otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav N.H Prokurör Egon Oja Süüdistatav N.H, ik. xxx, AS A, maakler-autojuht , eluk. x, varem korduvalt kohtulikult karistatud, neist viimati 9.jaanuaril 2007.a.
lg.2 ja § 199 lg.2 p.4 järgi 4 kuu vangistusega, mida ei pöörata tingimisi täitmisele 18 kuu pikkuse katseaja jooksul, alates 19. oktoobrist 2007.a. viibib vahi all; Kaitsjad vandeadvokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON Tühistada osaliselt Harju Maakohtu 29.jaanuari 2008.a. .a. otsus N.H suhtes mitme kohtuotsuses alusel
lg.2 järgi liitkaristuse moodustamise ja selle alusel temale mõistetud lõpliku karistuse, s.o. 9 (üheksa) kuu ja 27 ( kahekümne seistme ) päeva pikkuse vangistuse osas. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. N.H apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu 9.aprillil 2008.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu 29.jaanuari 2008.a. otsusega tunnistati N.H süüdi
MS § 238 lg.2 kohaselt 6 kuu vangistusega, mida
lg.2 alusel suurendati eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistuse osa võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti vangistus, tähtajaga 9 kuud ja 27 päeva.
lg.1 alusel kohaldatud lisakaristusena võeti N.H-lt 2 aastaks ära mootorsõiduki juhtimise õigus. N.H tunnistati süüdi selles, et tema, olles 21.märtsil 2006.a. Harju Maakohtu poolt
järgi karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest rahalise karistusega, joobeseisundis juhtis Tallinnas sõiduautot Mazda 626, reg. xxx xxx: 26.jaanuaril 2007.a., Uuslinna tänaval;
Alates 15. märtsist 2007.a. kehtiva
kohaselt ei ole võõra, väheväärtusliku vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil korduv äravõtmine karistatav kuriteona, vaid väärteona. Kuivõrd
lg.2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, tagasiulatuv jõud, siis tuleb seda põhimõtete rakendada süüdistatava N.H suhtes. Kuivõrd talle eelmise kohtuotsusega süüks arvatud tegu pole enam kuritegu, ei saa temale selle kuriteo eest Harju Maakohtu 9. jaanuari 2007.a. otsusega mõistetud karistust
lg.2 järgi liitkaristuse moodustamisel kui lõpliku karistuse mõistmisel arvesse võtta. Seetõttu on ringkonnakohus veendunud, et Harju Maakohtu 29.jaanuari 2008.a. otsus tuleb tühistada osas, millega
alusel suurendati süüdistatavale N.H-le käesolevas asjas
jaanuari 2007.a. otsuse järgi kandmata 3 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 9 kuud ja 27 päeva pikkune vangistus. Apellatsioonis väidetud tütarde ja vanurist ema ülalpidamise ja abistamise vajadus oli süüdistatavale N.H-le arvestatava asjaoluna teada enne süüteona hinnatud käitumisakti toimepanemist kui nende toimepanemise ajal. Ometi jättis süüdistatav N.H endal perekonna ülalpidajana lasuvad kohustused tähelepanuta. Omades karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, tabati süüdistatav N.H seitsme kuu jooksul viie korral mootorsõiduki juhtimiselt narkootilise aine põhjustatud joobeseisundis. Ringkonnakohtu hinnangul tõendab ainuüksi see asjaolu, et tegemist polnud isiklike, raskete asjaolude kokkulangemisest põhjustatud juhulikku laadi üleastumisega, vaid süüdistatava N.H poolse teadvustatud ja järjekindla õiguskorra eiramisega. Tavalise, keskmise inimese üldiste teadmiste tasemel on arusaadav asjaolu, et narkootiline aine põhjustab tarvitamise järel joobeseisundile omase kehaliste ja psüühiliste funktsiooni häirumise. Süüdistatav N.H juhtis korduvalt sõiduautot narkojoobe seisundis Tallinna linna tiheda liiklusega piirkondades, millega kujutas suurt ohtu teiste liikluses osalevate inimest elule ja tervisele. Neil asjaoludel on ringkonnakohus veendunud, et süüdistatava N.H mõjutamine edaspidisele õiguskuulekusele pole võimalik ilma teda karistuse kandmiseks ühiskonnast eraldamata ning piisavalt pikaks ajaks mootorsõiduki juhtimise õigusest ilma jätmata. Apellandi väide, nagu oleks auto juhtimise oskus talle ainsaks võimaluseks elatist teenida, ei ole asjakohane. Kuselise autojuhina töötamise eelduseks on kutsetsensusena kehtestatud piisavalt hea füüsilise ja vaimse tervise nõue, mis ringkonnakohtu hinnangul tagab süüdistatavale N.H-le igakülgsed võimalused lähiajal töö saamiseks muudes valdkondades kui mootorsõiduki juhina töötamine. Maakohus on süüdistatavale N.H-le karistuse mõistmisel võtnud arvesse tema süü suurust, puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna ja karistust raskendava asjaolu puudumist.
järgi on karistus on mõistetud seaduses kehtestatud sanktsiooni piires ja lühimenetlusele vastavas korras vähendatud. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.4; § 338 p.2; § 340 lg.2 p. 4 ringkonnakohus tühistab osaliselt Harju Maakohtu 29.jaanuari 2008.a. otsuse N.H suhtes
lg.2 alusel liitkaristuse moodustamise ja temale mõistetud lõpliku karistuse - 9 ( üheksa) kuud ja 27 päeva pikkuse vangistuse - osas. Süüdistatava N.H poolt kuulub ärakandmisele
MS § 238 lg.2 kohaselt karistena mõistetud vangistus 6 kuud, mille algust arvestatakse 19. oktoobrist 2007.a. Muus osas jätta vaidlustatud kohtuotsus muutmata. Apellatsioon rahuldada osaliselt. I. AMANN M. PREIMER E. RANDMÄE
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.