Obsah (8)

§ 298§ 68§ 74§ 75§ 78§ 294§ 56§ 301

1-07-14501 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30 jaanuar 2008. a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-14501 (07230100541) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

§ 298

lg 1 järgi Prokurör Leelet Kivioja Süüdistatav K.B Ik: XXX, EV kodanik, keskeriharidus, töökoht OÜ M , elukoht: XXX tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 23.04.2007 kuni 24.04.2007, so 2 päeva, valitud tõkend elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: puudub Kaitsja Aleksandr Nauts RESOLUTSIOON 1. K.B süüdi tunnistada

§ 298

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 2.

§ 68

lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 23.04.2007 kuni 24.04.2007, so 2 päeva, lugedes lõplikuks ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 3.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta K.B-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva K.B suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et K.B temale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 1 4.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada K.B järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas XXX • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.

§ 78

p 1 alusel arvestada K.B-le määratud 18 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 30.01.

2. K.B-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXXXXXXXXXXX Hansapangas, viitenumbriga XXXXXXXXXX, märkides selgitusena „K.B, 1-0714501, sundraha“.
3. K.B-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 743 (seitsesada nelikümmend kolm) krooni ja 40 senti, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXXXXXXXXXXX Hansapangas, viitenumbriga XXXXXXXXXX, märkides selgitusena „K.B, 1-0714501, kaitsjatasu“.
4. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. K.B suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
6. Asitõend: Põhja Politseiprefektuuri Rahandusbüroo kassasse hoiule antud sularaha 300 USD, 50 LTL ja kolmeteistkümneks tükiks rebitud 500 kroonised rahatähed summas 2000 krooni, samuti Põhja Politseiprefektuuri Rahandusbüroo tagatiskontole makstud raha summas 992 krooni kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastamisele nende omanikule, so K.B-le. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 ja 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega kohus tuvastas: K.B süüdistatakse selles, et tema 22.04.2007 kella 23.35 ajal, olles politseiametniku ning abipolitseiniku poolt Tallinnas, Peterburi tee ja Betooni tn ristmikul liikluseeskirja rikkumiselt kinni peetud, lubas politseiametnikule ja abipolitseinikule altkäemaksu. Nimelt K.B juhtis mootorsõidukit XXX (reg nr XXX ) joobeseisundis, ilma juhtimisõigust tõendava dokumendita, samuti ületas lubatud sõidukiirust, sõites alal, kus on lubatud 50 km/h, kiirusega 116 km/h. Istudes pärast tema kinnipidamist politseisõidukisse AP709, lubas ta konstaabel Karin Mikkile ja abipolitseinik Edvard Luhtile altkäemaksu alguses 5000 krooni 2 ning seejärel 10000 krooni selle eest, et tema suhtes jäetaks vormistamata väärteomaterjalid liiklusrikkumise eest ning ta pääseks väärteokaristusest. Seega K.B pani toime altkäemaksu lubamise, so

