Obsah (7)

§ 199§ 64§ 65§ 68§ 25§ 74§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja 2.aprill 2008 Tallinn koht Kriminaalasja number 1-08-3568 (07231605826) Kohtukoosseis Kohtunik Janika

) § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja U.E süüdistuses

§ 199lg 2 p 4, 7 järgi lühimenetluses.

Prokuröri abi Silja Seeder Süüdistatav U.K isikukood: xxx; kodakondsus: määratlemata; elukoht: xxx; viibimiskoht: xxx Vangla, xxx; haridus: 8 klassi; emakeel: vene keel; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud: 17.10.2000.a Tallinna Linnakohtu otsusega mõisteti KrK § 141 lg 1 alusel tingimisi vabadusekaotus 3k katseaeg 1a 09.05.2001.a Tallinna Linnakohtu otsusega mõisteti KrK § 140 lg 2 p 1,2,3 ning KrK § 41 alusel vabadusekaotus 1a 1k 22.10.2002.a Tallinna Linnakohtu otsusega mõisteti KrK § 139 lg 2 p 1,2 ; KrK § 203 lg 1,

§ 64

,

§ 65lg 2 mõisteti vangistus 11k 26p 22.03.2004.a Tallinna Linnakohtu 22.03.2004 otsusega mõisteti Kr

K § 139 lg 2 p 1,2,3,

65 lg 1,

§ 64

lg 1,

§ 68

lg 1 alusel vangistus 1k 13p 22.10.2004.a Tallinna Linnakohtu 22.10.2004 otsusega mõisteti

§ 199lg 2 p 4, Kr

MS § 238 lg 2,

§ 65

lg 1,

199 lg 2 p 4, KrMS § 238 lg 2 vangistus 6k 22.12.2005.a Tallinna Linnakohtu 22.12.2005 otsusega mõisteti

§ 199lg 2 p 4,5, Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistus 2a. Vabanes pärast karistuse kandmist 17.08.2008.a 2 Kaitsja Süüdistatav Kaitsja Tõkend: vahistamine. Riine Lumiste U.E isikukood: xxx; EV kodanik; elukoht: xxx; viibimiskoht: xxx Vangla, xxx; haridus: 10 klassi; emakeel: vene keel; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud: 01.11.2000.a Tallinna Linnakohtu 01.11.2000 otsusega mõisteti KrK § 202´5 lg 1 alusel rahatrahv 1840 krooni 27.02.2002.a Tallinna Linnakohtu otsusega mõisteti KrK § 140 lg1KrK § 15 lg 2, KrK § 47 alusel tingimisi vabadusekaotus 9k katseaeg 1a 6 k 29.04.2003.a Tallinna Linnakohus 29.04.2003 otsusega mõisteti

§ 199

lg 2 p 4-

§ 25

lg 1-

§ 25

lg 2,

§ 65

lg 2 alusel vangistus 9k 28p 02.06.2004.a Tallinna Linnakohtu 02.06.2004 otsusega mõisteti

§ 199

lg 2 p 4,

§ 74

alusel tingimisi vangistus 1a 6k katseaeg 3a 27.09.2005.a Tallinna Linnakohtu 27.09.2005 otsusega mõisteti

§ 199lg 2 p 4, Kr

MS § 238 lg 2,

§ 65

lg 1,

§ 64

lg 1,

§ 199lg 2 p 4,8 vangistus 1a 6k.

Vabanes pärast karistuse kandmist 26.01.2007 Tõkend: vahistamine. Riine Lumiste RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi mõista U.K

§ 199lg 2 p 4, 7 järgi ja karistada vangistusega 2 aastat ja 6 kuud.

2. Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. U.K tuleb ära kanda 1 aasta ja 8 kuu pikkune vangistus. 3.

§ 68lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka U.K poolt eelvangistuses viibitu aeg.

Karistuse kandmise alguseks lugeda 13.12.

2. U.K suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata.
3. Süüdi mõista U.E

§ 199lg 2 p 4, 7 järgi ja karistada vangistusega 2 aastat ja 6 kuud.

6. Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. U.E-ltuleb ära kanda 1 aasta ja 8 kuu pikkune vangistus. 7.

§ 68lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka U.E poolt eelvangistuses viibitu aeg.

Karistuse kandmise alguseks lugeda 09.01.

