1-07-5019 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24 mai 2007. a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-5019 (07231601389) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekret

§ 139

lg 2 p 1- 25 lg 2 alusel vabadusekaotus 6 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 2) 29.11.1996

§ 139

lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 8 kuud 3) 29.11.1997

§ 139

lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 3 aastat 4) 29.03.2000

§ 140lg 2 p 1,2, 3 - 17 lg 5; § 202 järgi vabadusekaotus 2 aastat 6 kuud 5) 30.08.2000 Tallinna Linnakohtu poolt Kr

K § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel vabadusekaotus 6 kuud 6) 07.11.2002

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 - 25 lg 2 alusel vabadusekaotus 3 kuud 7) 03.12.2003

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi vangistus 6 kuud, vabastatud osalise vangistuse ärakandmisega, määrati tingimisi vangistus 1 aasta katseajaga 2 aastat. 1 Kaitsja Advokaat Toomas Bekker RESOLUTSIOON

1. K.T süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda tähtajalise vangistusega 9 (üheksa) kuud.
2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud.
3. K.T KarS § 199 lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises õigeks mõista tema teos kuriteokoosseisu puudumise tõttu.
4. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud ja ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmist alates K.T kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 14.03.
6. K.T suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.
7. K.T-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2692 (kaks tuhat kuussada üheksakümmend kaks) krooni ja 15 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul karistuse ärakandmisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „K.T, 1-07-5019, kaitsjatasu“.
8. K.T-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul karistuse ärakandmisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „K.T, 1-07-5019, sundraha“.
9. MR esitatud tsiviilhagi 1500 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning K.T-lt välja mõista MR kasuks 1500 (üks tuhat viissada) krooni.
10. Prantsuse Saatkonna Eestis esitatud tsiviilhagi 2415 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning K.T-lt välja mõista Prantsuse Saatkonna kasuks Eestis 2415 (kaks tuhat nelisada viisteist) krooni.
11. Tallinna Äripanga AS esitatud tsiviilhagi 23 600 krooni nõudes jätta läbi vaatamata seoses varalise kahju hüvitamisega kindlustusandja ja valveteenuse pakkuja poolt.
12. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui kriminaalmenetluse kulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
13. Asitõend: kriminaaltoimikus asuvad CD plaadid turvakaamerate salvestustega säilitada KrMS § 126 lg 3 p 1 sätete alusel kriminaaltoimikus. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, mis on toime pandud grupis ja sissetungimisega. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat korduvalt karistatud varguse toimepanemise eest ja uute, käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritavate kuritegude toimepanemise ajaks ei olnud viimane karistus varguse toimepanemise eest kustunud, samuti süüdistatakse süüdistatavat kolme varguse toimepanemises, milliste eest teda uue toimepanemise ajaks ei olnud karistatud. Seega on 2 tegemist nii juriidilise kui faktilise korduvusega, mistõttu oli süüdistatav varguste toimepanemise ajal isikuks, kes on varem toime pannud varguse. Kohtueelsel menetlusel on MResitanud tsiviilhagi 1500 krooni nõudes ning varaline nõue sisaldab endas varastatud automagnetoola väärtust, milline ese pärast süüdistatava kinnivõtmist ja varastatu äravõtmist kadunuks jäi. Süüdistatava enese sõnade kohaselt viskas ta paneeli enne kinnipidamist eemale. Kohus asub seisukohale, et esitatud rahaline nõus kuulub rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele, ennistamaks kannatanu varalise seisundi olukorda, milline see oli enne süüdistatava poolt kannatanu vara ründamist ja seda tuleb teha kahju tekitaja vara arvelt. Kohtueelsel menetlusel on Tallinna Äripanga AS esitanud tsiviilhagi 23 600 krooni nõudes, milline tulenes uue sildi valmistamisest. Süüdistatava sõnade kohaselt viis ta varastatud sildi metallikokkuostu ja sai selle eest väikese rahasumma. Samas pidi kannatanu tegema suuri kulutusi selleks, et taastada endine olukord. