lg 2 p 4, 8; 266 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Peeter Pool Süüdistatav F.A ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, kannab karistust XXXVanglas, elukoht: XXX Varasem karistatus:
MS § 238 lg 2,
Harju Maakohtu 17.05.2007 otsusega
lg 2 p 4, 6, 7, 8 järgi vangistus 1 aasta 6 kuud,
lg 2 p 1 järgi vangistus 9 kuud,
lg 122 lg 2 järgi vangistus 3 kuud,
lg 1 järgi vangistus 1 aasta 6 kuud, lõplikuks karistuseks
lg 2 järgi vangistus 1 aasta 8 kuud 20 päeva karistuse kandmise algusega 14.09.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. F.A süüdi tunnistada
lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 3.
lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud. 4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud. 5.
lg 1 alusel, lugedes käesoleva otsusega mõistetud kergema karistuse, so vangistuse 10 kuud kaetuks eelmise, so Harju Maakohtu 17.05.2007 otsusega mõistetud raskema liitkaristusega, mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva, mille ärakandmist arvestada alates 14.09.2006. 6. Vastavalt Harju Maakohtu 17.05.2007 otsusele arvestada
lg 1 alusel karistusest kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 12.03.2006 kuni 14.03.2006, so 3 (kolm) päeva.
F.A isikuna, kes on varem toime pannud varguse ajavahemikul 14.07.2006 kell 09.00 kuni 18.07.2006 kell 14.00 võttis Tallinnas, XXX asuva elumaja esimese trepikoja eest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil KK kuuluva järelkäru Tiki-Treiler. Samuti tema, ajavahemikul 05.08.2006 kell 20.23 kuni 06.08.2006 kell 05.30 aknatrellide läbilõikamise teel murdis sisse Tallinnas, XXX asuva ehitusobjekti soojakusse ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil OÜ S kuuluvad tööriistad: 1 lasernivelliiri L3 statiivi ja vastuvõtjaga maksumusega 1900 krooni, 2 lasernivelliiri MP 5 maksumusega 6500 krooni, automaatse etteandega kruvikeerajad Makita mudel 6833 a ´ 4500 krooni, kogumaksumusega 9000 krooni, nurklihvija Bosh GWS 10-125 C maksumusega 2300 krooni, pneumaatilise SDS löökdrelli Bosh GHB-4 DFE maksumusega 8500 krooni, pneumaatilise SDS löökdrelli Bosh GBH-4 DFE maksumusega 7900 krooni, 2 elektrilist kruvikeerajat Makita mudel 6823 maksumusega 1700 krooni tükk, kogumaksumusega 3400 krooni, kokku varastas tööriistu summas 56600 krooni. Trellide lõhkumisega tekitati kahju 2500 krooni. Samuti tema, ajavahemikul 01.09.2006 kell 17.00 kuni 04.09.2006 kell 11.35 parempoolse ukseakna lõhkumise teel murdis sisse Tallinnas XXX maja juures seisvasse AL sõiduautosse XXXnr XXXja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil raadiojaama Maxon maksumusega 5000 krooni, taksomeetri Halda M 12 maksumusega 4000 krooni, printeri Halda maksumusega 5000 krooni, CD raadio Sidney maksumusega 1500 krooni, autoaku as295800 maksumusega 900 krooni, autokella maksumusega 700 krooni, taksoantenni maksumusega 700 krooni, aku maksumusega 1100 krooni, maksumuseta sõiduauto tehnilise passi, kindlustuspoliisi, takso adapteerimise tunnistuse, kokku 18900 krooni. Auto lõhkumisega tekitatud kahju 3000 krooni. Seega F.A isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani sissetungimisega toime varguse, so
Kohtuistungil süüdistatav F.A seletas, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo toimepanemine on tõendamist leidnud ning temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemine õigesti kvalifitseeritud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 13.09.2006 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi XXX asuvaid S OÜ tootmisruume. Angaari uksest 1,5 meetri kaugusel on betoonist äärel käärid ja tangid. Neist esemetest 1,5 meetri kaugusel 11 alumiiniumpulka pikkusega umbes 1,2 meetrit. 