Ta otsustas kapoti avada, kontrollimaks kas midagi on varastatud. Auto poole suundudes ei näinud ta salongi, aknad olid kaetud jääkoorikuga. Autole lähemale jõudes märkas ta, et keegi on autos, ta nägi isiku käsi auto roolil. Juhipoolsest uksest väljus 25-30 aastane, umbes 170 cm pikk, kõhna kehaehitusega, dressides, heledate lühikeste juuste ja ovaalse näoga noormees. №ormees hakkas vene keeles rääkima, käitus agressiivselt, küsis, mida ta tema autost tahab. Ta vastas, et auto kuulub talle. №ormees hakkas talle peale tungima, siis ta märkas, et seljatagant tuleb kiirel sammul veel üks noormees. Ta jooksis teisele poole hoovi, korteri akna juurde, koputas aknale ning isa lasi ta sisse. Nad ootasid politsei ära, majast väljudes noormehi enam auto juures ei olnud; 8 - vaatluse protokoll koos fototabeliga (kd 1, tl 10-13) selle kohta, et 15.02.2003 vaadeldi XXXja 125 majade vahel olnud sõiduautot XXXr/n XXX. Vaatlusega tuvastati, et punast värvi auto seisis majade vahel oleva haljasala suunas, parema küljega lumevallis ning põõsastikus. Auto uksed olid kinni, kuid lukustamata. Ukselukkudel vigastused puudusid. Auto salongis, vasakpoolse esiistme all paistis umbes 10cm pikkuse teraga puss, millel verekahtlased jäljed. Auto süütelukk lõhutud, luku ümbrise tükid salongi põrandal. Vasakpoolne esiiste maas. Auto tuhatoos avatud, tuhatoosis sigaretiotsad, sigaretiotsad ka esiistme juures maas. Parempoolse esiistme ees maas akujuhtmed, poolik plastmasspudeli põhi. Auto tagaistmel kohtuotsuse ärakiri, venekeelses trükikirjas paberid ning hulgaliselt tühje sigaretipakke, ajaleht, registraator. Sündmuskohalt võeti kaasa: pussnuga, roolivarda katte tükid, kruvikeeraja, tualettvee pakend. Sündmuskohta pildistati (fototabel nr 182); - asitõendi vaatlusprotokoll (kd 1, tl 16) selle kohta, et 25.02.2003 vaadeldi sõiduauto XXXr/n XXX vaatluse käigus avastatud ja kaasa võetud kruvikeerajat ning musta värvi plastmassist käepidemega pussnuga; - 23.07.2007 DNA ekspertiisiaktis nr GE-1590-07/4003 esitatud eksperdi arvamus (kd 1, tl 31) selle kohta, et varasema ekspertiisi käigus analüüsitud proovist noa teralt määratletud DNA profiil on kokkulangev B.T võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. B.T -14 võrdlusproovist määratletud DNA profiili esinemissagedus on 7,5x10 , so nimetatud 13 DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 1,3x10 inimese kohta. 25.08.2007 episood: - patsiendikaart nr XXX (kd 2, tl 4) selle kohta, et UR on 25.08.2007 kell 19:21 saabunud SA PER Mustamäe korpuse Erakorralise Meditsiini üksusesse. Läbivaatusega tuvastati URvigastused näol; - asitõendite vaatlusprotokollid (kd 2, tl 5-14, 83-93, 106-108) selle kohta, et 25.08.2007 vaadeldi sõiduautot XXX r/n XXX. Vaatlusega tuvastati, et sõidukil väliseid vigastusi ei olnud. Auto kindlalaeka uks avatud, kindalaekas lahtise lukuga halli värvi vöökott. Vöökotis mustad kaantega autodokumendid, mille vahel autojuhiload ja kehtiv juhiluba UR nimele, liikluskindlustuse poliis UR nimele, volikiri XXXr/n XXX kasutamiseks, sõiduauto XXXtehnoülevaatuse kaart, sularaha maksekorraldus UR nimele, tabletid, uksemagnet. Vöökoti väikeses sahtlis musta peaga autovõti XXX logoga, roosa võtmehoidjaga üks võti, halli võtmehoidja küljes 3 võtit, rõnga küljes 5 võtme komplekt, üksiku rõngaga vasar tüüpi võti, viie võtmega rõngastatud komplekt, plastmassist peaga kruvikeeraja, metallraha kokku 5,40 krooni. Auto kõrvalistuja ja eesmise istme all põrandal mobiiltelefon №kia ja meeste käekell. Juhi kõrvalistuja tagumise tooli ees põrandal ID kaart, haigekassa kaart, ühispanga kaart, kaitseministeeriumi töötõend – kõik UR nimele, internetipanga koodikaart, Sportlandi ja kaupluse Mosaic kliendikaardid, paarkümmend erinevat visiitkaarti ja märkmepaberit. Auto tagumisel istmel on musta värvi rahakott, mis on tühi. Juhi kõrvalistuja eesmise istme ees põrandal mobiiltelefoni kaelapael. Juhipoolse ukse küljetaskus sõiduauto XXX r/n XXXXX Xtehniline pass U Rnimele ja kaks Inges kindlustuse poliisi UR nimele. Juhiistme all puukurikas u 30 cm pikk ja 5 cm jäme. Auto pagasiruumis 5l kanister valge läbipaistva vedelikuga, kõlar, autoõli. Asitõendina võeti kaasa: vöökott koos selle sisuga, käekell, mobiiltelefon, rahakott, mobiiltelefoni kaelahoidik, dokumendid U Rnimele, puukurikas. Sündmuskohta pildistati. 27.08.2007 vaadeldi tumehalli ja beeži värvi vöökotti, mobiiltelefoni №kia, kollast värvi kandilise kujuga käekella Q&Q, UR nimele välja antud juhilube, SEB Eesti Ühispanga pangakaarti U Rnimele, U-neti koodikaarti, XXXr/n XXX registreerimistunnistust – omanik UR, sõiduauto XXXr/n XXX kindlustuspoliisi (Inges Kindlustus) UR nimele, võtmekimpu 5 valgest metallist võtmega, võtmekimpu 5 valgest metallist võtmega, valgest metallist ümara peaga võtit, 3 võtmega võtmekimpu, kollasest metallist vasara tüüpi võtit koos võtmerõngaga, valgest metallist auto süütevõtit, sinist värvi ovaalse kujuga plastmassist võtit, mille sees koodiluku võti, võtme küljes paber kirjaga Sõpruse 5, musta värvi nahast rahakotti, milles peenraha 6,20 krooni väärtuses, musta värvi plastikust kaasi kirjaga „Autodokumendid“, 2 cm laiust punast värvi kaelapaela, läbipaistvast plastmassist korpuses lihtotsaga kruvikeerajat, pruuni värvi 9 - - plastmassist juukseklambrit. Esemeid pildistati. 12.09.2007 vaadeldi CD-R helisalvestusega. Vaatluse käigus kuulati Põhja Politseiprefektuuri Juhtimiskeskuse helisalvestusi, mis kopeeriti CD-R Maxell peale. CD-R paigaldati arvuti ML seadmesse ning kuulati plaadi peal olevaid andmeid. Window Media Player faili avamisel on kuulda dialoog. Politsei juhtimiskeskusesse helistab naine, kes annab teada, et Solnoki peatuses on kaks inimest, kes läksid kallale ja varastasid – vanainimene on metsa all pikali, sinise pluusiga poiss ja kirju jakiga poiss lähevad Solnoki vaates. Poisid läksid vanainimesele kallale ja võtsid vanainimeselt ära. Poisid istusid koos asjadega tumepunasesse XXX-sse r/n XXX. Ei tea, mis asjad ära võeti: kott oli käes, mobiili tõmbas mingisuguse asjaga, mingi kott oli. Verine mees tõuseb püsti, on uimane, läheb Solnoki poole. XXX keerab kino „Kaja“ juures sisse. Juhtimiskeskusesse helistab naisterahvas, kes on koos kannatanuga; kannatanu sõnul tulid pätid kallale, kõik võeti ära – dokumendid, mobiiltelefon, raha, pangakaardid jne. Politsei võttis masina kinni kino „Kaja“ taga; tunnistaja ML ütlused (kd 2, tl 16-19) selle kohta, et 25.08.2007 kella 18:00 paiku sõitis ta punase sõiduautoga XXX r/n XXX mööda E. Vilde teed. Kino „Kaja“ juures märkas Szolnoki juures taksopeatuses paremat kätt oma tuttavat R. Fedortšenkot ja Denissi, kelle perekonna nime ei tea. Sõitis nende juurde, jäi taksopeatuse juures seisma, R. Fedortšenko ja Deniss istusid auto peale – Roman esimesele ja Deniss tagumisele istmele. Rohkem autos kedagi ei olnud. Roman ja Deniss palusid end viia kino „Kaja“ juurde. Ta viis nad kino juurde, jättis auto seisma. Kohe peale seda tuli politseipatrull, kes küsis temalt, Romanilt ja Denissilt dokumente. Ta väljus sõidukist, teised jäid autosse. Enne seda märkas Romani käes halli värvi vöökotti, mida Roman hoidis süles. Seejärel paluti Romanil ja Denissil istuda politseiautosse, tema istus koos ühe politseiametnikuga oma autosse, et sõita Lõuna politseiosakonda. Ta märkas, et kõrvalistujapoolne kindalaegas on avatud, sealt paistis halli värvi vöökott, mis varem oli Romani käes. Kui Roman Szolnokis autosse istus, ei märganud ta Romani käes midagi, samuti ei märganud ta midagi Denissi käes. Kott ei pärine kindlasti tema autost. Politseiosakonnas teostati tema auto läbivaatus, mille käigus leiti sõidukist kõrvalistujapoolsest kindalaekast halli värvi vöökott ning kõrvalistuja istme alt mobiiltelefon №kia ja kollast värvi käekell, mis ei kuulu talle ja mida enne Romani ja Denissi autosse istumist autos ei olnud. Keegi teine neid autosse panna ei saanud. Romanil olid jalas tumedad püksid ja seljas pikkade varrukatega pluus, Denissil jalas halli värvi lühikesed püksid ja seljas hele T-särk, jalas plätud. Enne seda, kui Roman ja Deniss tema autosse istusid, ta neid sellel päeval näinud ei olnud. Tal endal olid seljas musta värvi dressid, must Fila nokamüts ja jalas musta värvi Nike spordijalatsid; karistusregistri väljavõtted (kd 2, tl 22-29) selle kohta, et B.T on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 4 korral, sh varguse eest, R. Fedortšenko on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 7 korral; kannatanu UR ütlused (kd 2, tl 30-32, 82, 94-96) selle kohta, et 25.08.2007 kella 18:00 viibis ta Tallinnas E. Vilde teel, läks koju. Ta oli tarvitanud alkoholi. Ta ei tea täpselt, mis juhtus, avastas, et on Szolnoki turu lähedal maas pikali, arvab et oli mingi aeg teadvuseta. Kadunud oli talle kuuluv halli värvi vöökott, maksumusega 200,00 krooni. Kotis oli rahakott maksumusega 500,00 krooni. Rahakotis oli sularaha 500,00 krooni, Ühispanga kaart tema nimele, ID kaart, U-neti paroolikaart, juhiluba, s/a XXXr/n XXX kindlustus ja tehniline pass, mobiiltelefon №kia, punast värvi kaelapaelaga, maksumusega 2 000,00 krooni, abielusõrmus maksumusega 1 000,00 krooni, koduvõtmed 5-6 tk, töövõti punast värvi lipikuga, abikaasa E. Renniti koduvõtmed 3 tk, suvila võtmed 5 tk, samuti oli käe pealt kadunud käekell firmalt Q&Q, maksumusega 700,00 krooni, peast olid kadunud nägemisprillid maksumusega 500,00 krooni. Avastas, et tal olid huuled katki ja verised, samuti oli tuim vasak käsi ja parem põlv. Keegi, kes juhtunut pealt nägi, helistas politseisse, politsei toimetas ta traumapunkti, kus tal tuvastati haavad suus ja paremal põlvel. Ei tea, kes konkreetselt ründas, see tuli ootamatult. Ründega tekitati füüsilist valu ja eelnimetatud vigastused. 27.08.2007 sai UR Lõuna politseiosakonnast kätte talle kuuluvad esemed ja dokumendid: mobiiltelefoni №kia, juhiloa, tehnilise passi, liikluskindlustuse tavapoliisi, ID kaardi, Visa Ühispanga kaardi, U-neti koodikaardi, korterivõtmed 8 tk, suvilavõtmed 5 tk, koodiluku võtme, töökoha võtme, kuurivõtme, autovõtme ja käekella; 10 - - - 30.08.2007 sai UR Lõuna politseiosakonnast kätte musta värvi nahast rahakoti ja sularaha müntidega 20 senti, sõiduauto kindlustusdokumendid, kehtetu juhiloa, punast värvi kaelapaela, vöökoti. Rahakotis oli sularaha 500,00 krooni, sim kaart, vöökoti tagumises sahtlis oli kullast abielusõrmus graveeringuga Elo 30.12.2007. 26.08.2007 leidis sündmuskoha lähedalt oma prillid. Lõplik varaline kahju on 1 500,00 krooni, selles summas esitab ka tsiviilhagi; isiku läbivaatuse protokoll (kd 2, tl 33-35) selle kohta, et 26.08.2007 teostati Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonnas UR läbivaatus. Läbivaatusega tuvastati UR näos, suu piirkonnas, haavad. URit pildistati; kinnipeetu läbiotsimise protokoll (kd 2, tl 36-37) selle kohta, et 25.08.2007 otsiti läbi kinnipeetu B.T. Läbiotsimisel avastati: mobiiltelefon Sony Ericsson, rahakott. B.T olid seljas: sinine T-särk, tumesinised põlvpüksid, tumedad rihmikud; isikul ei olnud väliseid kehavigastusi. 