§ 298lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud K.B end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ja seletas, et ülekuulamisel andis lühida seletuse. Oli šokis, ei kujutanud ette milles süüdistatakse ja sai sellest teada alles hommikul. Politseinik ja abipolitseinik tegid kõik selleks, et ta ei saaks toimuvast aru. Politseiautos tekkis politseinikuga konflikt sel ajal kui politseinik protokolli vormistas. Lõpuks oli politseinik nii närvis, et otsustas süüdistada selles tehingus. Politseiautos hakkas politseinik vormistama protokolli, tema aga suhtles abipolitseinikuga. Tal oli paha olla, tundis ennast halvasti sellest, et oli joobes olekus roolis istunud. Ei tahtnud seda välja näidata, naeris. See politseinikule ei meeldinud. Ütles seal mõned naljad. Politseinik kaua aega ei osanud midagi teha, sest juhiluba esitada ei olnud ja esitas väikelaeva kapteni tunnistuse. Politseinik ütles talle, et ärgu hingaku tema peale. Abipolitseinik rääkis temaga, naeris. Politseinik vormistas nii kaua dokumente ja küsis politseinikult kui kaua ta töötab politseis, kui vana ta on. Politseinik ei vastanud. Siis küsis politseinikult dokumenti. Ka see politseinikule ei meeldinud. Näitas korraks. Küsis uuesti, et näidaku oma töötõendit korralikult, sest tal on õigus teada. Politseinik astus autost välja, tegi ukse lahti ja hoidis oma dokumenti tema silmade ees umbes minut või poolteist. Siis istus politseinik autosse tagasi ja vormistas edasi. Saab aru, et politseinik pidi tegelema joobes isikuga, kuid ta ei teinud ju midagi. Kui protokoll oli valmis kirjutatud, siis politseinik küsis abipolitseinikult, kas teeme ära või ei tee. Abipolitseinik vastas, et hea küll, teeme. Siis pärast paberite kirjutamist küsiti, et mis sa pakud. Vastas, et mis lollust räägivad, ei paku midagi. Seejärel sõideti Ida politseiosakonda. Ei saanud aru millest jutt, et kas kutsuvad auto äravedaja. Küsis kuhu sõidavad, vastasid, et politseisse. Sai aru, et viiakse kainenema. Abipolitseinukuga rääkis paljudest asjadest, näiteks äsjasündinud lapsest, pronkssõdurist, altkäemaksuvõtmises süüdistatavatest politseinikest. Küsis mis edasi saab, kui suur on trahv. Rääkis, et paar kuud tagasi oli sõbral samasugune asi, sai trahviks 10 000 krooni. Küsis kas saab samapalju. Abipolitseinik ütles, et eks seda näe. Karin Mikk läks kuhugi ära. Kui abipolitseinik kartis Karin Mikku, siis oli tal palju võimalusi talle teada anda, mis toimub. Politseiosakonnas ei käitunud ta ka päris hästi. Jäid Ida politseiosakonnas istuma ja seal pea kõik töötajad on venekeelsed. Politseinikud käisid edasi-tagasi, rääkisid omavahel vene keelt, väljendudes halvasti. Vaatas, et abipolitseinikul silmad sellest imelikud ja ütles, et nende majas liikluspolitseis see küll nii ei ole. Ütles siis politseinikele, et rääkigu riigikeelt, mitte vene keelt. Vastati, et ei oska ja ei hakka ka õppima. Siis ütles, et homme tuleb oma advokaadiga ja siis kontrollitakse nende keeleoskust. Talle vastati, et advokaadi eest tuleb maksta. Selle peale võttis raha välja, rebis puruks ja viskas prügikasti. Kui toimikut luges, siis torkas silma, et kui tema auto oli peatatud, siis olevat Karin Mikk kuulnud läbi avatud akna autos istudes 10 meetri kaugusele seda, et ta olevat midagi pakkunud. Võimatu on nii kaugelt midagi kuulda või aru saada milles asi. Uurija oli tema suhtes negatiivne, advokaat ükskõikne. Uurija ütles talle, et eile tegid seda ja seda. Küsis kas saab koju, sest tüdruk on lapsega üksinda ja on mures tema pärast. Uurija ütles, et jääd siia, sest ajas uurija kell pool üks öösel voodist välja. Seetõttu andiski sellised lühidad ütlused, sest esimest korda puutus selliste asjadega kokku. Keegi ei öelnud, et võib ütluste andmisest keelduda. Ei teadnud mida seletatakse. Miks peaks ütlustest keelduma kui pole midagi varjata. Kinnipidamisel abipolitseinik küsis dokumente. Otsis dokumente autost, taskutest, kuid ei leidnud. Ütles, et on natuke viina võtnud. Abipolitseinik viis ta politseiautosse. Abipolitseinikuga oli juttu vaid sellest, et dokumente ei ole. Abipolitseinik ei rääkinud politseiametnikuga. Tunnistajana üle kuulatud Karin Mikk seletas, et teostasid liiklusjärelevalvet, hakkasid kiirust mõõtma ja see auto oli ainuke. Sõidukiirus oli 116 km/h. Panid vilkusid peale, kuid märguannet ei märgatud. Hakkasid järgi sõitma ja sillal said kätte. Juht oli alkoholijoobe tunnustega, kui autosse istus, siis olid lõhnad juures. K.B käitumine oli vahelduv, kord 3 agressiivne, siis rahunes maha, siis vaidles. Pärast peatamist politseiauto kõrvalistuja aken oli lahti ja abipolitseinik läks välja. E.Luht kummardus akna juurde ja ütles, et nüüd läheb pakkumiseks. Ütlesid, et see on kriminaalkorras karistatav. Mingi hetk võttis K.B raha välja, pakkus 10