2. U.E suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata.
3. PK tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista U.K-lt PK kasuks 100,00 krooni.
4. M-MKtsiviilhagi rahuldada. Välja mõista U.K-lt M-MK kasuks 3 440,00 krooni.
5. ETtsiviilhagi rahuldada. Välja mõista U.K-lt ET kasuks 1 800,00 krooni.
6. KML tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista U.E-lt KML kasuks 6 194,00 krooni.
7. TRL tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista U.E-lt TRL kasuks 5 600,00 krooni. 3
8. ST tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista U.E-lt ST kasuks 2 700,00 krooni.
9. MM tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista U.E-lt MMkasuks 11 120,00 krooni.
10. LPtsiviilhagi rahuldada osaliselt. Välja mõista solidaarselt U.K-lt ja U.E-lt LP kasuks 23 000,00 krooni. LP tsiviilhagi 14 500,00 krooni suuruses summas jätta läbi vaatamata.
11. Välja mõista U.K-lt riigieelarve tuludesse II astme kuriteo toimepanemise eest sundraha 6 525,00 krooni.
12. Välja mõista U.E-lt riigieelarve tuludesse II astme kuriteo toimepanemise eest sundraha 6 525,00 krooni.
13. Välja mõista U.K-lt riigieelarve tuludesse menetluskulu 2 191,95 krooni riigi õigusabi tasu.
14. Välja mõista U.E-lt riigieelarve tuludesse menetluskulu 1 906,73 krooni riigi õigusabi tasu.
15. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 AS SEB Eesti Ühispangas, viitenumber
16. Tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile.
17. Asitõendid: kriminaaltoimikus asuvad 7CD plaati videosalvestustega hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib Harju Maakohtu kaudu esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, apellatsiooniteate esitamise tähtaeg on 3.aprill
18. Apellatsiooniteate mitteesitamisel või tähtaegselt esitamata jätmise korral või juhul kui tähtaega ei ennistata või apellatsiooniõigusest loobumise korral otsuse peale kaevata ei saa ning kohtuotsuse põhiosa ei koostata. Apellatsiooniteate saamisel koostab kohus 15 päeva jooksul alates apellatsiooniteate saamisest kohtuotsuse tervikteksti, mis edastatakse süüdistatavatele kinnipidamisasutusse. Kirjalik apellatsioonkaebus tuleb Harju Maakohtule esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse terviktekstiga tutvumisest. Üksnes menetluskuludega mittenõustumise korral on õigus need vaidlustada määruskaebe korras KrMS 15 ptk järgi. Määruskaebus tuleb Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Selgitada, et sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks tasumata jätmise korral esitatakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks. Prokuröri seisukoht: Prokuröri hinnangul on süüdistatavatele esitatud süüdistus põhjendatud, tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Prokurör palus U.K süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 4 järgi ja karistada vangistusega 3 aastat, mida vähendada Kr

MS § 238 lg 2 järgi 1/3 võrra; kandmisele kuuluva 2 aastase vangistuse alguseks lugeda isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 13.12.2007. Prokurör palus U.E süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 4 järgi ja karistada vangistusega 3 aastat, mida vähendada Kr

MS § 238 lg 2 järgi 1/3 võrra; kandmisele kuuluva 2 aastase vangistuse 4 alguseks lugeda isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 09.01.2008. Tsiviilhagid palus prokurör rahuldada ja need süüdistatavatelt välja mõista. Kaitsja seisukoht: Kaitsja ei vaidlustanud süüdistatavatele süüksarvatud kuritegude kvalifikatsiooni ja tõendatust, kuid leidis, et prokuröri poolt taotletav karistus on liiga raske. Kaitsja palus süüdistatavaid karistada väiksema vangistusega. Kaitsja leidis, et LPtsiviilhagi tuleb rahuldada süüdistatavate poolt õigeksvõetud osas: kannatanu ei ole tõendanud, et tal oli sularaha 22 000,00 krooni – taolise summa kaasaskandmine ei ole kaitsja hinnangul tõenäoline; kannatanu saaks summa suurust tõendada kontoväljavõtte vms. Kannatanu ei ilmunud ka kohtuistungile. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja süüdistatavate U.K ning U.E poolt nii kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel antud süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on nii U.K kui ka U.E süü nendele

