← Eesti

1-07-5755\11

Obsah (9)§ 263§ 113§ 64§ 68§ 83§ 16§ 56§ 58§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg, koht Kriminaalasja number Tartu Maakohus 28. septembril 2007. a Tartu Kohtumaja 1-07-5755 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm rahvakohtunikud

§ 263

p 1,3 ja § 113 järgi Prokurör Tatjana Tamm Süüdistatav S.F elukoht: X isikukood: xxx; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud viis korda tõkend: vahistamine alates 23.11.2006, kahtlustatavana kinni peetud 21.11.2006, 19.09-21.09.2006 Kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § -dest 309 lg 3, 311, 312, 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada S.F

§ 263p 1,3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada S.F

§ 113

järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista S.F-ile üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 9 (üheksa) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.0921.09.2006, s.o 3 (kolm) päeva, S.F-i poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 8 (kaheksa) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Arvata eelvangistusaeg karistusaja hulka ja lugeda S.F-i karistuse kandmise aja alguseks

  1. november
  2. a. S.F-ile kohaldatud tõkend – vahistamine - jätta muutmata. Tsiviilhagi rahuldada. Mõista välja S.F-ilt 9419.71 (üheksa tuhat nelisada üheksateist krooni 71 senti) krooni E.K. kasuks. Välja mõista S.F-ilt riigituludesse järgmised menetluskulud:
  3. sundraha 9000 (üheksa tuhat) krooni,
  4. toimikust koopia tegemise kulud 189 (ükssada kaheksakümmend üheksa) krooni,
  5. määratud kaitsja tasu 24 567.60 krooni (kakskümmend neli tuhat viissada kuuskümmend seitse krooni 60 senti) krooni,
  6. ekspertiiside maksumus 29 415 (kakskümmend üheksa tuhat nelisada viisteist) krooni. Rakendada asitõendite osas pärast kohtuotsuse jõustumist järgmisi meetmeid:
  7. õhupüstol ja karp õhupüstolikuule, mis on hoiul Lõuna Politseiprefektuuri relvahoidlas, konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel, 2. ehitusnuga ja põrandapesu mopp hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel,

  1. verekahtlase määrdumisega paberitükk jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde,
  2. pruuni värvi meeste jope tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel selle omanikule S.F-ile . Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis
  3. oktoobril
  4. a alates kella 14.00-st. 2 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu S.F süüdistatakse

§ 263p 1, 3 järgi selles, et tema 19.09.2006.

a kella 18.30 paiku Tartumaal Luunja vallas K. külas suvilakooperatiivi K. territooriumil rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et sõimas L.G. ebatsensuursete sõnadega ja tulistas ühe lasu õhupüstolist L. G selga. Kui L. G üritas S.F-i käest õhupüstolit ära võtta, siis lõi S.F L. G õhupüstoliga ühe korra näkku, tekitades kannatanule löömisega ninapiirkonna marrastused. Peale seda, kui L. G õnnestus õhupüstol S.F-ilt ära võtta, üritas S.F L.G noaga kõhtu lüüa, kuid ei tabanud teda, kuna juhuslikul möödujal E.U. õnnestus S.F-i käest nuga ära võtta. S.F süüdistatakse

§ 113

järgi selles, et tema ajavahemikul 18.11.2006 - 20.11.2006 Tartumaal Luunja vallas P. külas lõi R.T. tahtlikult tapmise eesmärgil ühe korra noaga rindkere piirkonda ja ühe korra kohtueelsel uurimisel kindlaks tegemata esemega pea piirkonda, tekitades sellega kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava soolekinnisti vigastusega, mis tüsistus ägeda verekaotusega sisemisest ja välisest verejooksust, mille tagajärjel R. T suri. Lisaks surma põhjustanud vigastustele tuvastati R.T. surnukehal põrutushaav peanahal, nahaalune verevalum ja nahamarrastus näol, nahaalune verevalum vasakul reiel ning verevalum kõõlustanul. II Kohtu järeldused süüdistuse kohta 1. Süüdistus

§ 263p 1,3 järgi Kannatanu L.G.

