1-05-250\2

Ärakiri Kriminaalasi nr 1-281/05 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

2. 2005 Lääne-Viru Maakohtu kohtunik Tiit Kullerkupp sekretär Aile Siil juuresolekul kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm prokurör Sirje Merilo osavõtul arutas avalikul kohtuistungil
4. 2005 Rakveres kriminaalasja Z.M isikukood xxx, elukoht xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, Rakvere Õhtukeskkooli õpilane, Kohtu poolt karistatud: 1) 19.12.2002 Lääne-Viru MK poolt KarS § 263 p1 järgi 4k vangistust tingimisi 1a 6k katseajaga, karistus pööratud täitmisele Lääne-Viru MK 08.07.2004a määrusega, 2) 04.11.2004 Lääne-Viru MK poolt KarS § 263 p1 järgi 1k vangistust, lõplik karistus KarS § 65 lg2 alusel 5 kuud vangistust. 29.12.2003 – 16.05.2005 karistatud 8 korral Alkoholiseaduse § 71 alusel rahatrahvidega. Tõkend- elukohast lahkumise keeld alates
7. Süüdistuses KarS § 263 p1 järgi. Z.M süüdistatakse kohtueelsel menetlusel selles, et tema 04.04.2005 kella 19.45 paiku olles alkoholijoobes tungis Rakvere linnas Heina ja Terase tänava ristmikul kallale alaealisele M B (sünd 20.09.1987), lõi teda kahel korral rusikaga näkku ning püüdis korduvalt jalaga lüüa, tekitas kannatanule näo põrutuse ning põrutushaavad alahuule sisepinnal. Seega Z.M rikkudes vägivalda kasutades avalikku korda pani toime avaliku korra raske rikkumise so KarS § 263 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Esitatud süüdistuses tunnistab Z.M ennast süüdi. Tema kohtus ja eeluurimisel antud ütlustest nähtub, et 04.04.2005a õhtul oli ta alkoholijoobes, istudes tuttavate autos №rdi kaubahalli juures nägi ta möödumas Marlis B ühe tundmatu tütarlapsega. Ta väljus autost, järgnes M. B , sõimas teda, lõi teda paaril korral vastu nägu, jalaga löömist ta ei mäleta, möönab, et võis lüüa ka jalaga. Oma tegu põhjendada ta ei oska. Väidab, et tal on M. Berggreni vastu vana vimm ajast mil teda süüdistati M. B sugulase K B peksmises. Vimma põhjuseid ta selgitada ei oska, M. B ei olnud tunnistajaks K. Berggreni peksmise kohtuasjas. Väidab, et talle ei meeldi M. B elustiil, tunnistab, et M. B ei ole talle andnud põhjust vihaks või vimmaks. Arvab, et teo põhjuseks oli asjaolu, et ta oli alkoholijoobes. Väidab, et pole juba kolm kuud alkoholi tarvitanud, soovib jätkata õpinguid õhtukooli
8. klassis ja minna tööle. Kannatanu M B kohtus antud ütlustest nähtub, et 04.04.2005a õhtul jalutas koos Jana Taimsaarega mööda №rdi kaubahallist, kaubahalli juures seisnud autost väljus Z.M ja järgnes neile Heina ja Terase tänava ristmikule. Z.M sõimas teda, lõi kahel korral rusikaga näkku, püüdis lüüa ka jalaga, kuid need löögid sai ta kätega tõrjuda. Kui Z.M lahkus, helistas ta isale, kellele rääkis juhtunust, järgmisel päeval läks traumapunkti, kus fikseeriti tema vigastused. Löömise ajal Z.M oma tegu ei põhjendanud, lihtsalt sõimas ja lõi. Teab Z.M ajast, mil Z.M oli kohtu all tema sugulase K. B peksmise eest. Z.M on teda ka enne 04.04.