1. Ütlesid, et pangu ära. Kui juhtimiskeskusega ühendust võttis ja sealt välja kutsus, siis pärast seda enam ei pakkunud. Ei ole võimalik, et üksteisest mööda räägiti, sest kui kahe istme vahele raha pannakse, ei saa teisiti aru saada. Vormistasid dokumendid kiiruse ületamise, joobe tuvastamise, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise kohta. Edasi mindi Ida politseiosakonda, kuhu tuli ka uurija. Tunnistaja Edvard Luht seletas, et on abipolitseinik olnud 10 aastat. K.B sõiduk sõitis suure kiirusega, lubatud oli 50 km/h, temal oli üle 100 km/h, kas 115 või 117 km/h. Kinnipidamise järgselt käitus nagu joobes inimene ikka. Ei tahtnud aru saada seaduslikest korraldustest, neid täita. Pärast sõiduki peatumist tuli kohe autost välja, kamandas ta kahe sõiduki vahele, kus on turvalisem. Kui tahtis joovet mõõta ütles K.B, et mõõta pole vaja, tunnistab, et on joobes. Ei eitanud ka kiiruse ületamist. K.B ütles, et tal ei ole pikk maa sõita, elab seal lähedal. Pakkus 5000, et nad seda sündmust ei mäletaks. Informeeris sellest K.Mikki. Seejärel toimus joobe tuvastamine politseisõidukis. Politseisõidukis palus K.B, et ärgu vormistagu, saate 10 000 kui 5000 on vähe. Keksis, et kui oleks XXX ga eest ära sõitnud, teda kätte poleks saadud, jäi vabatahtlikult seisma ja sellega on asi lahenenud. Ise K.B raha ei näinud. Kesköö paiku saabusid Ida politseiosakonda, kus kontrolliti joovet ka digitaalalkomeetriga. Politseiautos tuvastati joove, vormistati väärteomaterjalid ja menetlusalune isik pakkus altkäemaksu. Paarimees informeeris välijuhti ja juhtimiskeskust. Ise istus tagaistmele, üritas K.B korrale kutsuda. Välijuht tuli kohale, vormistas XXX parklasse. Nägi välijuhti üksinda, kuid ilmselt oli tal ka paariline. K.B raha ei näinud, samuti ei näinud raha puruksrebimist. Läbivaatuse tegid politseiosakonna töötajad. K.B sõiduk tuli Peterburi teed mööda suunaga Narva poolt kesklinna poole. Oli vaja teda peatada, kuid ta ei peatunud ning sõitsid K.B-le järgi ning K.B peatus Smuuli sillal. K.B rääkis, et ta pakub 5000, et nad ei menetleks asja ja siis tõusis pakkumine 10 000le. K.B ei rääkinud altkäemaksu võtmistest politsei poolt, ei mäleta, et oleks võrrelnud ka teiste karistustega. Ida politseiosakonda viisid K.B kahekesi. Seal selgitasid, miks nad on tulnud ja ootasid mis edasi saab. Seal olid veel alaealised tütarlapsed, kinnipeetud, politseinikud. Olid kolmekesi koos ja siis läks K.Mikk uurijale ütlusi andma. Nägi alaealisi hulguseid esimest korda, pööras nendele rohkem tähelepanu kui K.B-le. Kohus kontrollis kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid: • 24.04.2007 koostatud asitõendi - sularaha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi K.B isiklike asjade hulgast ära võetud sularaha: kolme 100 USD kupüüri, ühte Leedu 50 litist kupüüri, ühte 500 kroonist kupüüri, nelja 100 kroonist kupüüri, kahte 25 kroonist kupüüri, kahte 10 kroonist kupüüri, nelja 5 kroonist kupüüri, ühte 2 kroonist kupüüri, kolmeteistkümneks tükiks rebitud nelja 500 kroonist kupüüri. 300 USD, 50 Leedu litti ja tükkideks rebitud 2000 krooni anti üle Põhja Politseiprefektuuri rahandusbüroole hoiule, 992 krooni kanti Põhja Politseiprefektuuri tagatiskontole. (t/l 23-24) • Karin Mikki ettekandest nähtuvalt kandis K.Mikk ette, et 22.04.2007, olles tööl autopatrullis nr 709 koos abipolitseinik Edvard Luhtiga, hakkasid kella 23.30 ajal Peterburi tee ja Betooni tänava ristmikul kiirust mõõtma kui linna poole kihutas must XXX registreerimismärgiga XXX . Fikseerisid kiiruse ära ja sõitsid autole järele. Kiiruseks oli 116 km/h. XXX juht kiirendas intensiivselt ja suundus Smuuli tee poole. Nemad panid sinised vilkurid tööle ja sõitsid järele ning kui olid jõudnud lähemale, panid tööle peatamismärguandeks punase vilkuri ja sireenid. Sõiduk kihutas edasi, kuid Smuuli tee sillal sõiduk peatus. Kontrollima läks E.Luht ning juht tuli kohe autost välja ja hakkas E.Luhtiga rääkima ning pakkus kohe raha