3 • • • • • • • • • • • • • • Vasakul asuva suure ukse küljest on lahti kangutatud plekktahvel laitusega 60 cm ja kõrgusega 1 meeter. Seestpoolt on sisemine plekk painutatud sissepoole. Angaaris sees 42 alumiiniumpulka. (t/l 2-5) 13.05.2006 koostatud tunnistaja VS ülekuulamisprotokollist nähtuvalt teatati tunnistajale samal hommikul kell 04.35 telefoni teel, et XXX ruumidesse on sisse tungitud. Kohale jõudes avastas, et uks ja lukk on terved, ukse kõrvalt on lahti kangutatud plekk. Augu ees seespool olid alumiiniumvardad, mis muidu asuvad riiulil. Vardaid oli maas ka angaari ees muruplatsil. Samas olid ka käärid ja tangid. (t/l 6-7) 31.05.2006 koostatud ekspertiisiaktist nr SS-0335-06/3099 nähtuvalt ei olnud tõmmiskiledele kopeeritud sõrmejäljefragmendid identifitseerimiskõlbulikud. (t/l 15-16) 16.11.2006 koostatud ekspertiisiaktist nr GE-1267-06/3100 nähtuvalt kääride ja näpitsate käepidemelt DNA analüüsiks võetud proovid on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Võrdlusproovide puudumise tõttu ei saa tuvastada kellelt. (t/l 18-19) 23.08.2007 koostatud tunnistaja AK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sai tunnistaja 13.05.2006 kell 04.25 väljakutse XXX. Kohale jõudes nägi angaari, mille uks oli välja lõigatud. Kohale jõudis teine ekipaaž, selgitasid välja hoone valdaja ja küsisid luba sisenemiseks. Ruumis kedagi ei olnud, leiti väljast käärid ja eemal olid hunnikusse pandud metalltorud. (t/l 21-24) 20.09.2007 esitatud OÜ S avaldusest nähtuvalt tekitati XXX asuvasse angaari 13.05.2006 öösel sissetungimisega varalist kahju 10 000 krooni, milline kahju seisnes ukse parandamisele ja koristustöödele tehtud kulutustest. (t/l 25) 18.07.2006 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi XXX juures asuvat platsi, mis asub keldriukse ees ja korter 4 akende all. (t/l 27-29) 18.07.2006 koostatud tunnistaja MK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et 18.07.2006 kell 14.00 avastas ta Tiki-Treiler XXX registreerimismärgiga XXX kadumise. Treiler kuulus KK. Treiler oli XXX juurde paigutatud 2006 aprillis ja 14.07.2006 kella 09 ajal oli see veel alles. Varaline kahju on 11 000 krooni. (t/l 30-31) F.A puhtsüdamlik ülestunnistus, mille kohaselt tunnistab F.A, et juulis 2006 varastas treileri Tiki Treiler XXX juurest. (t/l 33-34) 08.08.2006 koostatud S OÜ avaldusest nähtuvalt varastati XXX elektrilisi tööriistu 56 600 krooni väärtuses. (t/l 38) 07.08.2006 koostatud tunnistaja GK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks tunnistaja samal päeval kell 06.55 firma renditavasse soojakusse, kus firma teostas töid XXX hoones ja lasi töömehed sisse. Varsti tuli töömees J Š ja teatas, et soojakust on toimunud tööriistade vargus. Selgus, et trellid olid akna ees läbi lõigatud. (t/l 42-43) 07.08.2006 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi XXX asuvat soojakut, mille akna ees olnud trellid on läbi lõigatud ja vasakpoolne aknapool avatud. (t/l 44-47) F.A puhtsüdamlik ülestunnistus, milles F.A tunnistab, et augusti alguses 2006 võttis XXX asuvast soojakust tööriistad. Lõikas oksakääridega aknavõre läbi. (t/l 89-90) 04.09.2006 koostatud kannatanu AL ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ajavahemikul 01.09.2006 kella 17.00st kuni 04.09.2006 kella 11.35ni on sõiduautol XXX registreerimismärgiga XXX, mis oli pargitud XXX juurde, lõhutud parempoolse esiukse aken, ja parempoolne kolmnurkaken. Autost varastati raadiojaam, taksomeeter, printer, CD raadio, aku, auto dokumendid, autokell, antenn. Akujuhtmed olid läbi lõigatud ja auto kapotikaas kõveraks painutatud. Varaline kahju on vähemalt 17 100 krooni. (t/l 92-93) 04.09.2006 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Tuuliku 2 asuvat XXX registreerimismärgiga XXX. Sõiduki kapott on irvakil, parempoolne