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et esitatud rahaline nõue olnuks põhjendatud ning kuulunuks täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele, ennistamaks kannatanu varalise olukorra kahju tekitaja arvelt. Samas ilmnes aga kohtuistungil, et Tallinna Äripanga ASl ei ole süüdistatava vastu varalisi pretensioone, kuivõrd kindlustusandja AS IF Eesti Kindlustus hüvitas varalise kahju 13 600 krooni ulatuses, jättes hüvitamata omavastutuse osa ning valveteenust pakkuv Turvateenistus Alfastar OÜ hüvitas omavastutuse osa. Taolisi andmeid arvestades asub kohus seisukohale, et Tallinna Äripanga AS esitatud tsiviilhagi 23 600 krooni nõudes tuleb jätta läbi vaatamata, kuivõrd tsiviilhagi on kannatanule kolmandate isikute poolt hüvitatud, kellel omakorda on tekkinud süüdistatava suhtes nõudeõigus. Kuivõrd aga neid kolmandaid isikuid ei ole menetlusse kaasatud, ei saa kohus ka võtta seisukohta nende isikute menetlusse kaasamiseks ega nendelt andmete saamiseks, sest siis väljuks kohus lühimenetluse raamidest. Kohtueelsel menetlusel on Prantsuse Saatkond Eestis esitanud tsiviilhagi 2415 krooni nõudes, mis sisaldab endas hoone uste küljest varastatud metalldetailide asendamist uutega. Süüdistatava sõnade kohaselt viis ta varastatud metalldetailid metallikokkuostu ja sai sellest elatusvahendeid. Samas pidi kannatanu tegema rahalisi kulutusi oma vara endisesse olukorda viimiseks. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et esitatud rahaline nõue on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele, ennistamaks kannatanu varalise olukorra kahju tekitaja arvelt. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll kirjutanud puhtsüdamlikke ülestunnistusi, kuid need on kõik kirjutatud tema kinnipidamise päeval kui kohtueelsel menetlusel olid juba kahtlustatava kohta videomaterjalid olemas. Kohus suhtub kohtuistungil avaldatud kahetsusse kriitiliselt, kuivõrd järjekindel varguste toimepanemine ja varalise kahju tekitamine kõrvalistele isikutele näitab ilmselgelt tegutsemise eesmärki, milleks on enese elatamine kõrvaliste isikute vara arvelt. Seega ei saa olla ka tegemist tõsiseltvõetava kahetsusega, mis võiks olla puhtsüdamlik. KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ettenähtud süüteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav temale inkrimineeritavad varavastased kuriteod toime pannud elatusvahendite saamiseks ning kriminaalasjas puuduvad andmed selle kohta, et süüdistataval oleks aastate vältel olnud legaalset sissetulekut. Samuti võib karistusandmetest teha järeldusi süüdistatava narkosõltuvuse kohta. Taolisi asjaolusid arvestades asub kohus seisukohale, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes on täielikult välistatud, kuivõrd selleliigilise karistuse täitmine ei ole tagatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatav on toime pannud kolm vargust, millistega kõigil juhtudel tekitati varaline kahju. Viimase kuriteo toimepanemise järgselt peeti süüdistatav kinni ning temalt võeti osa varastatust ära, mistõttu tekitati lõppkokkuvõttes suhteliselt väike rahaline kahju. Samas on 3 süüdistatav isikuks, kes on varem korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud ning ta on järjekindlalt jätkanud varavastaste kuritegude toimepanemist. Arvestades aga asjaolu, et kuriteod on toime pandud elatusvahendite saamiseks ning varastatu on hõivatud selle mahamüümise eesmärgil ning vargustega ei ole tekitatud olulist kahju, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse määrata alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Samas süüdistatava isikuandmeid arvestades ei pea kohus võimalikuks mõistetavat karistust süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata jätta, kuivõrd süüdistatav oma käitumisega on järjekindlalt tõestanud, et ta ei sobi kriminaalhooldusele ning tema elatusallikad on aastate vältel tulenenud varavastaste kuritegude toimepanemisest ning järjekordse karistuse ärakandmise järgselt on ta jätkanud varavastaste kuritegude toimepanemist. Märt Toming kohtunik 4