25.08.2008 otsiti läbi kinnipeetu R. Fedortšenko. Läbiotsimisel avastati: võtmekimp, püksirihm, mobiiltelefon №kia. R. Fedortšenkol olid seljas: valge T-särk, kirju pikkade varrukatega pluus, mustad kingad, mustad püksid; isikul ei olnud väliseid kehavigastusi; kahtlustatavana kinnipidamise protokollid (kd 2, tl 38-40) selle kohta, et 25.08.2007 kell 18:00 peeti kahtlustatavana kinni B.T. Kinnipidamise alus: isik tabati kuriteo toimepanemisel või vahetult pärast seda, võib jätkuvalt toime panna kuritegusid, kriminaalmenetlusest hoiduda või seda takistada. 25.08.2007 kell 18:00 peeti kahtlustatavana kinni R. Fedortšenko. Kinnipidamise alus: isik tabati kuriteo toimepanemisel või vahetult pärast seda, võib jätkuvalt toime panna kuritegusid, kriminaalmenetlusest hoiduda või seda takistada; B.T poolt kahtlustatavana eeluurimisel antud ütlused (kd 2, tl 43-48) puhtsüdamlik ülestunnistus: ta jalutas 25.08.2007 koos oma sõbraga, kelle perekonnanime ei tea, ringi. Nad märkasid „Kaja” ja Szolnoki vahel asuval teel ebakainet meest ja otsustasid minna mehe juurde ning küsida õlleraha. Nad läksid koos mehe juurde, järgmisel hetkel Roman lõi meest – millega, seda ta ei näinud. Mees kukkus, Roman võttis koti, tema nägi maas, mehe käe kõrval, käekella, tõstis selle üles ja läks ära. Miks käekella võttis, ei tea, kuid röövida ta ei tahtnud. Nad läksid Szolnoki suunas, nägid samas kohas tuttavat Maksimi, kes sõitis nende juurde punast värvi sõiduautoga XXX. Nad istusid autosse ja palusid Maksimi, et ta viiks neid kino „Kaja” juurde, sest ta pidi naistuttavaga kokku saama. Sõiduautos pani ta käekella tuhatoosi peale ja tahtis autost väljuda. Sel hetkel tuli politseipatrull ja neid peeti kinni, asjad jäid autosse. Tunnistab oma süüd ja kahetseb väga toimunut. 26.08.2007 ülekuulamisel on B.T andnud ütlusi selle kohta, et pani toime kuriteo, kuid ta ei ole kannatanut löönud. R. Fedortšenkot tunneb umbes 10 aastat. 25.08.2007 õhtul jalutas ta koos Romaniga Mustamäel. Nad olid joonud õlut ja ei olnud kained. Szolnoki turu lähedal märkasid nad purjus meest ja otsustasid minna mehelt õlleraha küsima. Tal oli raha kaasas, kuid sel hetkel arvas, et on raha kõik ära kulutanud. Tal oli seljas T-särk, varrukatel ja kaelaäärtel valged triibud, särgil kiri „Nike”. Romanil oli seljas kirju, must, erinevate mustritega särk. Nad ei olnud Romaniga eelnevalt midagi kokku leppinud, nad ainult läksid mehe juurde, et õlleraha küsida. Kui nad mehe juurde läksid, siis mees kukkus perioodiliselt maha ja tõusis püsti, põhjusel et mees oli väga purjus. Kui nad mehe juurde jõudsid, seisis mees püsti. Seejärel helises tal telefon – kas helistati talle või helistas tema kellelegi – seda ei mäleta, kuid ta pööras hetkeks Romanilt ja mehelt tähelepanu ära. Kui ta Romani ja mehe poole vaatas, oli mees juba pikali. Mehe juures, mehe käe kõrval märkas ta käekella, võttis need endale ja hakkas ära minema. Roman võttis samuti midagi mehe käest, kuid mida, seda ta ei näinud. Ta ei näinud, kas Roman lõi meest või mitte, ei pööranud sellele tähelepanu, kas mehel olid mingid vigastused. Esimesena läks mehe juurest ära tema, Roman tuli tema järel. Tema meest kordagi ei löönud. Ta läks Romaniga Szolnoki suunas. Ta ei pööranud tähelepanu, kas Romanil oli midagi käes või mitte. Tema võttis käekella – miks, seda ei tea, võibolla oleks selle hiljem maha müünud, kuid täpselt ei tea. Nad märkasid Szolnoki turu juures juhuslikult oma tuttavat Maksimi, kes tuli punast värvi sõiduautoga XXX. Roman istus esiistmele, Maksimi kõrvale, tema istus tagaistmele. Keegi tegi ettepaneku sõita endise kino „Kaja” juurde. Sõiduautos pani ta käekella esiistmete vahel asuva tuhatoosi peale. Mida tegi Roman, seda ta ei näinud. Roman tegi lahti kindalaeka, kas ta sinna midagi pani, tema ei nänud. 11 - - - - Talle Roman mingeid asju ei näidanud. Maksimile nad juhtunust midagi ei rääkinud. Nende juurde tuli politsei ja neid peeti kinni; ütluste ja olustiku seostamise protokoll (kd 2, tl 49-53) selle kohta, et 26.08.2007 viidi läbi B.T ütluste seostamine olustikuga. B.T palus end viia Szolnoki turu juurde, kus pandi toime kuritegu. Sõideti Szolnoki turule, B.T palus auto peatada Vilde tee majade nr 108 ja 112 puude vahel asuva muruplatsi juures. Väljuti autost ja B.T ettenäitamisel mindi muruplatsi peale, kus kasvab mitu puud. B.T peatus sõiduteelt 10 meetri kaugusel puude all ja näitas, kus muru peal oli purjus mees. Samuti selgitas B.T, et kui mees oli murul pikali, siis nägi ta mehe käe kõrval käekella, millise tõstis üles ja võttis endale. Mida tegi R. Fedortšenko, ta ei näinud. Seejärel suundusid nad Vilde teel asuva Szolnoki turu poole, mees jäi puude alla magama; tunnistaja P Liiva ütlused (kd 2, tl 60-65) selle kohta, et sõitis 25.08.2007 kella 17:39 paiku koos oma tuttavate – ALga, Monika Lelumehega, Andrese emaga ja viimase sõbranna Kristaga autoga E. Vilde teel suunaga Õismäe poolt Mustamäe poole. Auto oli just Ehitajate teelt Vilde teele keeranud, kui ta märkas, et vasakut kätt, mändide juures on kolm isikut. Äkki ta nägi, kuidas üks meestest lõi valge särgiga meesterahvast ja kohe läks teine mees ka kallale. Ta ei mäleta täpselt, kumb meestest valge särgiga meest lõi, kuid tal on tunne, et lööjaks oli tumeda peaga mees; päris kindel ta ei ole, sest läks närvi. Löögist kukkus valge pluusiga mees selili ja jäi nii lebama. Kaks meest hakkasid lamavalt mehelt asju ära võtma. Ta nägi, kuidas tumeda peaga mees tõmbas pea juurest mingist nöörist – sellel mehel oli seljas tume pluus, jalas tumedad püksid, soeng oli lühike. Samal ajal sobras teine mees taskutes. Mõlemad mehed võtsid lamavalt mehelt asju. Kumb mees mida võttis, ei mäleta. Küll nägi, et lamavalt mehelt võeti ära mobiiltelefon ja arvatavasti musta värvi väike kott, mis võis olla kas randme- või vöökott. Lamava mehe kõrvalt lahkudes ja edasi liikudes sobrasid nad kohe mehe asjad läbi, näha oli, et nad rõõmustasid koti sisu üle; tumeda peaga mees lausa keksis. Teine röövis osalenud mees kandis heledamat sinist liibuvat pluusi, millel olid käistel valged äärised, mehel olid heledamad juuksed. Pärast röövi liikusid mehed Szolnoki turu poole. Enne taksopeatust helistas tema mäletamist tumeda peaga mees kusagile, ei oska öelda, kas helistas röövitud telefoniga. Peagi tuli sinna punane XXX, kuhu mõlemad röövis osalenud isikud sisse istusid. Ei ole hetkel enam auto r/n-s kindel, kuid kui nad kohe röövimist nähes politseisse helistasid, ütlesid nad auto r/n. XXX sõitis koos meestega piki E. Vilde teed Ehitajate tee suunas üle ristmiku, endise kino „Kaja” taha. Seejärel nad nägid, et politsei jõudis kohale. Kui ta temaga autos olnutele ütles, et kakeldakse, pöörasid ka teised oma tähelepanu toimuvale. Vestluse käigus selgus, et ainult tema nägi löömist, asjade võtmist nägid ka teised. Kui politsei tegeles juba kinnipeetud XXX-ga, läksid nemad kannatanu juurde, kes otsis oma asju. Ei saanud aru, kas kannatanu oli kallaletungist šokis või oli joobes. Mees ütles, et tal ei ole mobiiltelefoni, ta andis mehele enda oma ja mees helistas politseisse. Ta märkas, et mehel oli huul paistes ja katki, 100% endas kindel ei ole, et tunneb fotodelt röövis osalenud mehed ära. Kannatanuga vesteldes selgus, et kannatanul oli kadunud vöökott, dokumendid, raha ja mobiiltelefon; tunnistaja AL ütlused (kd 2, tl 97-98) selle kohta, et sõitis umbes 10 päeva tagasi oma auto XXX mööda Vilde teed szolnoki suunas. Autos istus veel peale tema 4 inimest: PL, ML, HL ja K. Kui nad olid jõudnud Vilde 108 maja nurga juurde, märkas P , et kaks noormeest peksid ühte meest. Sündmus toimus ca 50 m Vilde tee 108 maja nurgast, kino „Kaja” poole hõredas metsatukas. Kui ta aknast välja vaatas, kummardusid kaks noormeest kannatanu kohale ja röövisid esemeid, mida täpselt, seda ta ei näinud. Seejärel helistas P politseisse. №ormehed istusid Szolnoki taksopeatuses punase XXX peale ja sõitsid endise kino „Kaja” taha, kus politseipatrull nad kinni pidas. Nemad sõitsid tagasi Vilde 108 maja juurde ja leidsid üles kannatanu. P andis oma mobiili ja kannatanu sai politseiga vestelda. Mõne minuti pärast tuli politsei ja kannatanu istus politseibussi; tunnistaja HL ütlused (kd 2, tl 101-102) selle kohta, et sõtis 25.08.2007 oma perega mööda Vilde teed. Vilde tee 108 majast mööda sõites ütles P, et: „näe, meest pekstakse”. Sel momendil kui ta tähelepanu pööras, nägi ta, et mingi meesterahvas kukkus pikali; mehe kõrval seisis 2 12 - - - noormeest. Nad sõitsid natuke mööda ja nägid, et 2 noormeest tulid, ühe noormehe käes olid mingid asjad, mis konkreetselt, seda ta ei näinud. P helistas kohe politseisse. Ta nägi, et noormehed istusid Szolnoki juures autosse, vist XXX-sse ja sõitsid kino „Kaja” taha, nad jälgisid noormehi. Samal ajal tuli ka politsei ja pidas röövijad kinni; tunnistaja ML ütlused (kd 2, tl 103-105) selle kohta, et sõtis 28.08.2007 umbes kella 17-18:00 paiku koos perega autos mööda Vilde teed. Ehitajate tee ja Vilde tee ristmiku lähedal pööras sõbranna P nende tähelepanu, et mingid mehed peksavad kedagi. Kui ta vaatas sinna poole, siis peksmist ta juba ei näinud. Ta nägi ainult, et kaks meesterahvast liiguvad Szolnoki poole, maas oli pikali veel üks noormees. P helistas kohe politseisse ja nad hakkasid mehi jälgima. Üks meestest oli pikem, kõhna ja tumeda peaga, teine oli heleda peaga. Mehed liikusid Szolnoki poole. Pikema, tumeda peaga mehe käes olid mingid esemed, ta tegi järelduse, et see oli tumedat värvi vöökott. Mehed vaatasid selle sisu ja ta märkas, et mehed rõõmustasid; arvab, et rõõmustasid, nähes koti sisu. Szolnoki juures istusid mehed seal seisnud sõiduautosse XXX ning auto hakkas liikuma endise kino „Kaja” suunas. Nad jälgisid autot kuni kinoni „Kaja” kus auto jäi seisma. Peaaegu kohe tuli ka politsei ja mehed peeti kinni. Peksmise ja asjade äravõtmise momenti tema pealt ei näinud; ML avaldus (kd 2, tl 179-180) selle kohta, et annab vabatahtlikult välja kullast abielusõrmuse, mis ei kuulu talle. Ta leidis sõrmuse 03.10.2007 oma auto XXX r/n XXX koristamise käigus. Sõrmusesse on sisse graveeritud „ELO 30.12.2006”. Arvatavasto sattus sõrmus autosse peale Roman Fedortšenko ja B.T kinnipidamist; asitõend: kullast abielusõrmus, mille M. Lapšin vabatahtlikult välja andis; R. Fedortšenko töölepingu koopia (kd 2, tl 116-117) selle kohta, et 09.07.2007 on OÜ Z ja R. Fedortšenko sõlminud tähtajatu töölepingu, mille kohaselt asub R. Fedortšenko tööle abitöölisena OÜ-s Z ; süüdistatav Roman Fedortšenko andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta peeti 25.02.2007 kinni kahtlustuses