esiukse klaas ja kolmnurkklaas on lõhutud. Vasakul pool maas auto tööriistad kilekotis. Sõidukil puudub aku, juhtmed on lõigatud. Salongis on kindalaekad lahti, istmel CD plaadi tühi karp. Esikonsoolil tühi ava, millest näha juhtmeid. (t/l 94-98) 4 • • • • 03.09.2007 koostatud kannatanu AL ülekuulamisprotokollist nähtuvalt täiendas kannatanu oma varasemaid ütlusi ja selgitas, et autokell oli maksumusega 700 krooni, aku 1100 krooni, ja kogu kahju 18 900 krooni. Lõhkumisega tekitati kahju 3000 krooni. (t/l 100101) F.A puhtsüdamlik ülestunnistus, milles F.A seletab, et võttis XXX asunud sõidukilt XXX taksoseadmed ja aku, võimalik, et ka rattad. (t/l 102-103) 24.09.2007 koostatud kahtlustatava F.A ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi ja seletas, et 2006 aasta suvel sõitis oma autoga Akadeemia teel asuva angaari juurde ja koolutas lõiketangidega lahti plekkukse ning sisenes ruumi. Mõne sekundi pärast hakkas tööle signalisatsioon. Angaari ukse juures olid mingid metallitükid. Istus autosse ja sõitis minema. Sama aasta suvel sõitis Mustamäel ja nägi maja juurde pargitud treilerit. See oli gabariitidelt väike ja pani selle oma auto külge ning viis minema. Jättis kutsekooli juurde ning kui oli vaja asju vedada, siis käis sealt võtmas. Samal suvel öösel sõitis Mustamäel ja nägi ehitatavat objekti, kus olid ehitusputkad. Eeldas, et seal on tööriistad. Jättis auto eemale, võttis kaasa lõiketangid ja sisenes läbi aknavõre putkasse. Nägi tööriistu ja otsustas need varastada. Hakkas putkast välja minema ukse kaudu, mis avanes seestpoolt ja valvur nägi teda. Viskas raskemad tööriistad maha ja jooksis minema. Kaasavõetud tööriistad pani autosse ja sõitis minema. Hiljem müüs tööriistad maha. Samal suvel sõitis Mustamäel ringi ning jättis auto maha ja liikus jala edasi. Nägi pargitud taksot VW Sharan. Lõi katki parempoolse esiakna ja ronid sisse ning vaatas mis seal on. Võttis dokumendid, taksoseadmed, muid erinevaid esemeid. Pani kõik kotti ja läks minema. (t/l 109-115) 24.09.2007 koostatud ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtuvalt näitas F.A XXX juures kohta kus oli soojak, kust ta varastas tööriistad, seejärel näitas XXX juures kohta, kus oli pargitud takso, millest varastas asju, XXX juures näitas F.A esimese trepikoja vastas kohta, kust varastas Tiki-Treileri, edasi näitas F.A XXX asunud angaari uksele, mille kaudu sisenes angaari. (t/l 116-126) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud F.A süüd tunnistavaid ütlusi, puhtsüdamlikke ülestunnistusi, sündmuskohtade vaatlusprotokolle, tunnistajate VS, AK, MK, G K , kannatanu AL ütlusi, ütluste olustikuga seostamise protokolli, kannatanute avaldusi, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt lõhkus süüdistatav S OÜ kasutuses oleva angaari metallseina ja tungis angaari, kust pärast signalisatsiooni töölehakkamist lahkus. Süüdistataval puudus igasugune seos OÜga S ning tema jaoks oli OÜ S kasutuses olnud angaar võõras nagu ka selles angaaris asunud esemed. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatav on omavoliliselt, so valdaja loata ja ebaseaduslikult sisse tunginud võõrasse ruumi. Valdaja loa puudumist ja sisenemise ebaseaduslikkust näitab ka sisenemise viis, so seina lõhkumine ja sissetungimise aeg, so sisenemine öisel ajal, mil hoone ja ruumi valdajat kohal ei ole. Peale selle süüdistatakse süüdistatavat
