Obsah (5)

§ 424§ 74§ 75§ 78§ 50

1-07-10163 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10 oktoober 2007 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-10163 (07231400913) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§ 424

järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav J.M Ik: XXX, kodakondsuseta, keskharidus, töökoht: OÜ, elukoht: XXX Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: väärteokorras karistatud kolm korda Kaitsja Advokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON 1. J.M süüdi tunnistada

§ 424ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada J.M-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.

§ 74

alusel jätta J.M-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud J.M-i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et J.M temale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758) 4.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada J.M järgima katseajal kontrollnõudeid:  elada alalises elukohas XXX,  ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,  alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 1 saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,  saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.

§ 78

p 1 alusel arvestada J.M-ile määratud 18 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 10.10.2007. 6. Kohaldada J.M-i suhtes

§ 50

lg 1 p 1 alusel lisakaristust, võttes J.M-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 3 (kolm) kuuks. Lisakaristuse tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kohtu poolt määratud kolmekuulise tähtaja möödumisel.

1. J.M-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „J.M , 1-07-10163, sundraha“.
2. J.M-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 743 (seitsesada nelikümmend kolm) krooni ja 40 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „J.M, 1-07-10163, sundraha“.
3. J.M-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 120 (ükssada kakskümmend) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „J.M, 1-07-10163, joobe tuvastamise tasu“.
4. Kohtuotsuse ärakiri edastada kohtuotsuse jõustumisel teadmiseks Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele.
5. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
6. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. J.M-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.  Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: J.M süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud Põhja Politseiprefektuuri 21.01.2005 otsusega LS § 7419 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 9000 krooni mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, uuesti 19.05.2007 kell 03.40 juhtis Järvevana teel Tallinnas mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis Seega J.M pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so

§ 424ettenähtud kuriteo.

2 Kohtuistungil süüdistatav J.M seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:  Koopia Põhja Politseiprefektuuri 21.01.2005 otsusest J.M-i karistamises LS § 7419 järgi rahatrahviga 9 000 krooni. (t/l 5)  19.05.2007 koostatud väärteoprotokoll nr AB 898208, millest nähtuvalt 19.05.2007 kell 03.40 peatati Järvevana teel sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX, millist sõidukit juhtis J.M, kes oli alkoholijoobes, kellel puudus esitamiseks juhiluba, sõiduki registreerimistunnistus ja liikluskindlustuse poliis. (t/l 6)  19.05.2007 koostatud menetlusaluse isiku J.M-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas J.M, et juhtis sõiduautot XXX. Alkoholi tarvitas 12tundi tagasi, umbes 1,5 liitrit veini, õlut. Tahtis sõita tüdruku juurde. Dokumendid unustas koju. Väga kahetseb, et nii juhtus. (t/l 7)  19.05.2007 koostatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 2008/406 nähtuvalt tuvastati 19.05.2007 kell 04.35 Wismari Haiglasse toimetatud J.M kerge alkoholijoove. (t/l 9)  19.05.2007 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtuvalt tuvastati 19.05.2007 kell 03.45 J.M alkoholijoove 1,00 mg/l väljahingatava õhu kohta ja J.M keeldus protokollile alla kirjutamast. (t/l 11)  12.07.2007 koostatud kahtlustatava J.M-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt karistati kahtlustatavat LS § 7419 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 9000 krooni. Rahatrahv on tasutud. Ei olnud teadlik, et karistus on kehtiv. 18.05.2007 õhtul tarvitas alkoholi ja lõpetas alkoholi tarvitamise kella 00.00 paiku. Kella 03.30 paiku otsustas külla minna. Tundis end hästi, arvas, et on kaine. Jõudis roolis olla 10 minutit kui teda peatas Järvevana teel politseipatrull. Lasti puhuda alkomeetrisse, seejärel viidi Wismari Haiglaase, kus tuvastati joove 1,40‰. Palub kergemat karistust, võimalusel juhtimisõigust mitte ära võtta, töö on seotud auto juhtimisega. (t/l 15-16)  Kohtuistungil esitatud OÜ iseloomustusest nähtuvalt iseloomustatakse J.M usaldusväärse ja kohusetundliku inimesena. Kuivõrd J.M-i töö on suures osas seotud autojuhtimisega, siis juhtimisõiguse äravõtmisel raskendab see kindlasti töötamast ka OÜs. Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana ja menetlusaluse isikuna üle kuulatud J.M-i süüd tunnistavaid ütlusi, koopiat Põhja Politseiprefektuuri otsusest, väärteoprotokolli, protokolli joobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti, süüdistatava sissetulekuid puudutavaid andmeid, asub seisukohale, et süüdistatava J.M-i süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 424järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on J.M varem karistatud 21.01.2005 otsusega rahatrahviga 9000 krooni mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tasus J.M määratud trahvi 12.04.2006. Sellele järgnevalt on J.M toime pannud veel kaks väärtegu, millega katkes määratud karistuse kustumise tähtaeg, mistõttu ei olnud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest määratud karistus kustunud ning J.M oli 19.05.2007 mootorsõidukit 3 alkoholijoobes juhtides isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 424