§ 200lg 2 p 7 järgi.

Ta lõi kannatanut selle eest, mis kannatanu oli talle öelnud, kannatanu asju ta ei võtnud. Deniss seisis tema kõrval, rääkis telefoniga. Ta läks puu juurde, nägi kannatanut ja tahtis temaga juttu ajada. Ta oli purjus, kannatanu samuti, jutust ei tulnud midagi välja. Kannatanu hakkas teda solvama ning ta läks endast välja ja lõi kannatanut ühe korra näo piirkonna alumisse ossa. Kannatanu kukkus, tal jäi mulje, et kannatanu jäi magama. Löögi ajal kukkus ta rinnataskust välja mobiiltelefon ja lagunes. Deniss ei näinud kannatanu löömist. 500,00 krooni otsustas kannatanule hüvitada, sest ei soovi sekeldusi kohtutäituritega. Tunnistajatele ilmselt tundus, et tema võttis kannatanu asju, kuid ta telefon oli maas ja lagunenud ning ta korjas selle üles ja pani kokku. Kui telefon laiali lagunes ja ta oli selle käes kokku pannud, astus tema juurde Deniss. Ta ei tea, mida Deniss maas lamavat kannatanut nähes mõtles, kuid ta ütles Denissile, et: „lähme Szolnoki juurde“. Deniss tuli tema juurde. Käigu pealt pani ta oma telefoni kokku, mida Deniss selja taga tegi, ei näinud. Kui nad auto juurde jõudsid, nägi ta Denissi käes asju. Nad istusid autosse, ta vihastas väga Denissi peale ja küsis, miks Deniss asjad üles korjas. Deniss ütles, et joomase peaga võttis. Ta ütles Denissile, et seda ei oleks vaja olnud teha, vaatame, mis kotis on; kui on dokumendid, siis viskame asjad omaniku postkasti. Nad sõitsid kino „Kaja“ juurde, vaatasid asjad üle, leidsid ka aadressi. Nad olid otsustanud just asjad ära viia, kui politsei nende juurde tuli. Deniss andis koti auto juures, pärast oli kott tema käes. Tal ei olnud kasusaamise eesmärki, kõik toimus spontaanselt. Tema tegevus tuleb kvalifitseerida