Süüdistatavat on varem korduvalt varguste toimepanemise eest karistatud, mistõttu käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritavate varguste toimepanemisel oli ta isikuks, kes on varem varguse toime pannud. Kuivõrd aga süüdistatavat süüdistatakse kolme varguse toimepanemises, on tegemist ka faktilise korduvusega. XXX asuvast soojakust ja XXX asunud sõidukist asjade varguse toimepanemiseks pidi süüdistatav kõrvaldama ka vara asukohta pääsemist takistanud tõkked. Ühel juhul kõrvaldama akent kaitsva võre, teisel juhul purustas sõiduki klaasid. Seega on tegemist varguse toimepanemisega, mis on toime pandud 5 sissetungimisega. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang. Kohtueelsel menetlusel on S OÜ esitanud varalise nõude 10 000 krooni ulatuses, mis seisneb lõhutud seina taastamisremondis ja koristamises. Kohus asub seisukohale, et esitatud varaline nõue on põhjendatud, kuivõrd kannatanu pidi tegema kulutusi lõhutud angaari taastamisremondiks ning arvestades teenuste ja materjalide hindu, leiab kohus, et varaline nõue ei ole ülepaisutatud. Kuivõrd varaline kahju on tekitatud süüdistatava süülise käitumise tulemusena, leiab kohus, et kannatanu varaline seisund tuleb viia kuriteo toimepanemisele eelnenud seisundisse, mida tuleb teha kahju tekitaja arvelt. Seetõttu asub kohus seisukohale, et esitatud varaline nõue kuulub rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks täies ulatuses väljamõistmisele. Kohtueelsel menetlusel on MK esitanud varalise nõude 11 000 krooni ulatuses, mis seisneb varastatud treileri maksumuses. Kohus asub seisukohale, et esitatud varaline nõue on põhjendatud, kuivõrd süüdistatav varastas kannatanu vara, millega tekitas kannatanule varalise kahju. Arvestades müügilolevate treilerite hindu, leiab kohus, et varaline nõue ei ole ülepaisutatud. Kuivõrd varaline kahju on tekitatud süüdistatava süülise käitumise tulemusena, leiab kohus, et kannatanu varaline seisund tuleb viia kuriteo toimepanemisele eelnenud seisundisse, mida tuleb teha kahju tekitaja arvelt. Seetõttu asub kohus seisukohale, et esitatud varaline nõue kuulub rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks täies ulatuses väljamõistmisele. Kohtueelsel menetlusel on OÜ S esitanud varalise nõude 59 100 krooni ulatuses, mis seisneb varastatud tööriistade maksumuses 56 600 krooni ja lõhutud trellide taastamisremondile tehtud kulutuses summas 2500 krooni. Kohus asub seisukohale, et esitatud varaline nõue on põhjendatud, kuivõrd süüdistatav varastas kannatanu vara, lõhkudes selleks ka trellid, millega tekitas kannatanule varalise kahju. Arvestades müügilolevate elektriliste tööriistade hindu ja taastamisremondi teenuste hindu, leiab kohus, et varaline nõue ei ole ülepaisutatud. Kuivõrd varaline kahju on tekitatud süüdistatava süülise käitumise tulemusena, leiab kohus, et kannatanu varaline seisund tuleb viia kuriteo toimepanemisele eelnenud seisundisse, mida tuleb teha kahju tekitaja arvelt. Seetõttu asub kohus seisukohale, et esitatud varaline nõue kuulub rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks täies ulatuses väljamõistmisele. Kohtueelsel menetlusel on AL esitanud varalise nõude 21 900 krooni ulatuses, mis seisneb sõidukist varastatud asjade maksumuses 18 900 krooni ja lõhutud klaaside asendamisele ja kapoti taastamisele tehtud kulutustes summas 3000 krooni. Kohus asub seisukohale, et esitatud varaline nõue on põhjendatud, kuivõrd süüdistatav varastas kannatanu vara, lõhkudes selleks ka sõiduki klaasid ja painutades ära kapotikaane, millega tekitas kannatanule varalise kahju. Arvestades müügilolevate sõiduki seadmete hindu ja autoremondi hindu, leiab kohus, et varaline nõue ei ole ülepaisutatud. Kuivõrd varaline kahju on tekitatud süüdistatava süülise käitumise tulemusena, leiab kohus, et kannatanu varaline seisund tuleb viia kuriteo toimepanemisele eelnenud seisundisse, mida tuleb teha kahju tekitaja arvelt. Seetõttu asub kohus seisukohale, et esitatud varaline nõue kuulub rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks täies ulatuses väljamõistmisele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist.