2. E.Luht ütles, et läheb pakkumiseks ja andis korralduse menetlusalusel isikul politseiautosse istuda. Isik istus autosse ja esitas dokumendina rahvusvahelise väikelaeva juhi tunnistuse ning seepeale hakkas rääkima, et kas altkäemaksu saab pakkuda, mille peale vastasid, et sõidame kohe politseiametisse ja seal menetletakse temaga edasi. Juht aga pakkus korduvalt, et äkki ikka saab pakkuda 4 • • • • • • • • • altkäemaksu. Vastas talle korduvalt, ei. Tegid juhiga vajaminevad dokumendid ja teavitas juhtimiskeskust ning oma välijuhti. Vahepeal kui juht K.B oli järjekordselt pakkunud altkäemaksu, luges ta tagaistmel juba raha mida neile pakkuda, et nad teda ära laseksid. Vastus oli nende poolt jätkuvalt ei. Helistas juhtimiskeskusesse ja jättis telefoni lahti, et juhtimiskeskus kuuleks, mida isik räägib. Vormistasid dokumendid ja saatsid sõiduki parklasse ning toimetasid isiku Ida Politseiosakonda kainenema. Kohale kutsuti uurija. (t/l 2) Väärteoprotokolli nr AB 899376 koopiast nähtuvalt koostati 22.04.2007 väärteoprotokoll selles, et samal päeval kella 23.35 ajal juhtis K.B Peterburi tee ja betooni tänava ristmikul suunaga Smuuli tee poole sõiduautot XXX registreerimismärgiga XXX kiirusega 116 +/- 4 km/h kui lubatud sõidukiirus oli sellel teelõigul 50 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 62 km/h ning juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, esitamiseks puudus sõiduki juhtimist õigustav dokument, millega rikkus LE § 76 p 1; 70 p 1, 124 p 1 sätteid, pannes toime LS § 7422 lg 3; 74 19 lg 1; 74 35 lg 1 ettenähtud väärteod. (t/l 5) Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli koopiast nähtuvalt mõõdeti 22.04.2007 kell 23.35 K.B juhitud sõiduki kiiruseks Peterburi tee ja Betooni tänava ristmikul suunaga Smuuli tee poole 116 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 4 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 62 km/h. (t/l 6) Protokolli koopiast alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtub, et 22.04.2007 kell 23.45 mõõdeti K.B alkoholijoove 1,15 mg/l väljahingatavas õhus, millise tulemusega K.B nõustus ega nõudnud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ega alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 7) Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli koopiast nähtuvalt on K.B 22.04.2007 suutnud omakäeliselt joonistada vaid XXX firmamärki. (t/l 8) Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse koopiast nähtuvalt kõrvaldati K.B 22.04.2007 sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX juhtimiselt kuni põhjuse äralangemiseni, so kainenemiseni. (t/l 9) 23.04.2007 väärteomenetluses koostatud tunnistaja Edvard Luhti ülekuulamisprotokolli koopiast nähtuvalt seletas Edvard Luht, et oli abipolitseinikuna Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve autopatrullis nr 709 22.04.2007 koos konstaabli Karin Mikkiga ja mõõtsid Peterburi teel vastu tuleva sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX kiiruseks 116 km/h. Sõiduk liikus kesklinna suunas. Sõiduki peatasid Smuuli teel, autot juhtis K.B, kes autost väljudes teatas, et on joobes ning et ei ole probleeme, võiks selle lahendada kohapeal 5000 krooni eest. Andis menetlusalusele isikule korralduse istuda politseiautosse, et tuvastada alkoholijoove ja et näidata kiirusemõõteseadmel