§ 121järgi.

Mida Deniss tegi, seda ei näinud, Deniss nägi juba seda, kui kannatanu oli pikali. Mingisugust kokkulepet neil ei olnud, kõik toimus spontaanselt – ta lõi kannatanut selle eest, et kannatanu teda solvas ja kahetseb praegu tehtut. Kohtuistungil uuritud tõenditest nähtub järgmine: B.T-le esitatud süüdistus

§ 215lg 2 p 1, 3 (kuni 15.03.2007 redaktsioonis) järgi.

13 Kannatanu AK andis ütlusi, et tema sõiduauto oli 15.02.2003 pargitud XXXjuurde, hommikul avastas ta, et auto on kadunud ning seisab maja otsa juures. Ta helistas politseisse, ise majast ei väljunud. Majast väljus tema poeg, kes avastas, et autos istub noormees, pärast tuli auto juurde ka teine noormees. №ormehed käitusid agressiivselt ja poeg oli sunnitud korterisse naasma läbi akna. Tunnistaja DK ütluste kohaselt avastas isa 15.02.2003 auto kadumise ja helistas politseisse. Ta märkas oma aknast, et auto seisab maja otsa juures põõsastes, pani riidesse ja läks auto juurde. Auto juures märkas ta, et sõidukis istub inimene, kes käitus agressiivselt ja küsis, mida ta tema autost tahab. Ta vastas noormehele, et see on tema auto ning seejärel märkas selja tagant tulevat teist noormeest; ta põgenes korteri akna juurde, kust isa ta korterisse lasi. B.T andis ütlusi, et nad istusid sõbraga autos hommikuni, hommikul kui sõber oli läinud sigarette ostma, tuli auto juurde noormees, kes ütles, et auto on tema oma. Sõber tuli tagasi, noormees nägi, et neid on kaks ja jooksis minema. AK, DK ja B.T ütlused sündmuste osas, mis puudutavad sündmusi auto juures peale DK majast väljumist riimuvad seega täielikult, vastuolusid ei ole. B.T andis ütlusi selle kohta, et nad nägid ühe tuttavaga hommikul kella 04:00 paiku Pärnu mnt seisva 5-korruselise maja hoovis tumepunast sõiduautot XXX, mille uksed olid lahti ja süütelukku oli jäetud võti. Nad otsustasid autoga sõitma minna. Tema istus rooli, sõber kõrvalistmele ja ta keeras võtit ning auto käivitus. Nad sõitsid maja nurga taha, kuid mingi takistuse otsa, mida ületada ei õnnestunud. Ta üritas autot käivitada, käivitamise käigus läks võti katki ja osa võtmest jäi süüteluku sisse; ta üritas autost leitud noaga võtme tükke välja urgitseda ning murdis selle käigus lahti osa roolisamba plastmassist kattest – võimalik, et selle käigus ta vigastas ennast. Kannatanu AK ütluste kohaselt avastas ta auto ülevaatusel, et auto põhjaga oli sõidetud kännu otsa, rikutud oli auto põhi, samuti oli lõhutud süütelukk ja luku ümber olev plastmassist kaitsekest, juhtmed olid katki rebitud. Sündmuskoha vaatlusega tuvastati, et sõiduauto XXXr/n XXX seisis XXXja 125 majade vahel, parema küljega lumevallis ning põõsastikus; auto uksed olid kinni, kuid lukustamata, ukselukkudel vigastused puudusid. Auto salongis oli puss verekahtlaste jälgedega, auto süütelukk oli lõhutud, lukuümbrise tükid salongi põrandal. Sündmuskohalt võeti kaasa pussnuga ja kruvikeerajad, mida vaadeldi. 23.07.2007 DNA ekspertiisiaktis sedastatud ekspertarvamuse kohaselt langes sündmuskohalt kaasavõetud noa teralt määratletud DNA profiil kokku B.T võrdlusproovilt määratletud DNA prooviga. B.T on andnud toimunu kohta detailseid ütlusi, tema ütlused riimuvad sündmuskoha vaatlusel tuvastatu ja kannatanu ütlustega nii sõiduki paiknemise kui sõidukil olnud vigastuste kohta. Eksperdi arvamusega on tõendatud, et B.T DNA profiil langes kokku sündmuskohalt kaasa võetud noalt määratletud DNA profiiliga. Kohtu hinnangul on seega Kohtu hinnangul on B.T-le süüksarvatud ja

§ 215

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuritegu täielikult tõendatud kohtulikul uurimisel avaldatud ja uuritud tõenditega; B.T andis ütlusi, et soovis olukorda ära kasutada ja autoga sõitma minna, tal õnnestus natuke sõita, kuid sattus takistuse otsa, mida ei suutnud ületada. Sõiduki omaniku, AK luba auto kasutamiseks tal puudus. B.T karistusregistri väljavõttest nähtub, et teda on 23.01.2006 Harju Maakohtu otsuse alusel karistatud

§ 199

lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi, so B.T näol on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse. B.T-le esitatud süüdistus

§ 199lg 2 p 4 järgi.