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemises tõendamist leidnud ning seda järgmiselt: 13.12.2007.a. U.K poolt toimepandud kuriteo episoodis kannatanu PK’i, tunnistajate VP’i ja DG ütlustega, U.K eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlustega ja asitõendi vaatlusprotokolli ning selle juurde kuuluvate fototabelitega. 01.10.2007.a. U.K poolt toimepandud kuriteo episoodis kanntanu MMK antud ütlustega, politseivaneminspektorite Lauri Läänsoo ja Regina Kaasik-Aaslav koostatud ettekannetega, U.K eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlusega ja asitõendi vaatlusprotokolli ning selle juurde kuuluvate fototabelitega. 28.11.2007.a. U.K poolt toimepandud kuriteo epsoodis kannatanu ETantud ütlustega, politseijuhtivinspektor Igor Litovtšenko ja politseivaneminspektor Lauri Läänsoo koostatud ettekannetega, U.K esitatud puhtsüdamliku ülestunnistusega, eeluurimisel U.K poolt kahtlustatavana antud ütlustega, asitõendi vaatlusprotokolli, selle juurde kuuluvate fototabelite ning mobiiltelefoni NOKIA 7373 ettemaksu arvega. 17.10.2007.a. U.E poolt toimepandud kuriteo episoodis kannatanu MMantud ütlustega, politseivaneminspektorite Regina Kaasik – Aaslav ja Lauri Läänsoo koostatud ettekannetega, U.E poolt eeluurimisel kahtlustavana antud ütlustega ning asitõendi vaatlusprotokolli ja selle juurde kuuluva fototabeliga. 03.12.2007.a. U.E poolt toimepandud kuriteo episoodis kannatanu TRL antud ütlustega, politseivaneminspektor Lauri Läänsoo ja politseijuhtivinspektor Igor Litovtšenko koostatud ettekannetega, U.E esitatud puhtsüdamliku ülestunnistusega, eeluurimisel U.E poolt eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlustega, asitõendi vaatlusprotokolli ja selle juurde kuuluva fototabeliga. 20.11.2007.a. U.E poolt toimepandud kuriteo episoodis kannatanu Katarzyna Maria Lampinen antud ütlustega, politseivaneminspektor Lauri Läänsoo ja politseijuhtivinspektor Igor Litovtšenko koostatud ettekannetega, U.E esitatud puhtsüdamliku ülestunnitusega, eeluurimisel U.E poolt eeluurimisel kahtlustavana antud ütlustega, asitõendi vaatlusprotkolli ja selle juurde kuulva fototabeliga. 01.01.2008.a.. U.E poolt toimepandud kuriteo episoodis kannatanu ST antud ütlustega, politseivaneminspektor Lauri Läänsoo ja politseijuhtivinspektor Igor Litovtšenko koostatud ettekannetega, U.E eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlustega ning asitõendi vaatlusprotokolli ja selle juurde kuuluva fototabeliga. 28.09.2007.a. U.K ja U.E poolt toimepandud kuriteo episoodis kannatanu LP antud ütlustega, politseivaneminspektorite Lauri Läänsoo ja Regina Kaasik – Aaslav koostatud ettekannetega, asitõendi vaatlusprotokolli ja selle juurde kuuluva fototabeliga, U.K eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlustega ja U.E eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlustega. 5 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil on nii U.K kui ka U.E selgitanud, et nendele on arusaadav, missuguste kuritegude toimepanemises neid süüdistatakse ning nad on nõus asja menetlemisega lühimenetluse korras. U.K kinnitas, et tema tunnistab ennast kõikides episoodides süüdi, kui ei nõustu viimase episoodi hagiga summas 22000.- EEK’i, seega hagi tunnistab osaliselt, väites, et ümbrikus ei olnud märgitud summat vaid seal oli umbes 7000.- EEK’i. U.E tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises samuti süüdi ning asus kohtus seisukohale, et viimane hagi, kus oli mainitud 22000.- EEK’i on tõesti liiga suur, ümbrikus oli ainult umbes 8000.- krooni. Karistuse mõistmisel

§ 56

lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuste süüd, nende isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kergendavaks ajasoluks loeb kohus süüdistatavate U.K ja U.E poolset kahetsemist. Süüdistatavatele inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi s.o võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ning, kui see on toime pandud grupi poolt karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Nii U.K kui ka U.E on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isikud ning seda just varavastaste kuritegude toimepanemise eest, samuti on mõlemaid isikuid korduvalt karistatud väärteokorras, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud asjaolu, et nii U.K kui ka U.E on tahtlikult toime pannud teise astme kuritegusid sh ühe kuriteo episoodis koos tegutsedes. Süüdistatavate U.K ja U.E ründed olid suunatud võõraste vallasasjade vastu.

