1-07-4231\2

(07230100251)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi P.D süüdistus KarS § 215 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Prokurör Alar Lehesmets Süüdistatav P.D Ik: XXX, kodakondsuseta, töökoht: puudub, elukoht: xxx Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 27.02.2007, vahistatud alates 01.03.2007 Varasem karistatus:

1. Harju Maakohtu 09.06.2003 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 266 lg 2 p 1, 3 järgi vangistus 1 aasta ja 3 kuud tingimisi 2 aastase katseajaga
2. Tallinna Linnakohtu 20.06.2005 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi vangistus 6 kuud, liitkarisatus vangistus 1 aasta 8 kuud ja 27 päeva. Vabanes karistuse kandmiselt 06.10.
3. Kaitsja Advokaat Uido Truija RESOLUTSIOON
4. P.D süüdi tunnistada KarS § 215 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. 2 KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada P.D-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud. 1 3 KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud ja ärakandmisele kuuluva karistuse, so vangistuse 6 kuud ärakandmist alates P.D kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 27.02.
5. 4 P.D suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata.
6. P.D-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb karistuse kandmiselt vabanemisest arvates 30 päeva jooksul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „P.D, 1-07-4231, sundraha“.
7. P.D-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1778 (üks tuhat seitsesada seitsekümmend kaheksa) krooni ja 85 senti, mis tuleb karistuse kandmiselt vabanemisest arvates 30 päeva jooksul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „P.D, 1-07-4231, kaitsjatasu“.
8. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
9. Kui kriminaalmenetluse kulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Seega pani P.D oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise omastamise eesmärgita, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, so pani toime KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav P.D seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused, kontrollinud kriminaalasjas kohtueelsel menetlusel kogutud kirjalikke tõendeid, sealhulgas süüdistatava süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute VKja NR ütlusi, tunnistajate ARL, AL, PK ütlusi, sõiduautode XXX registreerimismärgiga XXX ja XXX registreerimismärgiga XXX vaatlusprotokolle, mobiiltelefoni vaatlusprotokolli, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 215 lg 2 p 1 järgi, so võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisena omastamise eesmärgita, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kahel korral karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, sealhulgas ka varguste toimepanemise eest ning käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud süütegude toimepanemise ajaks ei olnud mõistetud karistused kustunud. Seega oli süüdistatav isikuks, kes on varem varguse toime pannud. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt oli süüdistatav teadlik V.K kasutuses oleva sõiduki asukohast ning samuti teadis ta ka seda, et juhiuks ei ole lukustatud ja sõidukit on lihtne käivitada. V.K ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ei olnud V.K P.D-le andnud luba sõiduki kasutamiseks ning P.D oli ka sellest teadlik, et ta seda luba ei saa. Sellele vaatamata pidas ta vajalikuks sõiduk valdaja teadmata ja tahte vastaselt omavoliliselt kasutusse võtta ja 2 sõidutada sellega ka oma tuttavaid. Süüdistatav peeti kinni Loksal ja sõiduk võeti ära. Kuivõrd kriminaaltoimikus kogutud tõenditega ei suudetud tuvastada, et A.-R.L ja A.L oleksid olnud teadlikud sõiduki omavolilisest kasutamisest, ei ole ka neid süüdistatud teo toimepanemises grupis. Küll aga nähtub tunnistajate ütlustest, et autoga sõideti linnas ringi ning mindi lõpuks ka Loksale, seega kasutati ajutiselt sõidukit, ehk võõrast vallasasja. Arvestades taolisi tõendeid, leiab kohus, et süüdistatava süü V.K kasutuses olnud sõiduki omavolilises ja ajutises kasutamises on tõendamist leidnud. Peale selle nähtub kriminaalasjast, et N.R usaldas oma sõiduki võtmed ja dokumendid P.D kätte ning sõitis ise ära. Taolist olukorda kasutades võttis aga P.D sõiduki ja läks sellega sõitma et kaupluses käia. Ka selles kuriteoepisoodis on tuvastatud, et süüdistataval ei olnud sõiduki omaniku luba sõiduki kasutamiseks, mistõttu leiab kohus, et ka sel juhul on tegemist võõra vallasasja omavolilise kasutamisega, mis pandi toime selle vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil. N.R sõidukiga aga põhjustas süüdistatav liiklusõnnetuse ning põgenes sündmuskohalt, teavitades politseid vargusest, milline käitumine juba objektiivselt viitab sellele, et süüdistataval sõiduki kasutamiseks luba puudus. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü on tõendatud ka N.R sõiduki omavolilises ja ajutises kasutamises. Eeltoodud motiividel leiab kohus, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning alus selle muutmiseks puudub. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on alates 15.03.2007 karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal oli sama käitumine karistatav eranditult vangistusega 2st kuni 10 aastani. Kuivõrd kriminaalasja kohtulik arutamine toimub ajal, mil inkrimineeritava teo eest mõistetavat karistust on kergendatud, siis juhindub kohus karistuse mõistmisel KarS § 5 lg 2 sätetest ning lähtub karistuse mõistmisel käesoleval hetkel kehtivast KarS § 215 lg 2 sanktsioonist, mis kergendab süüdistatava olukorda. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud 2 korda ning viimase karistuse kandmiselt vabanes ta 06.10.
10. Uued kuriteod pani ta toime 2007 aasta jaanuaris ja veebruaris. Seejuures, olles kinni peetud ja üle kuulatud seoses N.R kuulunud sõiduki omavolilise kasutamisega ja saanud aru sellest, et tema käitumine on karistatav, pani ta pooleteise kuu möödudes toime täpselt samalaadse kuriteo ning oli taas kinni peetud. Seega ei teinud süüdistatav mingeid järeldusi sellest, et võõra vallasasja omavoliline ja ajutine kasutamine on kuritegu ja seetõttu ka karistatav tegevus. Selline süüdistatava käitumine näitab, et ta ei pea võõrast vara enda jaoks võõraks ja leiab, et tal on selle vara kasutamiseks samasugune õigus kui asja omanikul. Taoline suhtumine võõrastesse vallasasjadesse ja inkrimineeritud tegude korduv toimepanemine ning teoga N.R varalise kahju tekitamine annaks kohtule aluse mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Samas aga on liiklusõnnetuse põhjustamine eraldi karistatav väärteomenetluses ning kannatanud ei ole süüdistatava vastu varalisi nõudmisi esitanud ning kriminaalasjast nähtuvalt on kannatanud süüdistatava head tuttavad, kelle usaldust süüdistatav ära kasutas. Arvestades viimast asjaolu leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, mis võimaldaks süüdistataval kiiremini hakata heastama N.R tekitatud kahju, mille olemasolus ei saaks ka tsiviilhagi esitamata jätmise puhul kahtlust olla. Kuivõrd kriminaalasja materjalidest nähtuvalt süüdistatav ei tööta, mistõttu puudub tal ka alaline sissetulek, siis on kohtu arvates ka välistatud süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine ning süüdistatavale tuleb mõista karistus, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Arvestades asjaolu, et süüdistatavat on varem kohtu poolt karistatud ning karistusandmetest võib teha järeldusi ka süüdistatava sõltuvuse kohta narkootilistest ainetest, siis leiab kohus, et 3 süüdistatav ei ole sobiv ka kriminaalhooldusele ning kohus ei pea võimalikuks süüdistatava allutamist kriminaalhooldaja järelevalve alla ega osa karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist. Märt Toming kohtunik 4