1-07-5624\7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril
2. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-07-5624 (13-2-1/78) Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kriminaalasi Erakorraline ettekanne G.F-i (G.F) kohta Taotluse esitaja Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse kriminaalhooldusametnik Gätlin Ardel Taotlus Kriminaalhooldusaluse G.F-i (elukoht: xxx; isikukood: xxx) poolt endale võetud täiendava kohustuse kinnitamine RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-st 427 ja 432 lg-test 1 ja 4, kohtunik määras: Rahuldada kriminaalhooldusametniku taotlus. Kinnitada G.F-i poolt endale võetud täiendav kohustus teha 20 (kakskümmend) tundi üldkasulikku tööd. Üldkasulik töö teha G.F ära hiljemalt
3. maiks
4. a. Saata kohtumääruse koopia kriminaalhooldusalusele G.F-ile ja Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talitusele. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 30.05.
5. a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-5624 tunnistati G.F süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 263 p 3 järgi ning mõisteti temale karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui G.F ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohtu poolt määratud kohustusi. Kohus määras G.F-ile KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustuse jätkata õppimist kuni põhihariduse omandamiseni ning kinnitas KarS § 75 lg 4 alusel kohustuse mitte viibida väljaspool kodu peale kella 23.
6. Kohtuotsus jõustus 07.06.
7. a. 08.01.
8. a esitas Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande G.F-i kohta (ettekanne nr 14217). Ettekande esitamise põhjuseks oli kriminaalhooldusaluse poolt korduv registreerimiskohustuse rikkumine ning kohustuse jätkata õppimist kuni põhihariduse omandamiseni mittetäitmine. Ettekandes taotleb ametnik, et kohus kinnitaks G.F-i distsiplineerimiseks kriminaalhooldusaluse enda poolt võetud kohustuse teha 20 tundi üldkasulikku tööd ning määraks üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 15.05.
9. a. Ettekandele lisatud G.F-i omakäelise avalduse kohaselt on kriminaalhooldusalune nõus võtma endale täiendava kohustuse teha 20 tundi üldkasulikku tööd. Kohtuniku seisukoht G.F-i katseaja algus kulges hästi, kuid alates
10. a sügisest kuni käesoleva ajani on G.F juba neljal korral, s.o 04.10.
11. a, 16.10.
12. a, 06.12.
13. ja 18.12.
14. a jätnud ilma eelneva teavitamiseta ilmumata kriminaalhooldajaga kokkulepitud kokkusaamistele. Sellega rikkus kriminaalhooldusalune korduvalt KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. G.F-i põhjendused rikkumiste kohta - ta olevat kokkulepitud kohtumisajad ära unustanud, viimasel korral aga kuupäevad sassi ajanud - ei ole tõsiseltvõetavad ning sellega asub kohtunik seisukohale, et tegu oli tahtlikult toimepandud rikkumistega. Samuti ei ole G.F kohusetundlikult suhtunud kohtu poolt määratud kohustusse jätkata õppimist kuni põhihariduse omandamiseni. Ettekandele lisatud xxx klassijuhataja V. Y. poolt 26.10.
15. a koostatud ülevaatest G.F-i õpitulemuste, puudumiste ja käitumise kohta selgub, et 2007/2008 õa esimene veerand kulges G.F probleemidega: tema õppetulemused ning käitumine tunnis olid halvad, esines arvukalt põhjuseta puudumisi. Kriminaalhooldaja ettekandest ilmneb, et oma suhtumist õppimisse ei muutnud kriminaalhooldusalune ka teisel õppeveerandil ning koondhinnetes oli puudulikke hindeid veelgi rohkem kui esimesel veerandil. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohtunik on seisukohal, et kõige rangema meetme, s.o karistuse täitmisele pööramise rakendamine ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Enamik katseajast on alles ees ning kriminaalhooldusalusele, kes on alaealine ja seega alles arenemisjärgus, tuleb anda võimalus end parandada. Kuna ka katseaja pikendamine ei ole otstarbekas, nõustub kohtunik 2 kriminaalhooldusametniku ettepanekuga distsiplineerida G.F-i täiendava kohustuse panemise kaudu. Ametnik taotleb, et kohus kinnitaks G.F-i enda poolt võetud kohustuse teha 20 tundi üldkasulikku tööd. Aluse selleks annab KarS § 75 lg 4, mis sätestab, et kui süüdimõistetu lubab oma käitumist parandada ja võtab endale KarS § 75 lg-s 2 loetlemata kohustusi, võib kohus need kohustustena kinnitada. Kohtunik leiab, et ametniku taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. G.F on väljendanud nõusolekut teha 20 tundi üldkasulikku tööd ning kohtuniku arvates on töö tegemine sobiv vahend kriminaalhooldusaluse suhtumise mõjutamiseks, kuna see aitab isikus tõsta vastutus- ja kohusetunnet. Samas ei ole üldkasuliku töö tundide arv nii suur, et seaks kahtluse alla G.F-i suutlikkuse täita koolikohustust. Kohtunik on seisukohal, et ametniku pakutud tähtaeg 15.05.
16. a on piisav kõnealuse kohustuse täitmiseks. Ingeri Tamm Kohtunik 3