Kannatanu AK ütluste kohaselt varastati tema sõiduautost XXXr/n XXX 15.02.2003 merebinokkel maksumusega 1 000,00 krooni ja fotoaparaat „Olympus“ maksumusega 6 000,00 krooni, fotod ja 2 14 märkmikku. B.T andis ütlusi selle kohta, et ta haaras autost kaasa suure pruuni binokli; fotoaparaati ta autos ei näinud ja seda ei võtnud. Prokurör möönis kohtuvaidluse käigus, et varaliselt vastutab B.T ka fotoaparaadi vargusega tekitatud kahju eest, sest sellisel viisil lõi B.T kolmandatele isikutele juurdepääsu varale. Prokurör otsesõnu süüdistusest fotoaparaadi osas ei loobunud, kohtu hinnangul peab süüdistusest osaliselt loobumine olema formuleeritud selgesõnaliselt, antud juhul võttis prokurör kohtuvaidluses alternatiivse positsiooni tsiviilhagi suhtes, juhul kui B.T süü fotoaparaadi varguses tõendamist ei leia. Seega tunnistab B.T oma süüd üksnes binokli varguses. Kohtu hinnangul on B.T süü tõendatud nii fotoaparaadi kui binokli varguses: kannatanu on andnud sõidukist varastatud esemete osas riimuvaid ütlusi nii 15.02.2003 ülekuulamisel (so vahetult peale toimunut) ning 08.08.2007 toimunud täiendaval ülekuulamisel; kannatanut hoiatati teadvalt valeütlustega kaasnevast vastutusest, kohtul puudub alus eeldada, et kannatanu on kasusaamise eesmärgil asunud järjekindlalt andma valeütlusi. Seega on kannatanu ütlustega tõendatud, et 15.02.2003 varastati kannatanule kuulunud merebinokkel ja fotoaparaat. Kohus leiab, et B.T süü on tõendatud nii merebinokli kui ka fotoaparaadi varguses: B.T andis ütlusi, et viibis 15.02.2003 sündmuskohal koos oma sõbraga, kuid sõbra käes ta fotoaparaati ei näinud. B.T ütlustest nähtuvalt tuli tema sõber sigarette ostmast, auto juurde tulnud tunnistaja Daniil Krimanov nägi, et neid on kaks ja jooksis maja poole; ta haaras autost kaasa suure pruuni binokli ja nad läksid koos sõbraga minema. Kohtul puudub alus arvata, et B.T-ga kaasas olnud isik hakkas auto juurde tulles ning tunnistajaga kohtudes sõidukist midagi veel võtma, sellekohaseid ütlusi ei ole andnud ka B.T; kohus märgib, et B.T väitis, et „tema haaras“ ja „nad läksid minema“. Kohus märgib, et fotoaparaadi maksumus on 6 000,00 krooni, so võrdlemisi märkimisväärne; kohtu hinnangul üritab B.T fotoaparaadi vargust eitades vältida kannatanule kahju hüvitamist. B.T andis sündmuse kohta üksikasjalikke ütlusi ning kohtu arvates oleks B.T, nähes et tema sõber fotoaparaadi võttis, seda oma ütlustes ka kirjeldanud. R. Fedortšenko ja B.T süüdistus

§ 200lg 2 p 7 järgi.

Süüdistatav B.T ennast talle esitatud süüdistuses

§ 200lg 2 p 7 järgi süüdi ei tunnistanud.