ütlustega loeb kohus tõendatuks, et ta parandas

  1. a sügisel Tartumaal K. külas naabri T.G. maja katust. Mööda tänavat tuli S.F ja karjus, et ta ütleks perenaisele, et viimane teeks midagi, et suits tema peale ei läheks. Kui L.G. ütles S.F-ile, et tehku ise midagi, hakkas S.F sõimama, võttis välja õhupüstoli ja ütles, et tulistab kohe talle sellega silma. L.G. ei uskunud seda, kuid tundis siis, et millegagi oli tulistatud selga. Ta ronis katuselt alla ja tahtis S.F-ilt püstoli ära võtta. S.F lõi talle püstoliga vastu nina. L.G. sai S.F-ilt püstoli kätte ja viskas selle selle ära. Siis võttis S.F välja punase käepidemega ehitusnoa ja ütles, et torkab sellega kõhtu. Ta hoidis noatera kannatanu kõhu suunas. Appi tulid mööda sõitvad noormees ja neiu, kes võtsid S.F-ilt noa ära. L.G. läks arsti juurde, kus anti esmaabi. Nina valutas umbes 2 nädalat. 19.09.
  2. a kell 21.10 on SA TÜK Ttraumatoloogia ja ortopeedia kliinikus tuvastatud L. G nahanarrastused ninaotsal (Traumakaardi nr 6814 koopia I kd, tl 96 – 98). Tunnistaja T.G. ütlused kattuvad kannatanu ütlustega, kes nägi samuti, kuidas
  3. a septembris K. külas tema maja juures S.F sõimas, ropendas, võttis taskust välja püstoli ja tulistas sellega katusel olevat L. G selga. Samuti nägi tunnistaja, kuidas L.G. tuli katuselt alla, kuidas S.F lõi L. G püstoliga vastu nina. Ka püstoli äravõtmise, noaga ähvardamise ja noa äravõtmise kohta on T. G andnud kannatanuga samasisulisi ütlusi. T.G. puhastas L.G. verist nina, helistas tütrele, et viimane kutsuks politsei. Sellel ajal kui tema tegeles L.G. abistamisega läks S.F ära. Tunnistajate V.U. ja E.U. ütlustega on tõendatud, et nad tulid poest ja nägid T.G. õue peal kahte meest kaklemas. S.F oli all ja teine mees (L.G. ) tema peal. E. U läks neid lahutama. E. U 3 nägi, et L.G. l oli nina verine. Ta tõmbas L.G. pealt ära, S.F sai alt välja ja võttis siis kusagilt noa välja. E. U võttis tal noa käest ja viskas naabri aia külge ning palus S.F koju minna. V. U nägi, kuidas S.F võttis taskust noa ja abikaasa võttis tal selle käest. Kriminaalasjas on tunnistatud asitõendiks L.G. poolt politseile üle antud punase peaga ehitusnuga terapikkusega 9,5 cm, komplektne nimetu pneumopüstol ja karp 250 õhupüstolikuuliga. Õhupüstoli andis läbiotsimise käigus 20.09.
  4. a oma suvilas K. külas K 51 üle S.F-i abikaasa T.K.. Läbiotsimise käigus leiti magamistoa kummuti sahtlist karp õhupüstoli kuule (läbiotsimise protokoll koos fotodega I kd, tl 113-116, asitõendite vaatlusprotokoll I kd, tl 120-122). Tunnistaja T. K ütluste kohaselt ostsid nad õhupüstoli koos abikaasaga
  5. a kevadel Tartus Anne tänava kaupluse majatarvete osakonnast, kus need olid vabamüügil. Süüdistatav S.F võttis omaks, et ta tulistas L.G. t õhupüstolist selga ja lõi sellega talle vastu nina. Samuti tunnistab S.F, et ta kasutas ebatsensuurseid sõnu ja võttis välja noa. Ta tegi seda sellepärast, et L.G. hakkas temaga kaklema ja ta tahtis noaga teda hirmutada. Ta tegi seda kõike sellepärast, et oli purjus. Õhupüstol oli tal kaasas koerte hirmutamiseks. Pärast seda, kui õhupüstol oli aeda visatud, korjas ta selle üles ja viis koju. Kuriteo toimepanemise aja osas omab tähtsust kirjaliku tõendina patrullleht (I kd, tl 110 – 111), millelt on näha, et väljakutse K. külla K suvilakooperatiivi maja nr 54 juurde sai Lõuna politseipefektuur 19.09.
  6. a kell 18.
  7. Seega toimus kuriteosündmus süüdistuses märgitud ajal kella 18.30 paiku. Samuti nähtub patrulllehelt, et sündmuskohalt toimetati kainenema S.F, kelle väljahingatavas õhus kella 20.
  8. ajal oli alkoholisisaldus 0,76 mg/l. Alkoholijoobe olemasolu tõendab joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll (I kd, tl 124). Seega on kõigi ülalpool käsitletud tõenditega üheselt tõendatud, et S.F tegutses kannatanu L.G. suhtes süüdistuses kirjeldatud viisil, täites sellega

§ 263p 1, 3 ettenähtud kuriteo objektiivse koosseisu.