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ei pea kohus otstarbekaks süüdistatavate karistamist rahalise karistusega, sest nii süüdistatav U.K kui ka süüdistatav U.E ei oma kindlat sissetulekut ega töökohta, mistõttu rahalise karistuse mõistmine nendele oleks ilmselgelt eesmärgipäratu. Arvestades eeltoodut ja seda, et nii U.K kui ka U.E ei ole varasematest nendele mõistetud karistustest endale järeldusi teinud, jätkates kuritegude toimepanemist sh koos tegutsedes, asub kohus seisukohale, et mõlemaid süüdistatavaid tuleb karistada reaalse tähtajalise vangistusega. Kriminaalmenetluse seadustiku § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 kohaselt võib isik, kellele on kuriteoga tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju esitada kriminaalmenetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus märgib ära, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Tulenevalt VÕS § 1043 lg 1 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Oma kuritegeliku käitumisega tekitasid nii U.K kui ka U.E kannatanutele otsest varalist kahju. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanud PK, MMK, ET, K M L , T R L , ST ja MM esitanud tsiviilhagid, milliseid kohus peab asjakohasteks ja põhjendatuteks v.a osaliselt kannatanu L P poolt esitatud tsiviilhagi summas 37500.- krooni. 6 Riigikohtu kriminaalkolleegium on mäkinud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr. 3-1-1-6007), et kriminaalasjas, kus on esitatud hagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõudes, peab kohus andma tuvastatud faktilistele asjaoludele paralleelselt nii karistusõigusliku kui ka tsiviilõigusliku hinnangu. Teatud juhtudel on kahju hüvitamise küsimuse otsustamiseks vaja tuvastada täiendavaid asjaolusid, millel isiku käitumise karistatavuse seisukohalt tähtsust ei ole. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahludamata või läbivaatamata. Käesolevas kriminaalasjas kuulub süüdistava U.K-lt välja mõistmisele kannatanu PK’i kasuks viimase poolt esitatud tsiviilhagi summas 100,00.- krooni, kannatanu MMK’i kasuks viimase poolt esitatud tsiviilhagi summas 3440,00.- krooni, kannatanu ETkasuks viimase poolt esitatud tsiviiljagi summas 1800,00.- krooni ning süüdistatava U.E-lt kuulub välja mõistmisele kannatanu K M L ’i kasuks viimase poolt esitatud tsiviilhagi summas 6194,00.- krooni, kannatanu T R L kasuks viimase poolt esitatud tsiviilhagi summas 5600,- krooni, kannatanu ST kasuks viimase poolt esitatud tsiviilhagi summas 2700,00.- krooni, kannatanu MM kasuks viimase poolt esitatud tsiviilhagi summas 11120,00.- krooni. Lisaks kuulub süüdistatavate U.K-lt ja U.E-lt solidaarselt välja mõistmisele kannatanu L P kasuks viimase poolt esitatud tsiviilhagist summast 23000,00.- krooni, märgitud tsiviilhagide osas kohtus vaidlust ei olnud. Kannatanu P oli teadlik 31.03.2008.a. kell 10.00 alanud kohtuistungist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas, märgitud kuupäeval toimunud kohtuistungile kannatanu ei ilmunud, kohtule jäi kannatanu LP’i kohtusse mitteilmumise põhjus teadmata. Vaatamata sellele, et kannatanu LP on eeluurimisel oma ütlustes märkinud, et õlakott, milline temalt 28.09.2007.a. kella 09.40 paiku Central Hotelli kohvikust ära võeti sisaldas sularaha summas 22000.- krooni ja, mis oli pandud ümbrikusse, ei ole kannatanu rohkemalt esitanud ühtegi omapoolset täiendavat selgitust ega tõendit antud väite kohta, mistõttu kohus leiab, et antud väide on tõendamata. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil väitsis süüdistatav U.K, et tõesti oli kotis ümbrik, kuid seal sees oli umbes 7000,00.- krooni mitte aga 22000,00.- krooni, sama seisukohta kinnitas ka süüdistatav U.E, selgitades kohtule, et kotis ümbrik oli, kuid seal ei olnud mitte 22000,00.- krooni vaid umbes 8000,00.- krooni. KrMS § 310 lg 3 kohaselt, kui tsiviilhagi jäetakse läbi vaatamata, selgitatakse kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Kohus märgib, et VÕS (Võlaõigusseadus) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1, 2, 3 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline - varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu, otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 137 lg 1 kohaselt kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 138 lg 1 kohaselt, kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt. 7 Juhindudes KrMS § - dest 173 lg 1 p 1, 175 lg 1 p 4, 9 kuuluvad süüdistatavatelt väljamõistmisele kohtukulud ja kaitsjatasud. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p.p 4,9; 238 lg 1 p 4 ja lg 2; 311; 312;