Obsah (13)

§ 239§ 248§ 310§ 189§ 175§ 179§ 43§ 45§ 224§ 180§ 408§ 412§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2007 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-07-9856 (kohtueelses menetlu

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada O.H süüdi karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 30 (kolmkümmend) päevamäära, s. o 3 540 (kolm tuhat viissada nelikümmend) krooni; KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06-08.02.2007.a., so 3 (kolm) päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 21 (kakskümmend üks) päevamäära, so 2 478 (kaks tuhat nelisada seitsekümmend kaheksa) krooni; tühistada O.H-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
2. Kahju, kriminaalmenetluse kulude, kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult G.V.D.B. tsiviilhagi ning välja mõista O.H-lt 2 900 (kaks tuhat üheksasada) Rootsi krooni e 4 834 (neli tuhat kaheksasada kolmkümmend neli) Eesti krooni 30 senti (AS Hansapanga kurss seisuga 13.06.2007.a. 1,66700) G. V.D.B. kasuks; 2.2 välja mõista O.H-lt sundraha 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni; kaitsjatasu 1 685 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend viis) krooni 05 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 37 (kolmkümmend seitse) krooni 60 senti toimikust koopia tegemise eest kaitsjale ja 21 ( kakskümmend üks ) krooni postikulu riigi kasuks. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3. Selgitada: 3.1 rahaline karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas. (Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065035 ning selgitus: „O.H, 1-07-9856, rahaline karistus“); 3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas. (Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „O.H, 1-07-9856, sundraha“, „O.H, 1-07-9856, kriminaalmenetluse kulud“); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on O.H-le mõistetavaks karistuseks KarS § 201 lg 1 järgi rahalise karistuse 30 päevamäära, so 3540 (keskmine päevasissetuleku suurus 118 krooni). KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06-08.02.2007.a., so 3 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 21 päevamäära, so 2478 krooni.
2. Süüdistus, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.
3. O.H-le esitatud süüdistus O.H on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema juulis 2006.a. ühel päeval Viljandi linnas sai oma valdusesse Rootsi kodanikule G.V.D.B.le kuulunud mobiiltelefoni Siemens M75 väärtusega 2900 Rootsi krooni ning omastas selle telefoni. O.H tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 201 lg 1 järgi valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega. 2.1.
4. Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.
5. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud 2 Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud

§-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

§ 239

lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning O.H tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 201 lg 1 järgi. 2.1.3. Tsiviilhagi otsustamine Göran Viktor Daniel Brante on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 2900 Rootsi krooni e 4834.30 Eesti krooni (AS Hansapanga kurss seisuga 13.06.2007.a. 1,66700). Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb

§ 310lg 1 alusel täielikult rahuldada. 3. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kar

S § 201 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid O.H karistamise kokkuleppemenetluses. O.H karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 5 400 krooni.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Politseiprefektuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1685.05 krooni. 3

§ 175

lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt

§ 224

lg-le 1 määratud kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 37.60 krooni.

§ 175

lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 21 krooni. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb O.H-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 5 400 krooni, riigi õigusabi tasu 1685.05 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 58.60 (37.60 + 21) krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 5. Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 412

lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Helle Tamm Kohtunik 4