lg 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik mõista karistuseks rahaline karistus või vangistus kuni 1 aastani. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pani süüdistatav kuriteo toime eesmärgiga midagi varastada, kuid kuna signalisatsioon hakkas tööle, siis põgenes sündmuskohalt. Seejärel on süüdistatav toime pannud ka rea vargusi ning teda on varem korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et süüdistatava sissetulekuteks on põhiliselt olnud tulu, mida ta on saanud kuritegude toimepanemisest. Seega puudub tal legaalne sissetulek, mistõttu ei ole 6 tema suhtes ka võimalik kohaldada rahalist karistust ning süüdistatavat tuleb karistada karistusega, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Kuivõrd tegemist on kuriteoga, mille eest saab mõista vangistuse vaid kuni 1 aastani ja sissetungimisega ei tekitatud olulist kahju, siis leiab kohus, st süüdistatavale võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.
lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on varavastaste kuritegude toimepanemisega, mis on aset leidnud rahaliste vahendite puudumise tõttu, siis ei pea kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes rahalist karistust ning peab vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatav pani lühikeste ajavahemike järel toime kolm vargust, millega ühel juhul tekitati ka olulist varalist kahju. Arvestades tekitatud varalisi kahjusid, kuritegude toimepanemisel üles näidatud järjekindlust, leiab kohus, et süüdistatavale ei saa karistust määrata ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd aga süüdistatav on avaldanud kahetsust, millesse suhtub kohus mõningal määral kriitiliselt, siis ei saa kohus kahetsust jätta karistust kergendava asjaoluna arvestamata, mistõttu tuleb süüdistatavale mõista karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd tegemist on erineval ajal ja erineva tahtlusega toime pandud eriliigiliste kuritegudega, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetavad karistused eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest tuleb
Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdistatavat on karistatud Harju Maakohtu 17.05.2007 otsusega varavastaste kuritegude toimepanemise eest, millised on toime pandud ajavahemikul 11.03.2006 kuni 14.09.2006, so samal ajal kui käesolevas kriminaalasjas süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemine. Taolistest asjaoludest nähtuvalt pidanuks süüdistatavale eelmises ja käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud kuritegude osas läbi viima menetlust ühises menetluses ning tegema ka ühe karistusotsuse. Kriminaalasjast ilmnenud asjaolude tõttu tuleb kohtuotsuste kogumis liitkaristuse määramisel lähtuda
Kuivõrd eelmise otsusega on süüdistatavale mõistetud suhteliselt pikaajaline vangistus, leiab kohus, et kuivõrd käesolevas kriminaalasjas on süüdistatavale inkrimineeritud oluliselt vähem kuriteoepisoode, siis võib käesoleva otsusega mõistetava kergema karistuse lugeda kaetuks eelmise kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega. Mis puudutab kriminaalmenetluse kulude väljamõistmist süüdistatavalt, siis asub kohus seisukohale, et kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud süüteod on toime pandud samaaegselt süütegudega, mille eest teda karistati eelmise otsusega, siis kuivõrd eelmise otsusega on sundraha välja mõistetud ja kriminaalasju tulnuks läbi vaadata ühises menetluses, jätab kohus sundraha välja mõistmata. Kriminaalasjas läbi viidud sõrmejäljeekspertiisi ja DNA ekspertiisiga süüdistatava süü kohta tõendeid ei kogutud ning tema süüd nendega ei tõendatud, kuivõrd sõrmejäljeekspertiisi kohaselt ei olnud sõrmejälje fragmendid identifitseerimiskõlbulikud ja DNA ekspertiisi puhul ei olnud võrdlusmaterjali. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et puudub alus ekspertiisile tehtud kulutuste väljamõistmiseks süüdistatavalt ning need kulud tuleb jätta riigi kanda. Märt Toming kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.