Avaliku korra all mõistetakse tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi (Riigikohtu 18.03.2003. a otsus nr 3-1-1-102-03). S.F rikkus oma lärmamise, ebatsensuursete sõnade kasutamise, õhupüstolist tulistamise ja noaga ähvardamisega teiste isikute rahu ja turvatunnet. Sellest olid häiritud peale kannatanu veel kolm inimest, kes pidid S.F-i tegevusse sekkuma - T.G. ja perekond U. Sündmus leidis aset õues, kuhu oli juurdepääs ka kolmandatel isikutel, kes ei olnud õiguserikkujaga isiklikult seotud, s.o avalikus kohas. S.F ja kannatanul ei olnud omavahelist tüli, lahendamata probleeme ega vimma. Seega polnud süüdistataval isiklikku põhjust kannatanu ründamiseks. S.F oli alkoholijoobes, tema käitumine oli selle tõttu pidurdamatu. Talle ei meeldinud lõkkest tulev suits, oma agressiivse käitumise suunas ta esimese inimese vastu, kellega ta kohtus. Juhuse tõttu osutus selleks naabri katust parandav L.G. . Eeltoodud põhjustel on S.F-i tegevus õigesti kvalifitseeritud avaliku korra rikkumisena. Avaliku korra rikkumisel kasutas S.F füüsilist vägivalda, milleks oli näkku löömine ja õhupüstolist kannatanule selga tulistamine. S.F ähvardas kannatanut ehitusonoaga. Kuna noaga on võimalik tekitada inimesele kehavigastusi ja ohustada elu, on tegemist relvana kasutatava esemega

§ 263p 3 mõttes.

4 S.F-i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. 2. Süüdistus

§ 113järgi Kannatanu E.K.

ütlused tõendavad, et viimati nägi ta oma poega R.T. kodus P. külas K talus reedel, 17.11.

