lg 2 p 4,7 järgi 1 a vangistusega tingimisi 2 a katseajaga, väärtegude toimepanemise eest karistatud 7-l korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld, süüdistustes
F.M on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles 29.11.2004 karistatud Liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga 11 400 krooni, juhtis 27.11.2005 kell 05.40 alkoholijoobes olles mootorsõidukit xxxx, registreerimismärk xxxx, LääneVirumaal Tapa linnas Pikal tänaval. - selles, et tema, olles 29.11.2004 karistatud Liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga 11 400 krooni, juhtis 18.12.2005 kell 03.25 alkoholijoobes olles mootorsõidukit xxxx , registreerimismärk xxxx, Lääne-Virumaal Rakvere vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee 171. kilomeetril. Seega F.M, juhtides korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, olles varem karistatud sellise teo eest, pani toime
Süüdistatav F.M tunnistas ennast temale esitatud süüdistustes täielikult süüdi. Süüdistatava F.M-i ütlustest nähtub, et esimesel korral, kui ta oli koos abikaasaga, peeti teda kinni Tapal tanklast välja sõites. Süüdistatav F.M väitis, et oli joonud paar tundi enne kinnipidamist 3 väikest purki džinni, kuid sõitma minnes tundis ennast kainena. Süüdistatava F.M-i sõnul oli ta joobe tuvastamise tulemusega nõus ega nõudnud selle meditsiinilist kontrolli. Süüdistatav F.M kinnitas, et teisel korral, kui ta oli üksi, hakkas ta Rakverest jõulueelselt koosviibimiselt koju sõitma ja oli seekord märksa rohkem alkoholi (õlut ja džinni) tarvitanud, kui teda öösel Rakverest välja sõites Tapa tee ääres kinni peeti. Süüdistatav F.M võttis omaks, et oli joobe tuvastamise tulemusega nõus. Süüdistatav F.M tunnistas, et kuna ta kartis karistust, siis valetas kohtueelsel menetlusel, et teisel korral oli endine töökaaslane autoroolis. Süüdistatava F.M-i süü temale esitatud süüdistustes on tõendatud peale tema enda süüd omaksvõtvate ütluste veel: 2 - tunnistaja A T kohtuistungil antud ütlustega, et 27.11.2005 märkas ta Tapal Lukoili tanklas tumesinist värvi Opel Omegat, mille juht tegi mõned ostud ja sõitis minema. Tunnistaja A T avaldas, et kuna talle tundus, et nimetatud sõiduki juht tuikus, siis laskis ta juhil 20-30 meetrit sõita ning pidas siis auto kinni. Tunnistaja A T väitel tundis ta D T vesteldes alkoholi lõhna. Tunnistaja A T sõnul oli F.M joobe tuvastamisega nõus, tunnistades ka ise oma rikkumist. - tunnistaja Ave Uue kohtueelsel menetlusel (tl 18) antud ütlustega, et olles patrullteenistuses koos konstaabel T K said nad 18.12.2005 kell 03.25 juhtimiskeskuselt väljakutse, et teatrimäelt viadukti poole liigub joobes juhiga tumesinine xxxx xxxx. Tunnistaja Ave Uue on kinnitanud, et nad märkasid eelnimetatud Opelit, kui see keeras Rakvere-Haljala teelt Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteele. Tunnistaja Ave Uue sõnul sõitis eelnimetatud Opeli taga üks takso ning näha oli, et Opelis istus ainult juht. Tunnistaja Ave Uue on öelnud, et sõitnud umbes 300 m Kadrina poole, peatus algul Opel, siis takso ja takso taga nemad. Tunnistaja Ave Uue väitel sõitis takso autode vahelt ära. Tunnistaja Ave Uue sõnul osutus kontrollimise käigus eelnimetatud Opeli juhiks F.M, kellel nad tuvastasid alkoholijoobe. - tunnistaja T K kohtuistungil antud ütlustega, et 18.12.2005 öisel ajal oli väljakutse, sest üks taksojuht oli märganud ilmselt joobes juhti ning et masin sõidab üle viadukti Kadrina poole. Tunnistaja T K väitel olid nimetatud masin ja takso jõudnud enne nende kohale jõudmist seisma jääda, kuid nendega oli silmside olemas ja masinast ei näinud nad kedagi väljumas. Tunnistaja T K sõnul oli F.M vist auto kõrvalistmel istunud, väites, et sõber oli roolis, kuid viimane oli väljunud autost ja kuhugi läinud. Tunnistaja T K kinnitas, et nad tuvastasid F.M alkoholijoobe. - tunnistaja J K kohtuistungil antud ütlustega, et ta helistas korrapidajale, sest nägi masinat, mis püüdis Võidu tänavale sisse keerata, see aga on ühesuunaline. Tunnistaja J K sõnul palus politsei tal olla masinast ohutus läheduses ja anda infot, kuhu see liigub, et nad saadavad patrulli välja. Tunnistaja J K väitel läks masin üle viadukti ja keeras Tapa poole, jäädes seisma selle koha peal, kus müüakse saage ja muruniidukeid. Tunnistaja J K sõnul oli ta kohal kuni politsei tulekuni ning keegi masinast ei väljunud. - väärteoprotokolliga AB 749565 27.11.2005 ning sinna juurde kuuluva protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (tl 6-7), millisest nähtub, et süüdistatav F.M nõustus indikaatorvahendi Lion 500 nr 11618A391 näidu ja tuvastamise tulemusega (0,71 mg/l – alkoholijoobes), joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest loobus, kinnitades seda oma allkirjaga. - väärteoprotokolliga AB 783675 18.12.2005 ning sinna juurde kuuluva protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (tl 1415), millisest nähtub, et süüdistatav F.M nõustus indikaatorvahendi Lion nr 1315A391 näidu ja tuvastamise tulemusega (1,28 mg/l – alkoholijoobes), joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest loobus, kinnitades seda oma allkirjaga. - karistatuse õiendiga (tl 36-38), millisest nähtub, et süüdistatavat F.M-ini on Põhja Politseiprefektuuri poolt 29.11.2004 karistatud Liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga 11 400 krooni ning nimetatud otsus on jõustunud.
näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatava F.M-i poolt toimepandud kuriteod on kohtueelsel menetlusel õigesti
järgi 3 kvalifitseeritud, sest süüdistatav F.M juhtis 2-l korral mootorsõidukit joobeseisundis, olles varem karistatud sellise teo eest.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et süüdistatava F.M-i karistust kergendavad süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskusastet ja laadi, süüdistatava F.M-i isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat F.M-ini on varem kriminaalkorras 3-l korral karistatud, kusjuures uued tahtlikud kuriteod pani ta toime vähem kui kuu aja jooksul temale Lääne-Viru Maakohtu kohtuotsusega 09.09.2005 määratud katseajal. Süüdistatavat F.M-ini on väärtegude toimepanemise eest 7-l korral rahatrahvidega karistatud. Süüdistatav F.M töötab alates 01.06.2006 OÜ-s xxxx, kust teda iseloomustatakse positiivselt.
Kohus leiab, et süüdistatava F.M-i karistamine rahalise karistusega kui kõige kergeimaliigilise karistusega ei ole põhjendatud, sest väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvidest suutis ta 18.08.2006 tasuda üksnes 5000 krooni temale 29.11.2004 Liiklusseaduse § 7419 järgi määratud 11 400 krooni suurusest rahatrahvist. Asjaolu, et süüdistatav F.M pani uued tahtlikud kuriteod toime katseajal ning see, et väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvide tasumist alustas ta alles hiljuti, näitab kohtu arvates seda, et varasemad karistused ei ole talle vajalikul määral mõju avaldanud. Kohus leiab, et süüdistatavat F.M-i tuleb toimepandud kuritegude eest karistada lühemaajalise vangistusega, kuid lisaks sellele kuuluksid tema suhtes kohaldamisele veel
lg 2 sätted.
lg 1 p 1 sätestab, et mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud kuriteo eest võib kohus süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Riigikohus on oma 20.05.2003 otsuses nr 3-1-1-69-03 (RT III 2003, 20, 190) asunud seisukohale, et
järgi süüdimõistetud isikult tuleb üldjuhul mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta ning üksnes erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. Kohus leiab, et süüdistatavalt F.M-ilt tuleb lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus ära võtta, sest kohus ei tuvastanud kohtulikul uurimisel mingeid erandlikke asjaolusid, mis seda välistaksid. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada F.M
järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 p 1 alusel võtta F.M-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks ja kuueks kuuks. 4
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Lääne-Viru Maakohtu 09.09.2005 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (üks) aasta vangistust võrra ning F.M-i liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld F.M-i suhtes tühistada peale kohtuotsuse täitmisele pööramist. F.M-i karistuse kandmise algust lugeda tema karistuse kandmisele ilmumise päevast või tema kinnipidamisest. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista F.M-ilt (elukoht Tapa Eha 12-48) menetluskuluna sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista F.M-ilt (elukoht xxxx) menetluskuluna määratud kaitsjale makstu tasu 849.60 (kaheksasada nelikümmend üheksa krooni ja 60 senti) krooni riigituludesse v.-adv. Kristel Vedro osavõtu eest kohtueelsest menetlusest. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista F.M-ilt (elukoht xxxx) menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 21 (kakskümmend üks) krooni riigituludesse. Menetluskulud kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049900. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtunik /allkiri/ H.Väinaste Ärakiri õige №oremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 10.jaanuaril 2007.a Riigikohtu määrusega №oremreferent I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.