Eeluurimisel andis B.T ütlusi, et nad läksid koos Roman Fedortšenkoga UR juurde, tema kannatanut ei löönud ja kannatanu löömist ei näinud, sest rääkis sellel hetkel telefoniga. Kui ta Romani ja mehe poole vaatas, oli mees juba pikali. Mehe käe kõrval märkas ta käekella, võttis selle endale ja hakkas ära minema; Roman võttis samuti midagi mehe käest – mida, seda ta ei näinud, ta ei pannud tähele, kas Romanil oli midagi käes või mitte. Autos pani ta käekella esiistme vahel oleva tuhatoosi peale, Roman tegi lahti kindalaeka – kas Roman sinna midagi pani, ei näinud, talle Roman mingeid asju ei näidanud. Oma puhtsüdamlikus ülestunnistuses on B.T samuti väitnud, et võttis kannatanult üksnes käekella. B.T ütlusi seostati olustikuga ning isik näitas vabatahtlikult, kus sündmus toimus ning kust ta võttis käekella. Kohtuistungil väitis B.T peale Roman Fedortšenko poolt ütluste andmist, et võttis kõik kannatanu UR kuulunud asjad; süüdistatava hinnangul seisnes vastuolu eeluurimisel antud ütlustega selles, et ta lubati 48h pärast välja lasta; talle öeldi, et Roman Fedortšenko andis tema vastu ütlusi ja ta oli pahane. Roman Fedortšenko poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt lõi ta kannatanut kannatanupoolse solvamise tõttu, asju ta kannatanult ei võtnud. Löögi ajal kukkus rinnataskust välja tema mobiiltelefon ja lagunes, tunnistajatele võis tunduda, et ta võtab kannatanult asju, kuid tegelikult korjas ta üles oma telefoni tükke. Denissi käes nägi ta asju auto juures, nad istusid autosse ja ta vihastas ning küsis, miks Deniss asjad võttis. Ta ütles Denissile, et vaatame, mis kotis on, kui on 15 dokumendid, siis viskame asjad omaniku postkasti. Nad sõitsid kino „Kaja“ juurde, vaatasid asjad üle, otsustasid tagastada, kuid siis tuli politsei. Kohus märgib, et süüdistatavate poolt esitatud versioonid toimunust on – 1) vastuolus teiste kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega; 2) vastuolus omavahel. Kannatanu UR andis ütlusi selle kohta, et oli 25.08.2007 tarvitanud alkoholi, kella 18:00 ajal viibis E. Vilde teel, läks koju. Ta ei tea täpselt, mis juhtus, kuid avastas, et on Szolnoki turu juures pikali ja kadunud olid talle kuuluv halli värvi vöökott, milles oli rahakott koos 500,00 krooni sularaha, dokumentide, autodokumentide ja pangakaartidega; samuti oli kadunud punast värvi kaelapaelaga mobiiltelefon №kia, abielusõrmus, käe pealt käekell Q&Q, peast kadunud nägemisprillid, samuti olid kadunud erinevad võtmed. Ta avastas, et tal olid huuled katki ja verised, samuti oli tuim vasak käsi ja parem põlv. Tunnistaja PL andis ütlusi, et märkas kannatanu paistes ning katkist huult. Kannatanu UR ütlused oma vigastuste kohta riimuvad isiku läbivaatuse protokolliga, mille kohaselt tuvastati URnäos, suu piirkonnas haavad. URtekkinud vigastusi tõendab ka patsiendikaart nr XXX, mille kohaselt tuvastati 25.08.2007 SA PER Mustamäe korpuse Erakorralise Meditsiini üksuses UR vigastused näol. Kannatanu ei ole andnud ütlusi süüdistatavate tuleku ja löömise osas; kannatanu ei mäleta, kes ja millistel asjaoludel tema suhtes vägivalda tarvitas. Süüdistatavad on kannatanu juurde mineku põhjuste osas esitanud erinevad versioonid - B.T väitis, et nad läksid kannatanu juurde eesmärgiga küsida õlleraha, samas möönis süüdistatav, et tal endal oli raha olemas; Roman Fedortšenko ütlustest nähtuvalt (läksin puu juurde, nägin kannatanut ja tahtsin temaga juttu ajada) sattusid nad kannatanu juurde juhuslikult – kumbki versioon ei tundu kohtule sündmuste edasist käiku, kannatanu silmnähtavalt ebakainet olekut (mille kohta andsid ütlusi mõlemad süüdistatavad) ja elulisi asjaolusid silmas pidades usutav; kohtu arvates läksid süüdistatavad kannatanu juurde nimelt ebaausal eesmärgil. Järgnevaid sündmusi nägid pealt juhuslikult mööda sõitnud tunnistajad PL, AL, HLja ML. Tunnistajad ALj a ML kannatanu löömist ei näinud; tunnistaja HL andis ütlusi, et nägi sündmust alates hetkest, kui mingi meesterahvas kukkus pikali, mehe kõrval seisid kaks noormeest. Tunnistaja PL on asjas andnud kõige ulatuslikemaid ütlusi ja nimelt: tunnistaja väitel ei mäleta ta täpselt, kumb meestest kannatanut lõi, kuid tal on tunne, et lööjaks oli tumeda peaga mees; teine röövis osalenud mees kandis heledamat sinist pluusi, millel olid käistel valged äärised. Süüdistatav B.T on heleda peaga, samuti andis süüdistatav ütlusi, et kandis tol päeval T-särki, mille varrukatel ja kaelaäärtel olid valged triibud. Tunnistaja PL sellekohased ütlused riimuvad süüdistatavate ütlustega selles, et kannatanut lõi Roman Fedortšenko. Löögi tagajärje osas andis kannatanu ütlusi, et ta oli mingi aeg teadvuseta; kannatanu sellekohane ütlus riimub süüdistatav Roman Fedortšenko ütlustega selle kohta, et peale lööki kannatanu kukkus ja tal jäi mulje, et kannatanu jäi magama. Tunnistaja PL andis ütlusi selle kohta, et löögist kukkus kannatanu selili ja jäi nii lebama; süüdistatav B.T andis ütlusi, et kui nad kannatanu juurde läksid, oli mees väga purjus: kukkus perioodiliselt maha ja tõusis püsti, kui ta peale telefonikõnet Roman Fedortšenko ja kannatanu poole vaatas, oli kannatanu juba pikali. Seega võis kannatanu Roman Fedortšenko löögi tagajärjel kaotada teadvuse; nimetatud asjaolule viitavad peale kannatanu ütluste ka süüdistatavate ja tunnistaja PL ütlused. Seega on kohtu arvates süüdistatavate ja tunnistaja PL ütlustega tõendatud, et kannatanu UR lõi Roman Fedortšenko, B.T kannatanut ei löönud; süüdistatava Roman Fedortšenko enda, kannatanu URja PL ütlustega on tõendatud, et kannatanu kaotas peale Roman Fedortšenko lööki korraks teadvuse. 16 Järgnevate sündmuste osas on süüdistatav Roman Fedortšenko, süüdistatav B.T ja tunnistajad esitanud erinevad versioonid: - - - - - süüdistatav Roman Fedortšenko väitis, et tal kukkus peale lööki rinnataskust välja mobiiltelefon, mida ta kummardus maast võtma, mida tunnistajad ilmselt nägid ning pidasid ekslikult kannatanu asjade võtmiseks; tema kannatanu asju ei võtnud. Ta ütles Denissile, et lähme Szolnoki juurde, mida Deniss tegi, ta ei tea. Kui nad autosse jõudsid, nägi ta Denissi käes asju; nad istusid autosse, ta vihastas ja küsis, miks Deniss asjad võttis. Ta ütles Denissile, et seda ei oleks vaja teha olnud ning tegi ettepaneku asjad omaniku postkasti panna, juhul kui kotis on dokumendid. Nad sõitsid kino „Kaja” juurde, vaatasid asjad üle, olid otsustanud need ära viia, kui tuli politsei; süüdistatav B.T andis eeluurimisel ütlusi, et kui ta telefonikõne lõpetas, oli kannatanu juba pikali. Ta märkas mehe käe kõrval käekella, võttis selle endale ja hakkas minema. Roman Fedortšenko võttis samuti midagi, mida täpselt, seda ta ei näinud. Nad märkasid Szolnoki turu juures juhuslikult oma tuttavat Maksimi, kes sõitis punase XXX-ga. Roman istus esiistmele, tema taha, keegi tegi ettepaneku sõita kino „Kaja” juurde. Sõiduautos pani ta käekella esiistmete vahel asuva tuhatoosi peale, mida tegi Roman, seda ta ei näinud. Roman tegi lahti kindalaeka, kas ta sinna midagi pani, ei tea. Roman talle mingeid asju ei näidanud. Tuli politsei ja nad peeti kinni. Kohtuistungil väitis B.T, et võttis kõik asjad; tunnistaja PL andis ütlusi, et peale lööki jäi kannatanu lebama, süüdistatavad hakkasid kannatanult asju ära võtma. Ta nägi, kuidas tumeda peaga mees tõmbas pea juurest mingist nöörist, samal ajal sobras teine mees taskutes, mõlemad mehed võtsid kannatanult asju. Kumb mida võttis, ei tea, kuid nägi, et kannatanult võeti ära mobiiltelefon ja randme- või vöökott. Lamava mehe kõrvalt lahkudes ja edasi liikudes sobrasid süüdistatavad kohe kannatanu asjad läbi, oli näha, et nad rõõmustasid koti sisu üle – tumeda peaga mees lausa keksis. Süüdistatavad istusid Szolnoki juures taksopeatuses punasesse sõiduautosse XXX; tunnistaja AL andis ütlusi, et kui ta autoaknast välja vaatas, kummardusid kaks noormeest kannatanu kohale ja röövisid esemeid – mida täpselt, ei näinud. №ormehed istusid taksopeatuses punasesse sõiduautosse XXX; tunnistaja HL andis ütlusi, et mingi meesterahvas kukkus pikali, kõrval seisid kaks noormeest. Nad sõitsid natuke mööda ja ta nägi, et kaks noormeest tulid, ühe käes olid mingid asjad. №ormehed istusid Szolnoki juures XXX-sse; tunnistaja ML andis ütlusi, et ta nägi, et üks mees on pikali, kaks meest liiguvad Szolnoki poole. Pikema, tumeda peaga mehe käes olid mingid esemed, ta järeldas, et see on musta värvi vöökott. Mehed vaatasid selle sisu ja ta märkas, et nad rõõmustasid – ilmselt rõõmustasid, nähes koti sisu. Szolnoki juures istusid mehed XXX-sse ja sõitsid minema; tunnistaja ML andis ütlusi, et märkas 25.08.2007 Szolnoki juures taksopeatuses tuttavaid Roman Fedortšenkot ja B.T. Ta sõitis nende juurde, Roman Fedortšenko istus esi-, B.T tahaistmele. Kui süüdistatavad autosse istusid, ei märganud ta nende käes midagi. Kui politseipatrull tuli ja ta autost väljus, märkas ta Roman Fedortšenko käes halli värvi vöökotti, kott oli Romanil süles. Lõuna politseiosakonda sõites märkas ta, et kindalaegas on avatud ja sealt paistis halli värvi vöökott, mis varem oli Romani käes. Kohus märgib, et süüdistatava Roman Fedortšenko ütlused on vastuolus tunnistajate ML, PL, AL, MLja HLütlustega; samuti ei riimu tunnistajate ütlustega osaliselt süüdistatava B.T eeluurimisel antud ütlused, süüdistatava B.T kohtuistungil antud ütlused on täielikult vastuolus tunnistajate ütlustega. Kohtu hinnangul ei ole alust eeldada, et tunnistajad on andnud valeütlusi; kõiki tunnistajaid hoiatati teadvalt valeütluste andmisega kaasnevast vastutusest; tunnistajad PL, AL, MLja HLandsid ütlusi, et sõitsid sündmuskohalt autoga mööda – nimetatud faktiga ning isikute erineva paiknemisega sõidukis on seletatavad ka tunnistajatelt pärineva informatsiooni mahus ja ulatuses. Tunnistajad AL, MLja HLandsid riimuvaid ütlusi selles, et 17 toimunule pööras nende tähelepanu PL, kes andiski asjas kõige põhjalikumaid ütlusi. Roman Fedortšenko hinnangul võisid tunnistajad pidada kannatanult asjade võtmiseks seda, kui ta korjas maast oma mahakukkunud mobiiltelefoni tükke. Samas nägi PL seda, et kannatanult võtsid esemeid mõlemad süüdistatavad – tumeda peaga mees (so Roman Fedortšenko) tõmbas kannatanu pea kõrvalt mingist nöörist, samal ajal sobras teine mees taskutest. Asitõendi vaatlusprotokollis on kirjeldatud CD-R helisalvestusele salvestatut; vaatlusprotokollist nähtuvalt helistas politsei juhtimiskeskusesse sündmuse pealtnägija (kelleks tunnistajate ütluste kohaselt oli PL), kes helistades juhtimiskeskusesse ütles: „...mobiili tõmbas mingisuguse asjaga...”. Kannatanu ütlustest ja asitõendi vaatlusprotokollist, milles vaadeldi kannatanult varastatud ja sõiduautost XXX leitud esemeid, nähtub, et kannatanul oli mobiiltelefon koos kaelapaelaga. Kohtu arvates nähtub uuritud tõenditest, et tunnistaja PL nägi, kuidas just Roman Fedortšenko tõmbas kannatanu kaelast ära mobiiltelefoni. Kaitsja väide, et kõik asjad, mis kannatanult ära võeti, olid vöökotis, ei ole kohtu hinnangul õige: tunnistaja PL märkis nii oma ütlustes kui politsei juhtimiskeskusesse helistades ära vöökoti ja mobiiltelefoni, samuti võeti kannatanult käekell ja abielusõrmus; viimaseid kantakse üldjuhul käel ja sõrmes. Samuti andis ütlusi selle kohta, et kannatanult võtsid esemeid mõlemad süüdistatavad, tunnistaja AL. Süüdistatavate ütlused, mille kohaselt ei teadnud Roman Fedortšenko peale kannatanu löömist, mida tegi B.T ning Roman Fedortšenko ütlused selle kohta, et avastas Denissi poolt kannatanu asjade võtmise alles auto juures, ei riimu tunnistajate PL, MLja HLütlustega. Tunnistajad ML, PL ja HLandsid ütlusi, et kannatanu juurest ära minnes sobrasid süüdistatavad kannatanu asjad kohe läbi; tunnistaja HLmärkis, et ühe noormehe käes oli vöökott, tunnistaja MLtäpsustas, et vöökotti märkas ta pikema, tumeda peaga noormehe käes (so Roman Fedortšenko); süüdistatav B.T andis eeluurimisel ütlusi, et võttis kannatanult ainult käekella. Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et B.T ei võtnud kannatanult vöökotti ja mobiiltelefoni. Tunnistajad PL ja MLandsid ütlusi ka selle kohta, et noormehed rõõmustasid koti sisu nähes. Süüdistatava Roman Fedortšenko ütlused ei riimu ka tunnistaja ML ütlustega. Süüdistatava Roman Fedortšenko ütlustest nähtuvalt toimus jutuajamine B.T-ga kannatanu asjade vabatahtlikust tagastamisest ja esemete läbi vaatamine kannatanu aadressi otsimise eesmärgil ML autos; samas märgib kohus, et hämmastamapanevalt ei ole tunnistaja MLnimetatud asjaolu oma ütlustes käsitlenud. MLle kuuluva sõiduauto XXX r/n XXX vaatluse käigus leiti kannatanult varastatud esemed, mis võeti kaasa; asitõendeid vaadeldi. Tunnistaja MLja süüdistatavad andsid ütlusi, et sõidukis XXX istus Roman Fedortšenko esimesele istmele juhi kõrval, B.T aga tagumisele istmele. Kohus märgib, et ML sõiduki vaatlusel leiti kannatanu esemed laiali pillutatuna ning osad esemed olid paigutatud sõidukis kõrvalistesse kohtadesse: nii näiteks leiti vöökott koos autodokumentide ja võtmetega kindalaekast, mobiiltelefon ja käekell auto kõrvalistuja ja eesmise istme alt, kõrvalistuja eesmise istme ees oli mobiiltelefoni kaelapael; rahakott oli tagumisel istmel, rahakott oli tühi, selles olnud dokumendid olid juhi kõrvalistuja tagumise tooli ees. Kannatanu abielusõrmuse leidis MLhiljem, koristamise käigus. Esemete paiknemine autos ei kinnita kohtu arvates süüdistatava Roman Fedortšenko versiooni esemete tagastamise kohta vaid viitab pigem sellele, et politsei saabumisel tegelesid süüdistatavad varastatud esemete sorteerimisega ning üritasid kinnipidamisel asju autosse peita. Süüdistatavad peeti 25.08.2007 kinni vahetult peale toimunut, nimetatut kinnitavad süüdistatavate kinnipidamise protokollid, tunnistajate ütlused ning asitõendi vaatlusprotokoll (CD-R kõned juhtimiskeskusesse). Kohtu hinnangul on täielikult tõendatud, et süüdistatavad panid 25.08.2007 toime