  1. a hommikul, kui ta läks bussi peale, et sõita Tartusse tööle. Kannatanu lahkus samal päeval ka ise kodust ja tuli tagasi 20.11.
  2. a hommikul. Kodus olid kaksikud vennad. Neist V.T. ütles, et R.T. ei ole laupäevast saadik nähtud. Laupäeval oli sinna tulnud Borka, nad olid kahekesi viina võtnud ja koos lahkunud. Kohus avaldas tunnistaja V.T. ütlused KrMS § 291 p 1 alusel seoses tema surmaga (surmaakt I kd, tl 217). Tunnistaja ütlustest (I kd, tl 29 - 31) nähtub, et 18.11.
  3. a tuli nende poole Borka ja hakkas koos R. T viina jooma. Nad läksid koos ära kella 19.00-19.30 vahel jalgsi üle põllu. Kannatanu E.-M. K ütlused tõendavad veel R.T. surnukeha leidmisega seotud asjaolusid. Kannatanu lahkus 21.11.
  4. a oma kodust P. külas, et minna kella ühese bussi peale.Ta liikus mööda Vanamõisa teed vasakpoolsel teepervel, kui märkas R.T. jopet. Seejärel nägi ta kraavis teepoolse nõlva peal R.T. laipa torkehaav rinnus. R. T. olid seljas kodused riided, mitte need millega ta tööl käis. Riided olid üleval, keskkoht oli paljas ja torkehaav näha. Ta oli sokkide väel, üks saabas ühes ja teine teises kohas. Kannatanu helistas seejärel numbrile
  5. Kannatanu E.-M. K on fotode järgi ära tundnud isiku, keda ta nimetas Borkaks, see on S.F-i I kd tl 27-28). Kohtus kinnitas ta, et see isik on süüdistatav S.F. 21.11.
  6. a kell 12.45 on menetleja teostanud sündmuskoha vaatluse P. külas, kus lamas selili poolpõiki asendis pea kraavis surnukeha, millel paremal roidekaare all oli 2,5 cm pikkune haav. Surnukehal seljas olevad riided - rullkaelusega villane valge pullover, mis on üles rullunud, on eesosas läbi imbunud verega, samuti jalas olnud velvetpüksid ja aluspüksid. Laiba seljal ja tagumikul on näha lohistamisjäljed. Jope ja saapad on surnukehast eemal (sündmuskoha vaatlusprotokoll I kd, tl 2 – 7) Eksperdi arvamusega on tõendatud, et R.T. surma põhjuseks oli kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav soolekinnisti vigastusega, mis tüsistus ägeda verekaotusega sisemisest ja välisest verejooksust. Nimetatud vigastus on eluohtlik. See võib olla saadud terava vägivalla toimel, võimalik, et löögist (torkamisest) teravaotsalise, ühepoolselt teritatud esemega. Lisaks surma põhjustanud vigastustele tuvastati R.T. surnukehal põrutushaav peanahal, nahaalune verevalum ja nahamarrastus näol, nahaalune verevalum vasakul reiel ning verevalum kõõlustanul. Need vigastused on saadud tömbi vägivalla toimel ja tekitavad elaval inimesel lühiajalise tervisekahjustuse. Võitlusele viitavid või tüüpilisi enesekaitsevigastusi R.T. surnukehal ei avastatud. R.T. surm võis saabuda orienteeruvalt 24-48 tundi enne surnukeha kohtuarstlikku lahangut. Kohtukeemilisel uuringul leiti R.T. surnuverest, -uriinist ja silma klaaskeha vedelikust etüülalkoholi vastavalt 4,40‰, 4,81‰ ja 4,72‰, mis elaval inimesel vastab raskele joobele. Arvamuse p 7 kohaselt on pealisnaha eemaldumine küünarnukkide, jalakandade ja ristluu piirkonnas saadud suremisprotsessi käigus ja/või vahetult pärast surma saabumist, võimalik, et hõõrdumisel vastu maapinda (22.11.
  7. a. surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 470, I kd, tl 13-21). Ülekuulamisel selgitas kohtuarst-ekspert Ilona Drikkit, et V. T surma aeg (enne lahangut 24-28 tundi), on keskmine, arvestades koolnumuutusi. See aeg võib olla ka pikem, oleneb temperatuurist, 5 ilmastikutingimustest, millistes surnukeha viibib. Ekspert ei välista, et R.T. surm võis saabuda varem, see on 18.11.
  8. a. Arvamuse seitsmendas punktis toodud vigastused viitavad sellele, et surnukeha võib olla lohistatud. Ekspert selgitas, et arvamuse kolmandas punktis toodud lühiajalist tervisekahjustust põhjustavad kehavigastused olid värskemad, tekitatud tõenäoliselt üheaegselt surma põhjustanud torke-lõikehaavaga. 21.11.