9. sõimanud ja tõuganud, kui nad kusagil juhuslikult kokku on saanud. Z.M sõimas teda ühel korral Teatri pargis ka pärast
11. 2005a juhtunut. 2 Tunnistaja J T kohtus ja eeluurimisel antud ütlustest nähtub, et Z.M sõimas M. B ebatsensuursete sõnadega, lõi paaril korral käega näkku, lõi ka jalaga, enamus löökide eest sai M. B eest ära. Nägi, et M. B oli pärast huul katki. M. B seadusliku esindaja G B kohtus antud ütlustest nähtub, et M. B teatas talle juhtunust samal õhtul, nägi et tal oli nägu punane ja huul katki. Materiaalseid nõudmisi tal Z.M-i vastu ei ole. Z.M-i seadusliku esindaja K K kohtus antud ütlustest nähtub, et tema tütre Z.M-i probleemid on tekkinud seoses alkoholi tarvitamisega, alkoholijoobes on Z.M agressiivne, on ka teda rünnanud. Arvab, et ei suuda Z.M mõjutada. Samas nähtub tema ütlustest, et viimase kolme kuu jooksul ei ole Z.M alkoholi tarvitanud, tema käitumine on muutunud paremaks, aitab kodustes töödes. Positiivselt on mõjunud poisssõber. AS Rakvere Haigla patsiendikaardilt nr 9189373 nähtub, et M. B saabus erakorralise meditsiiniabi osakonda 05.04.2005a kus tal fikseeriti alahuule põrutushaavad ja näo põrutus. Kriminaalhooldaja kohtueelses ettekandes märgitakse, et Z.M on väga kõrge riskitasemega klient, kellel puudub koostöövalmidus kriminaalhooldusametnikuga, tehakse ettepanek karistada Z.M reaalse vangistusega. Kohus leiab, et Z.M-i süü on kohtus täielikult tõendamist leidnud ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 263 p1 järgi avaliku korra raske rikkumisena. Riigikohtu praktikast tulenevalt loetakse avalikuks kohaks kohta, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õiguserikkujaga isiklikult seotud. Vaieldamatult on linnatänav avalik koht. Antud juhul oli kolmandaks isikuks sündmuskohal vaid J.T , kuid tuginedes jällegi kohtupraktikale leiab kohus, et ka kolmandate isikute puudumine pole asjaoluks, mis välistaks olematul või tühisel ajendil peksmise kvalifitseerimise avaliku korra raske rikkumisena. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavadega, heade kommetega, normide või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Kohus leiab, et ebatsensuurne sõim ja korduv rusikaga näkku löömine avalikus kohas on avaliku korra raske rikkumine. Vaatamata sellele, et Z.M-i ütluste kohaselt ründas ta M.B isikliku vimma tõttu, ei saa tema tegevust kvalifitseerida lihtsalt isiklikul motiivil toime pandud löömisena. Oluliseks eristavaks kriteeriumiks on siin mitteadekvaatsus, s.t. suhteline sõltumatus kannatanu käitumisest või kuriteosituatsioonist. Z.M tunnistas kohtus, et M.B oma tegevusega ründeks mingit põhjust ei andnud. Ründe ajendiks nimetab ta vimma, mille põhjusi ta seletada ei oska. Kohtueelsel uurimisel on ta avaldanud, et ei teadnud kannatanu nime, et kannatanu nägu ei meeldinud talle, et närvis olles ei suuda ta ennast kontrollida ja seepärast ründaski kannatanut. Seadusandja ei ole karistatavuse eeldusena sätestanud, et avaliku korra rikkumine oleks süüdlasele eesmärgiks omaette, oluline on, et objektiivselt avalikku korda rikutakse. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätteid. Z.M-i karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendava asjaoluna esineb süü tunnistamine ja kahetsus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus Z.M-i alaealisusega, asjaoluga, et viimase mõne kuu jooksul on ta oma käitumist parandanud, samuti sellega, et kannatanu seaduslik esindaja G.B ei soovi Z.M-i ranget karistamist. Kohus leiab, et Z.M-i puhul on võimalik saavutada karistuse eesmärke vaid reaalse vangistuse kohaldamisega Z.M on kohtu poolt kahel korral karistatud samalaadsete alkoholijoobes toimepandud kuritegude eest, korduvalt on ta karistatud alkoholitarvitamisega seonduvate väärtegude eest. Eeltoodust nähtub, et arutatav kuritegu pole juhuslik episood, samalaadse kuriteo järjekordne toimepanek viitab tema negatiivsele sotsiaalõiguslikule meelestatusele. Varasemad karistused pole soovitud tulemusi andnud. Esimese tingimisi mõistetud karistuse puhul ei suutnud ta katseajal täita kontrollnõudeid,, katseaja pikendamine ja täiendavate kohustuste lisamine olukorda ei 3 parandanud, vangistus pöörati täitmisele. Kriminaalhooldaja kohtueelsest ettekandest nähtub, et Z.M puudub koostöövalmidus kriminaalhooldajaga, tehakse ettepanek tema karistamiseks reaalse vangistusega. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 313-319; 175 lg1 p, 9; 179 lg1 p2 kohus otsustas: Z.M süüdi tunnistada KarS § 263 p1 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. Tõkend- elukohast lahkumise keeld Z.M-i suhtes tühistada ja karistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda Z.M-i kinnipidamiskohta saabumise päev. Mõista välja Z.M-ilt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt Karin Keslerilt (Rahu 11-7 Rakvere) sundraha 4035.00 (neli tuhat kolmkümmend viis, 00) krooni riigituludesse (Saaja: Rahandusministeerium a/a 10220034800017 SEB Eesti Ühispank viitenumber 2800049913). Mõista välja Z.M-ilt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt Karin Keslerilt (Rahu 11-7 Rakvere) kohtukuluna kohtueelsel menetlusel vandeadvokaat Maimu Schmidti poolt osutatud õigusabi eest 360.00 (kolmsada kuuskümmend. 00) krooni riigituludesse (saaja: Rahandusministeerium a/a 10220034800017 SEB Eesti Ühispank viitenumber 2800049913). Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Lääne- Viru Maakohtule kirjalikult 7 (seitse) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Lääne-Viru Maakohtule kirjalikult 15 (viisteist) päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättesaamisest. Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige №oremreferent T.Kullerkupp I.Golubev 17.01.2007.a. Viru Ringkonnakohus otsustas: Lääne-Viru Maakohtu 29.08.2005 kohtuotsus Z.M-i süüdistuses tühistada karistuse mõistmise osas. Kaitsja Küllike Nammi apellatsioon rahuldada. Z.M-ile mõistetud karistus- 4 kuud vangistust jätta KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi kohaldamata, kui Z.M ei pane 18- kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 lg 1 pandud kontrollnõudeid. Katseajaks määrata ta kriminaalhooldaja järelevalve alla ning katseaja alguseks lugeda 17.01.
12. Kohtuotsus jõustus
13. veebruaril 2007.a. Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusega №oremreferent I.Golubev