§ 200lg 2 p 18 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus leiab, et süüdistatavatel ei saanud purjus kannatanu juurde minnes olla muud eesmärki, kui kannatanu esemete äravõtmine; süüdistatavad ei ole suutnud anda adekvaatseid ütlusi selle kohta, miks nad kannatanu juurde läksid. Süüdistatavad ise andsid ütlusi, et kannatanu oli nii purjus, et seisis vaevu jalul; kaheldav on sellises seisundis isikult raha laenamine või temaga vestlemine. On tõendatud, et vägivalda kannatanu suhtes kasutas üksnes Roman Fedortšenko ning seejärel, vahetult peale rünnet, kui kannatanu oli teadvuse kaotanud, võtsid mõlemad süüdistatavad kannatanu asju; süüdistatavate vastupidised väited on vastuolus teiste tõenditega. Kohus märgib, et süüdistatava Roman Fedortšenko ütlustest tervikuna nähtub, et isik püüab järjekindlalt luua muljet sellest, et tema ja B.T sooritused 25.08.2007 olid juba kannatanu juurde minekust alates eraldiseisvad. Süüdistataval on õigus valida endale sobiv kaitsetaktika, kuid käesoleval juhul ei riimu süüdistatava ütlused asjas kogutud teiste tõenditega. Tsiviilhagid: Kannatanu AKon esitanud tsiviilhagi summas 22 000,00 krooni; so 15 000,00 krooni sõiduauto remondiks kulutatu, 1 000,00 krooni varastatud binokli maksumus ja 6 000,00 krooni varastatud fotoaparaadi maksumus. Süüdistatav B.T ei nõustunud fotoaparaadi maksumuse hüvitamisega, põhjendusega, et ta ei varastanud fotoaparaati. Kohtu hinnangul on tõendatud, et B.T varastas 15.02.2003 ka kannatanule kuulunud fotoaparaadi „Olympus”. Kriminaalasja arutati lühimenetluses; kriminaaltoimikus puuduvad dokumendid, mis kinnitaksid kannatanu väiteid fotoaparaadi maksumuse osas. Kannatanu kohtuistungist osa võtta ei soovinud, samuti ei saa lühimenetluses kohtuistungil asja juurde tõendeid lisada. TsMS järgi rahuldab kohus hagi, kui hagi võetakse õigeks; B.T võttis hagi 16 000,00 krooni osas õigeks ja seega tuleb hagi 16 000,00 krooni ulatuses rahuldada. Hagi 6 000,00 krooni osas, so fotoaparaadi maksumus, tuleb jätta läbi vaatamata. URtsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata. UResitas tsiviilhagi 1 500,00 krooni; so 500,00 krooni rahakoti vahelt ära võetud sularaha ja 1 000,00 krooni abielusõrmuse maksumus. 500,00 krooni hüvitas kannatanule Roman Fedortšenko, abielusõrmuse leidis tunnistaja Maksim Lapšin, sõrmus on võetud asitõendina kriminaalasja juurde ning see on võimalik kohtuotsuse jõustumisel tagastada kannatanule. Karistus: Karistuse mõistmisel

§ 56

lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuste süüd, tema isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. B.T-le on süüdistus esitatud kolmes, Roman Fedortšenkole ühes kuriteoepisoodis. B.T on 15.02.2003 toime pannud

§ 215

lg 2 p 1, 3 (kuni 15.03.2007 redaktsioonis) ja § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. B.T karistust kergendavaks asjaoluks on süü osaline tunnistamine ja kahetsus, mille siiruses kohtul alust kahelda ei ole. Kohus leiab, et rahalise karistuse määramine on võimatu: B.T ei tööta, seega ei ole rahaline karistus täidetav; samuti ei ole isiku karistamine tingimisi vangistusega mõeldav - B.T karistusregistri õiendist nähtuvalt on isik 2 korral rikkunud katseaja tingimusi. B.T tuleb seega süüdi mõista

§ 215

lg 2 p 1, 3 järgi ja karistada vangistusega 35 päeva ning süüdi mõista

§ 199

lg 2 p 4 järgi ja karistada vangistusega 30 päeva.