  9. a teostati Tartumaal Luunja vallas K. külas S.F-i elukohas läbiotsimine (läbiotsimisprotokoll I kd tl 41 – 46). Selle käigus leiti verekahtlasi määrdumisi elamu koridoris seinalt põrandast 20 cm kõrgusel, millelt võeti DNA proov (pakend 1), koridori uksepiidast 10 cm kaugusel lävepakult (DNA proov, pakend 2), sama ukse piidalt lävepakust 20 cm kõrgusel (DNA proov, pakend nr 3). Elutoa kaminakoldest leiti verekahtlase määrdumisega paberileht (pakend nr 4) ja mõõdulint. Maja välisukse juures olev põrandapesumopp pakendati pakendisse nr
  10. Läbi otsiti maja kõrval seisev sõiduauto Opel Astra reg mägiga 730 TEL, mille juhipoolse tagumise ukseava sisemiselt plastikkattelt leiti kahest kohast kuivanud verekahtlane määrdumine (DNA proov pakendid nr 7,8). Sõiduk toimetati Lõuna Politseiprefektuuri parklasse, kus täpsemal läbiotsimisel leiti kuivanud verekahtlane määrdumine sõiduauto kõrvalistuja tagumise ukseava sisemiselt plastikkattelt (DNA proov pakend nr 9) ja kõrvalistuja istme seljatoe tagumiselt küljelt (DNA proov pakend nr 10). Asitõenditeks on tunnistatud pruuni värvi meeste jope, mis oli S.F seljas tema kahtlustatavana kinnipidamise ajal 21.11.
  11. (I kd, tl 137-138), põrandapesumopp ja verekahtlase määrdumisega paberitükk. Paberitükil on venekeelne sõna „strahovka“ ja numbrid „55984“ (Asitõendi vaatlusprotokoll I kd, tl 63 – 67). Molekulaargeneetika ekspertidele esitas menetleja uurimiseks S.F-i jope, läbiotsimisel S.F-i elukohas vatitampoonidele võetud proovid pakendites 1-
  12. Eksperdi arvamuse (molekulaargeneetilise ekspertiisi akt nr 060446, I kd, tl 57 - 62) kohaselt leiti verd proovidest, mis olid pakendites nr 1, 2 ,3 ,4, 7, 8 ja kahtlusaluse jopelt. R.T. DNA-d leiti järgmistes vereproovides: koridoris seinal (pakend 1, vatitampoon nr 1), lävepakul (pakend 2), ukepiidal (pakend nr 3), paberitükil (pakend nr 4), sõiduauto juhipoolse tagumise ukseava sisemisel plastikkattel (pakend nr 8). S.F ei tunnistanud end R.T. tapmises süüdi ja andis järgmisi ütlusi: R. T oli tema endine töökaaslane, kellega olid tal normaalsed suhted. Ta nägi R. T viimati
  13. a septembris, kui ta võttis ta kodust auto peale ja nad sõitsid koos S.F-i suvilasse. Seal jõid nad koos ära pudeli viina, mingit tüli neil ei olnud. Peale R.T. tema juures kedagi ei olnud. Ta andis R. T 30 krooni ja saatis Luunjasse monopoli viina järele. Õli õhtu, kell oli viis läbi, kui R. T lahkus ja rohkem ta teda ei näinud. Pärast seda, kui nad R. T koos viina võtsid, ta enam oma autoga kuhugi ei sõitnud. Samuti kinnitab S.F, et peale seda ei sõitnud tema sõiduautoga ka keegi teine. Tunnistaja T.G. ütlused tõendavad, et tema nägi R. T enne tema surnukeha leidmist viimati laupäeva hommikul, kui S.F tõi ta oma autoga oma maja hoovi, kus nad saagisid puid. Mehed rääkisid kõvasti, oli palju hääli, kes seal olid, tema uurimas ei käinud. Eksperdi arvamusega on tõendatud, et R.T. surma põhjuseks oli kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav soolekinnisti vigastusega, mis tüsistus ägeda verekaotusega sisemisest ja välisest verejooksust. Kuigi ekspert andis ekspertiisiaktis arvamuse, et R.T. surm võis saabuda 24-48 tundi enne kohtuarstlikku 6 lahangut, mis toimus 22.11.
  14. a, s.o 20-21.11.2006, ei välistanud ekspert, et surma saabumise aeg võib olla ka varasem - 18.11.
  15. a. R. T nägid elusana viimati tunnistajad T.G. ning V.-G. T, kes on R.T. onu. T. G ütlustega loeb kohus tõendatuks, et S.F ja R. T sõitsid koos S.F-i õuele 18.11.
  16. a hommikul. V.-G. T ütluste kohaselt tuli S.F nende juurde 18.11.
  17. a õhtupoolikul jalgsi ja nad läksid sealt ära koos R. T samuti jalgsi. V.-G. T ütlused on kriminaalasjas lubatud tõendiks (avaldatud KrMS § 291 p 1 alusel), kuid kohtul tuleb lahendada nende usutavuse ja usaldusväärsuse küsimus. 03.01.
