← Eesti

1-06-14249\8

1-06-14249 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.08.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja, avalik kohtuistung Kriminaalhooldusasja nr 1-06-14249 Kohtunik Tatjana Bogdanova Sekretär Galina Kovaljova Tõlk Katrin – Jana Vaab Prokurör Eneli Pau Kaitsja Niina Petrjakova Kriminaalhooldusasi Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna üldkasuliku töö talituse kriminaalhooldusametniku K. Nurme taotlus R.M karistuse täitmisele pööramiseks Kriminaalhooldusalune R.M (isikukood: elukoht: xxx) xxx; RESOLUTSIOON

  1. Pikendada R.M-ile Harju Maakohtu 18.01.2007.a kohtuotsusega KarS § 74 lg 1 alusel määratud 18-kuulist katseaega 1 (ühe) aasta võrra, s.o kuni 17.07.2009.a.
  2. Vabastada R.M kohtusaalis vahi alt ja lugeda karistusaja hulka vanglas viibitud aeg 06.08.-11.08.2008.a, s.o 6 päeva.
  3. Välja mõista R.M-ilt menetluskulu riigituludesse, s.o kaitsjatasu 330,40 krooni (kolmsada kolmkümmend krooni ja 40 senti). Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB-is või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on
  4. Kui rahaline 2 kohustus ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus väljastada R.M-ile, Tallinna kriminaalhooldusosakonna üldkasuliku töö Politseiprefektuurile. Vangla talituse Harju juhatajale ja Põhja Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused R.M tunnistati süüdi Harju Maakohtu 18.01.2007.a kohtuotsusega KarS § 199 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistusaeg 20.09.2006.a – 21.09.2006.a, s.o 2 päeva karistusaja hulka. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 1 kuu ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõisetud ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle kooskõlas KarS § 75-ga pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kriminaalhooldusametnik esitas 12.09.2007.a kohtule erakorralise ettekande, milles taotleb pöörata R.M-ile Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistus täitmisele, kuna kriminaalhooldust ei ole enam võimalik läbi viia. 19.06.2007.a toimunud kohtumisel lepiti R.M-iga kokku, et ta ilmub kriminaalhooldusametniku vastuvõtule 12.08.2007.a. Registreerimisele ta ei ilmunud. 14.08.2007.a helistas R.M ametnikule ja teatas ta viibib tööl l ning kriminaalhooldusalusel paluti e-maili tee kirjutada seletuskiri, millal ta asus tööle ning millal ta tagasi tuleb. R.M lubas seda teha, kuid senini ei ole R.M seletuskirja saatnud. 04.09.2007.a helistas kriminaalhooldusalune ametnikule ning talle selgitati, et välismaale tööle asumise asjus tuleb ilmuda kriminaalhooldusosakonda, esitada kriminaalhooldajale vastavad dokumendid ning seejärel saab võtta seisukoha tööle lubamise või mittelubamise osas. Samas teatati R.M-ile, et tema kohta koostati erakorraline ettekanne. 02.10.2007.a helistas kriminaalhooldusalune järjekordselt kriminaalhooldajale. Vestluse käigus selgus, et ta ei saa Eestisse tulla enne 18.01.2008.a seoses tööülesannete täitmise tõttu. Kriminaalhooldusametnik edastas hooldusalusele Harju Maakohtu täitmiskohtuniku sekretäri telefoni, et R.M võtaks temaga ühenduse seoses tema tagaotsimiseks kuulutamisega. Peale 02.10.2007.a ei ole hooldusalune kriminaalhooldajale helistanud ega vastuvõtule ilmunud. Kriminaalhooldusalune R.M tunnistab rikkumisi ja kahetseb tehtut, kuid ei taha vanglasse minna. Kriminaalhooldaja telefoni teel lubas tal tööle minna, kuid käskis talle aegajalt helistada. Kriminaalhooldusalune kaotab töökoha, kui peaks nüüd vanglasse minema karistust kandma. Prokurör taotleb karistuse täitmisele pööramist tuginedes kriminaalhooldaja taotluses toodud asjaoludele. Leiab, et kriminaalhooldaja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kriminaalhooldusalune ei täitnud registreerimiskohustust. Isik eeldab, et riik peab temale vastu tulema. Karistuse põhimõte on selles, et isik pidi ise kõik korraldama. 3 Kaitsja palub mitte pöörata karistus täitmisele, kuna kaitsealune selgitas, et tal oli kriminaalhooldajaga kokkulepe, et ta kohustub kriminaalhooldajale helistama. Kriminaalhooldaja andis loa elu- ja töökoha muutmiseks. Palub pikendada katseaega. Karistusseadustiku § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt sama seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule ja pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus, läbi vaadanud esitatud materjalid ning ärakuulanud R.M, prokuröri ja kaitsja arvamused, leiab, et kriminaalhooldaja taotlus ei kuulu rahuldamisele karistuse täitmisele pööramiseks, vaid põhjendatud on R.M-ile Harju Maakohtu 18.01.2007.a kohtuotsusega mõistetud 18-kuulise katseaja pikendamine selle aja, s.o 1 aasta võrra, mil ta ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Täitmiskohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.