§ 64lg 1 järgi suurendada raskemat karistust ja mõista B.T-le liitkaristus 45 päeva, mida vähendada Kr

MS § 238 lg 2 järgi 1/3 võrra. Vangistus 30 päeva lugeda

§ 65

lg 1 järgi kaetuks Harju Maakohtu 23.01.2006 mõistetud karistuse – 45 päeva vangistusega.

§ 200

lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib toimepanijat karistada vangistusega 3-15 aastat. Seega on sanktsiooni keskmine määr 9 aastat vangistust. 19 Roman Fedortšenko pani tahtlikult toime I astme kuriteo. Kohtu hinnangul Roman Fedortšenko karistust raskendavad asjaolud puuduvad; karistust kergendavaks asjaoluks on kahju vabatahtlik hüvitamine. Kahju hüvitamise osas peab kohus vajalikuks siinkohal märkida, et Roman Fedortšenko avalduse kohaselt tegi ta seda edaspidiste sekelduste vältimiseks, so võib öelda, et kahju hüvitamine kannatanule oli kantud ennastsäästvast eesmärgist; kahju hüvitamine nimetatud eesmärgil ei viita kohtu arvates asjaolule, et süüdistatav pidas kahju hüvitamisel esmajärjekorras silmas kannatanule kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist. Kohus ei arvesta Roman Fedortšenko karistust kergendava asjaoluna isiku kahetsust: Roman Fedortšenko avaldas kahetsust vaid kannatanu löömise osas; isiku kahetsus ei tundunud kohtule siiras ja kohus asub seisukohale, et kahetsus oli näiline ning kantud eesmärgist, et seda arvestataks kergendava asjaoluna. Roman Fedortšenko on eelnevalt kriminaalkorras karistatud, sh tingimisi vangistusega, karistusregistri õiendist nähtuvalt on isik 2 korral rikkunud katseaja tingimusi. Roman Fedortšenkol on sõlmitud OÜ-ga Z tööleping; kohtul puuduvad andmed lepingu kehtivuse osas – TLS sätete kohaselt on tööandjal õigus leping ka ühepoolselt lõpetada. Kohtu arvates tuleb käesoleval juhul lugeda Roman Fedortšenko roll toimepandus B.T rollist kaalukamaks: Roman Fedortšenko oli isikuks, kes tarvitas kannatanu kallal vägivalda, mille tõttu kannatanu sai kehavigastusi; samuti võttis ta kannatanule kuuluvaid esemeid suuremas ulatuses kui B.T. Kohtu arvates ei ole Roman Fedortšenko tegu, isikut ja tema käitumist pärast kuriteo toimepanemist arvesse võttes põhjendatud vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine. Kohus nõustub prokuröriga selles, et Roman Fedortšenko on vaatamata eelnevatele (sh reaalsetele) karistustele jätkanud kuritegude toimepanemist ning isiku teod on muutunud raskemaks. Töökoha olemasolu ei takistanud isikul kuriteo toimepanemist. Karistuse määramisel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et arvestades toimepandut ja isiku rolli toimepandus tuleb Roman Fedortšenko süüdi mõista

§ 200lg 2 p 7 järgi ja karistada reaalse vangistusega 6 aastat, so alla keskmise sanktsioonimäära. Kr

MS § 238 lg 2 järgi tuleb karistusest maha arvata 1/3, seega tuleb Roman Fedortšenkol ära kanda 4 aasta pikkune vangistus. Roman Fedortšenko peeti kahtlustatavana kinni 25.08.2007, tõkend vahistamine kohaldati 27.08.2007.

§ 68lg 1 järgi tuleb eelvangistuses viibitud aeg arvestada karistusaja hulka.

B.T pani tahtlikult toime I astme kuriteo. B.T karistust raskendavad asjaolud puuduvad; B.T karistust kergendavaks asjaoluks ei saa lugeda kahju vabatahtlikku hüvitamist põhjusel, et kahju hüvitas kannatanu UR Roman Fedortšenko. B.T kahetses, et võttis kannatanult asju. Erinevalt Roman Fedortšenkost tundus B.T kahetsus kohtule siirana, B.T avaldas kahetsust ka oma viimases sõnas. Seetõttu võib B.T puhul tema kahetsust arvestada karistust kergendava asjaoluna. On tõendatud, et B.T võttis kannatanu käekella ja ta ei tarvitanud kannatanu suhtes vägivalda. B.T aitas osaliselt kaasa ka kuriteo eeluurimisel, osaledes nt ütluste seostamisel olustikuga. B.T pani kuriteo toime katseajal, seega ei ole põhjendatud ning seadusega kooskõlas talle mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine. Kohus leiab, et B.T tuleb süüdi mõista

§ 200lg 2 p 7 järgi ja karistada reaalse vangistusega 5 aastat. Kr

MS § 238 lg 2 järgi tuleb karistusest maha arvata 1/3, seega tuleb B.T ära kanda 3 aasta ja 4 kuu pikkune vangistus.

§ 65

lg 2 järgi tuleb karistust suurendada B.T-le Harju Maakohtu 04.04.2007 otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 kuu ja 28 päeva võrra ja B.T-le tuleb mõista liitkaristus 3 aastat, 5 kuud ja 28 päeva vangistust. B.T peeti kahtlustatavana kinni 25.08.2007, tõkend vahistamine kohaldati 27.08.2007.

§ 68lg 1 järgi tuleb eelvangistuses viibitud aeg arvestada karistusaja hulka. Menetluskulud: Kr

MS § 179 lg 1 p 1 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo korral 2,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse

  1. detsembri
  2. a määruse nr 254 alusel on kuupalga alammäär 4 350,00 krooni. Seega on sundraha I astme kuriteo toimepanemise korral 10 875,00 20 krooni. Kriminaalasjas B.T süüdistuses

§ 215

lg 2 p 1, 3 ja § 199 lg 2 p 4 järgi on läbi viidud ekspertiisid, maksumusega 1 000,00 krooni (tl 22) ja 730,00 krooni (tl 32). Kriminaalasjas R. Fedortšenko süüdistuses

§ 200

lg 2 p 7 järgi ja B.T süüdistuses

§ 200lg 2 p 7 järgi osutati süüdistatavatele eeluurimisel riigi õigusabi.

B.T kaitsja esitas taotlusi 1 239,00 krooni riigi õigusabi tasu määramises; R. Fedortšenko kaitsja esitas taotluse 743,40 krooni riigi õigusabi tasu määramises; kaitsjate taotlused on rahuldatud. KrMS § 180 lg 1 järgi hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu; R. Fedortšenko mõisteti süüdi I astme kuriteo toimepanemises, seega tuleb temalt välja mõista 10 875,00 krooni sundraha ja 743,40 krooni riigi õigusabi tasu. B.T mõisteti süüdi I ja II astme kuriteo toimepanemises; KrMS § 179 lg 2 järgi tuleb süüdimõistetul sundraha maksta raskema kuriteo järgi. Seega tuleb B.T-lt välja mõista 10 875,00 krooni sundraha ja 1 239,00 krooni riigi õigusabi tasu ning 1 730,00 krooni ekspertiisitasu. Süüdimõistetud on täisealised, töövõimelised isikud, kellel ei ole ühtegi objektiivset takistust (eelkõige töövõimetus) mis ei võimaldaks neil vabanemise korral asuda tööle ning saadavast töötasust hakata hüvitama menetluskulusid. Asitõendid: Kriminaalasja juurde võeti eeluurimise käigus asitõenditena kannatanu esemed, mis on kannatanule tagastatud peale kullast abielusõrmuse, mis on lisatud kriminaaltoimikusse; sõrmus tuleb kannatanule tagasi anda kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaaltoimikus on CD-R juhtimiskeskusesse tehtud kõnedega; kohus leiab, et CD-R tuleb säilitada kriminaaltoimikuga. Asitõend: kruvikeeraja tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.