  18. a kohtuotsusest (I kd, tl 32-34) nähtub, et V.-G. T on mõõduka vaimse alaarenguga, mis avaldub hariduse täielikus puudumises, suutmatuses korraldada oma elu iseseisvalt ja intellekti mõõdukas alaarengus. Ta viibis ise eestkostja määramise asjas toimunud kohtuistungil ja kinnitas, et tema eest hoolitseb õde E.-M. K ja ta on selle hoolitsusega rahul. Tuginedes eeltoodud kohtuotsusele, E.-M. K selgitustele, et ta ei ole leidnud V.-G. T kunagi valetamas, leiab kohus, et tunnistaja ütlused selle kohta, millal, kus ja kellega koos ta nägi oma onu R. T viimati, on usutavad. Tegemist oli tunnistajale tuttavate inimeste ja tuttava koduse situatsiooniga, mida on võimeline õigesti tajuma ka mõõduka vaimse alaarenguga inimene. Tunnistaja kuulati üle vahetult peale kuriteosündmust 22.11.
  19. a, mistõttu ei saanud tunnistaja eksida nädalapäevades, s.o ajas, mil ta viimati oma onu nägi. Tunnistajate T.G. ja V.-G. T ütlused ei ole omavahel vastuolus, kuna esimene nägi S.F ja R. T hommikupoolikul ning teine sama päeva õhtupoolikul. Mis S.F-i juures toimus 18.11.
  20. a õhtupoolikul, tunnistaja ei tea. T.G. selgitas kohtus, et kuna oli laupäevane päev, oli tal majas palju rahvast, kellele ta valmistas sööki, nad käisid saunas, mistõttu ei näinud ega kuulnud ta pärast enam midagi mis toimus S.F-i juures. Asjaolu, et R. T viibis pärast oma kodust koos S.F-iga lahkumist viimase elamus vigastatuna, tõendab molekulaargeneetika ekspertide arvamus. R.T. verd leiti majas sees koridori seinalt ukse lävepakult ja uksepiidalt, samuti kaminasse visatud paberitükilt. S.F võttis omaks, et paberitükk kindlustusmaksete tegemiseks vajaliku telefonimumbriga kuulub talle. Kriminaalasjas kogutud tõenditega ei ole võimalik tuvastada R.T. tapmise täpset kohta. Tema surnukeha leiti P. külas kraavist. Sündmuskoha ja laiba vaatlusel tuvastatud asjaolud kinnitavad, et surnukeha leidmise asukoht ei ole tapmise toimepanemise koht ja R. T toimetati sinna pärast kehavigastuste tekitamist. Tema riided olid kaenla alla üles rullunud, püksid rebadel, paljastades tuharad, jalatsid vedelesid eemal. Seljaosal ja tagumikul olid lohistamisjäljed. Seda kinnitab ka eksperdi arvamuse p 7 ja eksperdi ülekuulamisel antud selgitus selle kohta, et pealisnaha eemaldumine küünarnukkide, jalakandade ja ristluu piirkonnas viitab surnukeha liigutamisele, lohistamisele. S.F-i sõiduauto juhipoolse tagumise ukseava sisemiselt plastikkattelt leiti R.T. verd. Seega on vigastatud R. T viibinud S.F-i sõiduautos tagaistmel. S.F kinnitas kohtus, et alates R.T. tema juurde tulekust kuni politsei poolt auto äravõtmiseni peale tema enda keegi tema sõiduautot Opel Astra ei kasutanud. Seega sai R. T peale talle vigastuste tekitamist transportida sõiduautoga Opel Astra reg märgiga 730 TEL ainult S.F ise. Asjaolu, et S.F-i sõiduautost leiti tapetu verd vaid vähesel määral, ei välista tema süüd selles. Vere sattumist autosse on võimalik vältida mitmel viisil, näiteks surnukeha asetamisel kilele, tekile või muule taolisele esemele. 7 Tunnistaja T.G. ütlustest nähtub, et ta kuulis S.F-i õuelt paljude meeste hääli, S.F-ise kinnitab, et peale R.T. keegi tema juures ei käinud. Seda, et S.F oli purjus olles komme kõva häälega rääkida ja sõimata, on kinnitanud käesolevas asjas mitmed tunnistajad. R. T tuvastati samuti alkoholijoove. Reeglina on purjus inimesed valjuhäälsed. Seega võis tunnistajale jääda mulje, et seal on palju inimesi, kuigi ta peale S.F-i ja R.T. kedagi ei näinud. Kohus leiab, et S.F-i ütlusi on võimalik arvestada tõendina. Ta on andnud teiste tõenditega kattuvaid ütlusi tapmisele eelnevate ja üldiste asjaolude kohta, mis ei puuduta vahetult R.T. tapmist. Kuriteo toimepanemist on ta eitanud ja kasutanud sisuliselt õigust tapmise enda asjaolude kohta ütlusi mitte anda. Tegemist ei ole vastuoluliste ütlustega, mis välistaks nende kasutamise tõendina ebausaldusväärsuse tõttu. Kuna R.T. surnukeha ühest kohast teise viimiseks on kasutatud sõiduautot, ei olnud S.F vaja teda väga pikka maad lohistada. R.T. pikkus on surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti andmetel 181 cm, ta oli rahuldava toitumusega. Fotodelt nähtuvalt ei ole tegemist koguka mehega. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et S.F-ile oli R.T. surnukeha lohistamine ja autosse paigutamine jõukohane olenemata sellest, et 10.10.