ettenähtud kuriteona, so mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud kolmel korral väärtegude toimepanemise eest. Määratud rahatrahvid on tasutud ning süüdistatava enese sõnade kohaselt on tal alaline sissetulek olemas. Vaatamata sissetulekule asus süüdistatav seisukohale, et rahalise karistuse määramine tekitaks tal majanduslikke raskusi, mistõttu taotles ta tema suhtes vangistuse kohaldamist, milline jäetaks tingimisi tema suhtes kohaldamata. Samas leidis süüdistatav, et raskemaliigilise karistuse määramisel võiks jätta lisakaristuse kohaldamata, kuivõrd tema tööülesannete täitmine on seotud mootorsõiduki juhtimisega. Juhtimisõiguse äravõtmisel on tal oht kaotada oma töökoht. Arvestades taolisi andmeid leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole otstarbekas kohaldada sanktsioonis ettenähtud alternatiivset, so rahalist karistust, kuivõrd selle täitmine oleks süüdistataval raskendatud ja tekitaks tal majanduslikke raskusi. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kuivõrd süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata ja süüdistataval on sissetulek olemas, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta tingimisi kohaldamata, allutades süüdistatava käitumiskontrollile, mis annab süüdistatavale võimaluse käitumiskontrolli tingimustes näidata oma soovi edaspidi elada õiguskuulekalt. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistataval tuvastatud joove ei olnud kuigi suur, mistõttu võib karistuse määrata oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Inkrimineeritava teo eest võib kohus kohaldada lisakaristust mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. Kuigi kriminaalasja materjalidest ja süüdistatava ütlustest nähtuvalt võib süüdistataval mootorsõiduki juhtimise õigust oma igapäeva toimetustes ja tööülesannete täitmisel vaja minna, leiab kohus, et kehtivat kohtupraktikat ja riigikohtu seisukohti arvestades ei saa kohus lisakaristust jätta kohaldamata, kuivõrd tegemist on kavatsetusega toime pandud kuriteoga, mille tulemusena seatakse ohtu kõrvaliste isikute elu ja tervis, samuti vara. Seetõttu peab kohus vajalikuks ohtliku liikleja liiklusest kõrvaldamist, andmaks isikule võimaluse analüüsida neid võimalikke tagajärgi, mis võinuks saabuda siis kui süüdistatavat ei oleks peatatud ega sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seejuures peab kohus süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid arvestades võimalikuks määrata lisakaristuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt lühiajalisena, kuid ei pea menetlusaluse isiku teo iseloomu ja menetlusalusel isikul tuvastatud joobe suurust arvestades võimalikuks seda määrata sanktsiooni alammääras. Märt Toming kohtunik 4