fikseeritud kiirus. Seepeale nõustus menetlusalune isik istuma politseisõidukisse ja pakkus uuesti altkäemaksu, nüüd juba 10 000 krooni. Teatasid sellest juhtimiskeskusele. Menetlusaluse isiku joobeks oli 1,15 mg/l. (t/l 10-11) 22.04.2007 koostatud arestimajas hoiule võetud asjade loetelu koopiast nähtuvalt võeti K.B-lt hoiule musta värvi jope, kingad, paelad, rihm, 4 võtit, HSBC kaart, autovõtmed 2 tükki, Abloy võti, kolm 100 dollarilist kupüüri, üks 50 litine kupüür, üks 500 kroonine kupüür, neli 100 kroonist kupüüri, kaks 25 kroonist kupüüri, kaks 10 kroonist kupüüri, neli 5 kroonist kupüüri, üks 2 kroonine kupüür, 13 tükiks rebitud 500 kroonised kupüürid. (t/l 21) 24.04.2007 koostatud õiendist nähtuvalt teostas uurimistalituse komissar Inna Abramova kinnipeetava K.B isiklikest asjadest sularaha võetuse, võttes ära kolm 100 dollarilist kupüüri, ühe 50 litise kupüüri, ühe 500 kroonise kupüüri, neli 100 kroonist kupüüri, kaks 25 kroonist kupüüri, kaks 10 kroonist kupüüri, neli 5 kroonist kupüüri, ühe 2 kroonise kupüüri, 13 tükiks rebitud 500 kroonised kupüürid. (t/l 22) 02.05.2007 koostatud raha tagatiskontole kandmise määrusest nähtuvalt anti 300 USD, 50 LTL, tükkideks rebitud 2000 krooni Põhja Politseiprefektuuri rahandusbüroole hoiule, 992 krooni sularaha Rahandusbüroole tagatiskontole kandmiseks. (t/l 25-26) 5 • • • 07.05.2007 koostatud kviitung nr 158 Rahandusbüroole üle antud 300 USD, 50 LTL, 2000 krooni üleandmise kohta. (t/l 27) 07.05.2007 koostatud kviitung nr 58 Rahandusbüroole 992 krooni üleandmise kohta. (t/l 28) Koopia Põhja Politseiprefektuuri 01.02.2004 käskkirjast nr 193t, mille kohaselt võeti Edvard Luht abipolitseinikuks alates 16.02.2004 ja arvati Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna abipolitseinike formeeringu koosseisu. (t/l 42) Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd eitavad ütlused, tunnistajate Karin Mikki ja Edvard Luhti ütlused ning uurinud kriminaaltoimiku kirjalikke materjale, sealhulgas sularaha vaatlusprotokolli, politseiametniku ettekannet, väärteoasja kirjalike materjalide koopiaid, arestimajja paigutatud K.B-lt hoiulevõetud asjade nimekirja, raha tagatiskontole kandmise määrust, kviitungeid ja käskkirja, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja E.Luht on seletanud, et pärast kinnipidamist pakkus K.B talle kohe 5000 krooni, et väärteomenetlust ei alustataks, politseiautos aga pakkus K.B juba 10 000 krooni kui 5000 on vähe. Seejuures nägi K.Mikk ka seda, et K.B hakkas kahe esiistme vahele raha lugema. Kuigi E.Luht, kes väidetavalt oli koos K.B-ga tagaistmel, seda ei näinud, loeb kohus K.Mikki ütlusi usaldusväärseks, kuivõrd K.B-lt võeti kinnipidamise järgselt ära sularaha. K.B on väitnud, et tal ei olnudki nii palju raha, et pakkuda oleks saanud. Kriminaalasjas leiduvast asitõendi protokollist aga nähtub, et esimese pakkumise, so 5000 kroonise pakkumise jaoks oli K.B piisavalt raha. Seega pakkumist tehes saanuks ta ka reaalselt selle summa maksta. K.B-lt võeti ära 300 USD, mis tolleaegse valuutakursi järgi olnuks 3460 krooni. Peale selle oli K.B ka 50 LTL, mis valuutakursi järgi olnuks 226 krooni ja samuti oli K.B veel 2992 krooni. Seega kokku oli K.B kaasas sularaha 6678 krooni. Seetõttu loeb kohus tunnistajate E.Luhti ja K.Mikki ütlusi K.B süüd eitavatest ütlustest usaldusväärsemaks, kuivõrd tunnistajate ütlused riimuvad omavahel olulistes asjaoludes ning K.B-lt võeti ära ka sularaha, millest piisanuks lubatud altkäemaksusumma maksmiseks. Vaatamata asjaolule, et K.B eitab temale inkrimineeritud süüteo toimepanemist, asub kohus seisukohale, et K.B ütlusi ei saa lugeda usaldusväärseteks. Peale