  21. a diagnoosis perearst tal parema õlavarreluu murru (kohtupsühhiaatri-psühholoogia kompleksekspertiisi akt I kd, tl 73). S.F-i võimekust eelnimetatud toiminguid sooritada kinnitab ka tema väärteo karistatuse õiend. Nimelt tabati S.F temal peale õlavarreluu murru diagnoosimist ja enne R.T. tapmist kolmel korral autoroolist, sealhulgas kahel esimesel alkoholijoobe seisundis, see on 31.10.
  22. a, 01.11.
  23. a ja 17.11.
  24. a (I kd, tl 162). R.T. surnukehal tuvastatud lohistamisele viitavate vigastuste asukoht tõendab, et laipa on lohistatud selili asendis. Torke-lõikehaav paikneb ülakõhus. Kuna kannatanul olid riided seljas, need on verest läbi imbunud, on võimalik, et tapmise kohas ei tekkinud suuremõõtmelisi veremäärdumisi. R.T. tapmise aega ei ole võimalik täpsemalt tuvastada kui ajavahemikuga 18.11.2006 õhtu kuni 21.11.
  25. a lõuna. See on piisavalt pikk periood, mille jooksul on süüdlasel soovi korral võimalik likvideerida kuriteo toimepanemisele viitavad jäljed, sealhulgas hävitada kuriteo toimepanemise vahend. R.T. surma põhjuseks oli torke-lõikehaav, mis eksperdi hinnangul võib olla saadud löögist (torkamisest) teravaotsalise, ühepoolselt teritatud esemega. Selliseks esemeks on nuga. T.G. ütlused tõendavad, et S.F ähvardas pidevalt oma rõdult teda noaga, ta oli purjus olles agressiivne, sõimas ja ropendas, mistõttu inimesed kartsid teda. V.-G. T ütluste kohaselt oli S.F juba enne T juurde minemist purjus, lisaks sellele jõid nad koos R. T viimase elukohas. Seega on R. T noaga surmava kehavigastuse tekitamine kooskõlas S.F-i üldise käitumisega alkoholijoobe seisundis olles. Hinnates kõiki eelpool käsitletud tõendeid kogumis, see on tunnistajate ütlusi selle kohta, et R. T nähti elusana viimati koos S.F-iga, et tapetu verd leidus nii S.F-i elamus kui autos, et peale S.F-i ja R.T. süüdistatava elukohas R.T. surma saabumise ajal kedagi ei viibinud, loeb kohus tõendatuks, et R.T. tappis S.F, lüües talle noaga kõhtu. Kaitsja leidis, et esitatud süüdistuse kohaselt peaks tapmise toimepanemise kohana välja langema S.F-i suvila, mis asub K. külas, kuna S.F-ile on esitatud süüdistus tapmises Luunja vallas P. külas. Sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde lisatud skeemilt (I kd, tl 8-10) nähtub, et R.T. 8 elukoht ja tema surnukeha leidmise asukoht on P. külas, S.F-i elukoht K 51 aga K. külas. Samas nähtub jooniselt nr 1, et vahemaa nimetatud asustatud punktide vahel ei ole suur. Kriminaalasjas kogutud tõenditega ei ole R.T. tapmise täpset asukohta õnnestunud kindlaks teha. Sündmuskoha vaatlusest alates on võimalik tapmise koht piiritletud S.F-i elukoha ja R.T. surnukeha leidmise vahelise alaga. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on see tuvastatud piisava konkreetsusega, mis annab süüdistavale võimaluse aru saada, milles teda konkreetselt süüdistatakse ja sellest tulenevalt teostada oma kaitseõigust. Kohus leiab, et S.F pani R.T. tapmise toime kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. S.F lõi R. T noaga kõhtu, mida kohtupraktika loeb elutähtsaks piirkonnaks. Lüües inimest sellisesse kohta, on tavalise elukogemusega inimesel alust eeldada, et tema käitumine võib kaasa tuua kõige raskemaid tagajärgi, s.o inimese surma. S.F-i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. S.F oli kuritegude toimepanemise ajal süüdiv. Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktist nähtub, et S.F esineb orgaaniline isiksusehäire, kerge kognitiivsete funktsioonide häire, alkoholsõltuvus. Temale inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal ei olnud S.F oma psüühilise seiundi, sealhulgas ka emotsionaalse seisundi poolt takistusi ega piiranguid oma tegude iseloomust, sh nende keelatusest arusaamiseks ja oma käitumise juhtimiseks. S.F oli alkohoolse intoksikatsiooni seisundis. Ta on võimeline esinema kohtus ja süüdimõistmisel kandma karistust (I kd, tl 70-75). III Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 263

lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse,

§ 113kuue- kuni viieteistaastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt

§ 56

lg 1 süüdistatava vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. S.F on kriminaalkorras karistamata. Väärtegude eest on teda karistatud alates 03.11.

  1. a kuni 17.11.
  2. a viiel korral toime pandud väärtegude eest. Sealhulgas on Tartu Maakohtu 24.01.
  3. a otsusega S.F karistatud arestiga kolmel korral mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis. Sellele on eelnenud samasisuline väärtegu 06.10.
  4. a (I kd tl 162). Toimepandud väärteod, isiku kainenemisele toimetamise protokoll ja tunnistaja T.G. ütlused kinnitavad, et S.F kuritarvitas viimastel aastatel alkoholi ja just alkoholijoobes olles ei hoolinud ta ühiselu reeglitest ega õigusnormidest. Eelvangistuses viibimise ajal on S.F karistatud distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks kontaktisiku solvamise ja sõimamise eest. Vanglas viibimise ajal on ta näidanud ennast väga agressiivse ja mõtlematu käitumisega inimesena (iseloomustus I kd, tl 166). S.F-i karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud

§ 58, ei ole.

Puuduvad ka

§ 57järgsed karistust kergendavad asjaolud (I kd, tl 166).

9 Hinnates kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis, leiab kohus, et S.F tuleb karistada mõlema kuriteo eest vangistusega. Avaliku korra raske rikkumine oli S.F esimene kuritegu, mistõttu on tema mõjutamiseks piisav sanktsiooni alammäärale lähedane vangistus, s.o üks aasta. Tahtliku tapmise pani S.F toime ajal, kui talle oli juba esitatud kahtlustus

§ 263järgi.

Vangistuse pikkuse määramisel võtab kohus lisaks eelpool käsitletud asjaoludele arvesse ka S.F-i kõrget iga, millest tingituna on teda võimalik mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoiduma

§ 113

sanktsioonis ettenähtud keskmisest karistusmäärast lühemaajalise 8-aastase vangistusega. Prokurör taotles kohaldada S.F-i kui välisriigi kodaniku suhtes lisakaristusena

§-s 54 sätestatud väljasaatmist koos sissesõidukeeluga kümneks aastaks. Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine ei ole põhjendatud. S.F on küll Vene Föderatsiooni kodanik, kuid ta on Eestis elanud alates 1960. aastast, s.o alates täisealiseks saamisest. Eestis elavad tema poeg ja tütar, samuti seaduslik abikaasa. Kohus ei pea põhjendatuks lõhkuda S.F-i sidemeid siinse ühiskonna ja lähisugulastega arvestades tema kõrget iga ja tervislikku seisundit. Perekonnaseaduse § 64 lg 1 kohaselt on täisealiseks saanud laps kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanemat. Tulenevalt viimatiöeldust on tõenäoline, et pärast karistuse kandmiselt vabanemist vajab S.F laste abi, mille osutamine väljasaatmise korral oleks oluliselt raskendatud. IV Tsiviilhagi ja menetluskulud Kannatanu L.G. le on tekitatud füüsiline kahju, tsiviilhagi esitatud ei ole. Kannatanu E.K. on tekitatud varaline kahju seoses poja R.T. matmisega, tsiviilhagi on ta esitatud 9419.71 krooni suuruses summas. E.-M. K poolt matusteks eelnimetatud summas kulutuste tegemine on tõendatud arvete ja müügitšekkidega, mis asuvad toimikus (I kd, tl 36-38). Kannatanu ütlustega on tõendatud, et lisaks tsiviilhagina esitatud summale kandis ta matustega seoses ka muid kulutusi – kirikuõpetajale, orketrile, hauamonumendi teisaldamiseks. Need kulutused on kaetud sotsiaalkindlustusameti poolt E.-M. K seoses tema poja surmaga välja maksnud riikliku matusetoetusega 2400 krooni (I kd, tl 39). Vastavalt Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-le 1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik selle hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kohus tuvastas S.F-i süü R.T. surma põhjustamises, mistõttu E.-M. K tsiviilhagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Menetluskuludeks on toimikust koopia tegemise kulud 189 krooni, määratud kaitsja tasu 24 567.60 krooni krooni, ekspertiiside maksumus 29 415 krooni ning KrMS § 175 lg 1 alusel sundraha, mis on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära - 9000 krooni. KrMS § 180 lg 1, 3 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohtunik Ingeri Tamm Rahvakohtunik Sirje Kilp Rahvakohtunik Ants Prüüs 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.