ülekuulatud tunnistajate ütluste ja leitud ning äravõetud sularaha koguse riimuvad eelmärgitud tõendid ka asetleidnud sündmuste järjekorraga. K.B peeti kinni mitme liiklusalase väärteo toimepanemiselt, millistest vähemalt kahe eest saanuks kohaldada põhikaristusena rahatrahvi kuni 18 000 krooni ja lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol. Koheselt pärast oma autost väljumist ütles K.B E.Luhtile, et unustagu juhtunu ja lubas maksta 5000 krooni, mille jaoks tal ka piisav kogus sularaha kaasas oli. Kui aga talle anti korraldus istuda väärteomaterjalide vormistamiseks politseiautosse, siis sai K.B aru, et E.Luht ei ole nõus teda sellise summa eest minema laskma ning autos lubas maksta juba 10 000, millise lubaduse täitmiseks tal koheselt võimalused puudusid. Süüdistatava jaoks oli oluline see, et väärteoasja menetlust ei alustataks ning 10 000 krooniga võrreldes olnuks tal kaotada rohkem. Kohus leiab, et asjaolul, et K.B 10 000 krooni maksmiseks raha ei olnud, ei ole tähtsust, kuivõrd ei lepitud kokku lõplikus summas ega ka selles, millal raha üleandmine toimuks, sest politseiametnikud keeldusid pakutud summast. Kuivõrd aga politseiametnikud keeldusid lubatud rahast, siis oli K.B-le juba selge, et teda karistatakse väärteo toimepanemise eest ja raha lubamisega seadis ta end veelgi halvemasse olukorda, mistõttu ainus võimalus nüüdseks juba väärteo toimepanemise eest määratud karistusele lisaks ka kuriteo toimepanemise eest ähvardava karistuse vältimiseks on süü eitamine. Süüdistatav on asunud seisukohale, et tegemist võis olla arusaamatusega ja üksteisest mööda rääkimisega, kuivõrd vestlus toimus eesti keeles ja võib-olla ei saanud politseiametnikud temast õigesti aru. Samas on ta kohtueelsel menetlusel ülekuulamisel võitnud, et valdab eesti keelt hästi. Ka kohtuistungil loobus süüdistatav tõlgi abist ja osales kohtulikus uurimises samuti eesti keeles. Kohtule olid süüdistatava ütlused üheselt arusaadavad ning ka tunnistajad väitsid, et nende vestlus süüdistatavaga pärast kinnipidamist toimus eesti keeles ja süüdistatava 6 jutt oli neile arusaadav. Ka küsimuste esitamisel said tunnistajad süüdistatava küsimustest aru ja vastasid süüdistatava küsimustele. Arvestades taolisi asjaolusid, asub kohus seisukohale, et süüdistatava versioon sellest, et ebapiisava keeleoskuse tõttu ei saanud tunnistajad temast aru või pigem said temast valesti aru, ei ole tõsiseltvõetav. Süüdistatav ja tunnistajad ei olnud varem kohtunud, mistõttu ei saa väita ka seda, et tunnistajad tahtnuks süüdistatavat mingil põhjusel ja alusetult süüdistada altkäemaksu lubamises. Süüdistatav ei selgitanud seda, miks pidanuks politseiametnikud teda altkäemaksupakkujaks lugema ning piirdus vaid süü eitamise ja keeleliselt üksteisest möödarääkimise põhjendusega. Sellest saab järeldada süüdistatava huvi leida ja kohtule esitada mingi põhjus, miks teda võidakse ekslikult süüdistada. Seevastu on kohtu arvates kui mitte võimatu, siis vähemalt väga raske tuvastada politseiametnikest tunnistajate huvi süüdistatava süüdi lavastamiseks, kuivõrd neil varasemad kokkupuuted puuduvad. Materiaalne huvitatus aga langeb ära, sest tunnistajad loobusid neile pakutud summadest. Kohus asub eelmärgitu põhjal seisukohale, et K.B lubas kinnipidamise järgselt ja ka politseiautos politseiametnikele altkäemaksu, so pärast väärteo toimepanemist püüdis kuriteo toimepanemisega vabaneda vastutusest väärteo toimepanemise eest. Sellest said politseiametnikud üheselt mõistetavalt ka aru, kuid politseiametnikud ei käitunud K.B-le ootuspäraselt. Senise kohtupraktika kohaselt on riigikohus asunud seisukohale, et tulenevalt

§ 298

lg 1 ja

§ 294

lg 1 sätestatud mõttest eeldab altkäemaksu lubamine või andmine seda, et lubaja või andja tegutseb eesmärgiga mõjutada ametiisikut selliselt, et viimane paneks oma ametiseisundit kasutades tulevikus toime seadusega mittelubatud teo või jätaks ebaseaduslikult teo toime panemata. Seega on altkäemaksu lubaja või andja eesmärgiks kallutada ametiisikut ebaseaduslikule tegevusele või tegevusetusele. Käesoleval juhul oli K.B eesmärgiks mõjutada politseiametnikku K.Mikki ja abipolitseinikku E.Luhti, so võimuesindajaid, seega ametiisikuid oma ametikohustuste täitmisel jätma väärteo toimepanemise fikseerimata ja väärteomenetluse alustamata. Taolistel asjaoludel leiab kohus, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud

§ 298

lg 1 ettenähtud kuriteona, so altkäemaksu lubamisena, milline oli lõpule viidud E.Luhtile 5000 krooni lubamisega ning edasine käitumine, so juba politseiautos 10 000 krooni lubamine näitas vaid seda, et süüdistatav on oma lubamises järjekindel ja politseiametnike keeldumisel valmis lubama ka rohkem, peaasi, et väärteomenetlus jäetaks alustamata. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus ühest kuni viie aastani. Karistuse määra valikul lähtub kohus süüdistatava süü suurusest, teo toimepanemise eesmärgist ning

§ 56

sätestatud karistuse eesmärgist, so võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Sellise võimaluse olemasolust saab järeldusi teha süüdlase käitumisest enne inkrimineeritava teo toimepanemist, selle teo toimepanemise ajal ning sellele järgnevalt. Süüdlase eesmärgiks kuriteo toimepanemisel oli oma käitumisega sundida politseiametnikke rikkuma aususe kohustust, pääsemaks väärteomenetlusest ja sellele järgnevast karistusest. Seejuures oli altkäemaksuna lubatud rahasumma suhteliselt suur, mis annab võimaluse järeldada seda, kui kõrgelt või madalalt hindab süüdistatav politseiametnike ausust ja millise hinnaga arvestas süüdistatav hakkama saada. Arvestades eelmärgitud asjaolusid leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammääras, lootuses, et süüdimõistev otsus mõjutab süüdistatavat piisavalt, sundimaks teda edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Kohus arvestab siinjuures asjaolu, et süüdistataval on perekond, alaline elukoht ja sissetulek. Peale selle on süüdistatav varem kohtu poolt karistamata, mistõttu peab kohus võimalikuks jätta mõistetava vangistuse süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata. Inkrimineeritud kuriteo iseloomu arvestades peab aga kohus vajalikuks allutada süüdistatava käitumiskontrollile, et süüdistatav suudaks 7 kriminaalhooldaja kaasaaitamisel, so välise mõjutuse mõjul hakata aru saama aususest ja selle väärtusest ning igaühe rollist ühiskonnas. Kriminaaltoimikust nähtuv süüdistatava jaoks loomulik käitumine, so politseiametnikule raha andmine selleks, et politseiametnik jätaks oma ametiülesanded täitmata ja teda ennast karistamata, näitab seda, et süüdistataval on veel pikk tee käia, saavutamaks õiguskuulekust ning selle saavutamiseks vajab ta vähemalt pooleteise aastast nõustamist kõrvalise isiku poolt. Kohus asub seisukohale, et süüdistatavalt kinnipidamisel ära võetud sularaha kuulub tagastamisele K.B-le, kuivõrd K.B süüdistati altkäemaksu lubamises, mitte andmises. Vastavalt

§ 301

sätetele võib kohus kohaldada

§ 298

lg 1 sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist. Seega saanuks konfiskeerida vaid altkäemaksuna antud raha. Kuivõrd süüdistatav vaid lubas altkäemaksu maksta ja ta ei jõudnud lubatud altkäemaksu anda selliselt, et see raha oleks sündmuskohal vastavalt menetlusnormidele fikseeritud ja äravõetud, siis ei ole süüdistatavalt hilisemal läbivaatusel ära võetud sularaha süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud raha

§ 301mõttes.

Märt Toming Kohtunik 8