Obsah (4)

§ 121§ 68§ 73§ 78

1-07-7012 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24 august 2007 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-7012 (07231800030) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekret

§ 121

järgi lühimenetluses Prokurör Egon Oja Süüdistatav J.M Ik: xxx, VF kodanik, kõrgema haridusega, töökoht: Inmar R OÜ, elukoht: xxx Tõkend: elukohast lahkumise keeld. Varasem karistatus: varem karistamata Kaitsja Advokaat Uido Truija RESOLUTSIOON 1. J.M süüdi tunnistada

§ 121ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg, so 04.01.2007, so 1 (üks) päev, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. 4.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta J.M-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva J.M-i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et J.M temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu. 5.

§ 78

p 1 alusel arvestada J.M-ile määratud 3 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 24.08.

2. J.M-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
3. J.M-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 8 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „J.M, 1-07-7012, sundraha“.
4. J.M-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni ja 10 senti, mis tuleb 8 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgituseks: „J.M , 1-07-7012, kaitsjatasu“.
5. J.M-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 115 tegemisega tekkinud kulu 1840 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend) krooni, mis tuleb 8 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „J.M, 1-07-7012, ekspertiis“.
6. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. Asitõend: kööginuga kuulub KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastamisele selle omanikule J.M-ile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: J.M süüdistatakse selles, et tema, 04.01.2007 öösel kella 00.30 ajal, olles alkoholijoobes ja viibides korteris asukohaga Xxx, lõi KR ühe korra rusikaga näkku, põhjustades sellega KR füüsilist valu, samuti lõi DRt mitu korda rusikaga näkku, põhjustades sellega DRle füüsilist valu, samuti lõi E S noapidemega näkku, põhjustades sellega E S füüsilist valu ja kehavigastusi ning lõi mitu korda VPnoapidemega näkku, põhjustades sellega V P füüsilist valu ja kehavigastusi. Seega J.M pani toime teise inimese väärkohtlemise, mis on teise inimese tervise kahjustamine, sealhulgas löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine, so

§ 121ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav J.M seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kannatanu Vadim Petrov seletas, et ärkas löökidest ja eelnevalt toimunust ei teadnud midagi. Kuulis teiste käest. Süüdistatava vastu mingeid pretensioone ei ole. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 04.01.2007 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Xxx korterit Tallinnas. Korteri elutoas vaibal avastati tugitooli ees verekahtlane määrdumine mõõtmetega 20 X 15 cm. (t/l 3-4) 04.01.2007 koostatud kannatanu DR ülekuulamisprotokollist nähtuvalt jooksis nende korterisse Xxx naaber M korterist nr 4, esmalt lõi ta kannatanu õde KR, pärast seda kannatanut ennast mitu korda näkku. Kannatanu tõmbus valu pärast kõverasse ja kaotas teadvuse. Pärast kuulis õe käest, et pärast tema peksmist peksis Mihhail peksis ka ES ja tuttavat nimega V . Neid mõlemaid peksti noa käepidemega. Vadimi peksti vastu pead ja viidi haiglasse. (t/l 5-6) 04.01.2007 koostatud kannatanu E S ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli kannatanu oma kodus aadressil Xxx koos oma tuttava Vadimi ja sugulastega. Korterisse tungis ilma loata naaber korterist nr 4 ja ütles, et tal ei lasta magada. Kuulis köögist, et korteris on müra ja käib peksmine. Läks naabri juurde seljatagant ja nägi, et naaber keeras end ümber ja lõi käega, milles oli suur nuga. Naaber lõi teda noa käepidemega näkku, vigastades nägu ja huuli. Kaotas löögi tagajärjel teadvuse ja kukkus maha. Oli valus. Ärkas siis kui tuli politsei. Pärast tuli kiirabi ja viis haiglasse V , keda oli pekstud enne teda. Naabri nimi on M . (t/l 7-8) 04.01.2007 koostatud kannatanu K R ülekuulamisprotokollist nähtuvalt kella 12.30 ajal öösel jooksis sisse naaber korterist nr

1. Käes olid sõrmikud ja kaasas nuga. Kannatanu seisis esimesena tema ees ja ta lõi sõna lausumata kannatanut näkku. Seejärel lõi näkku V , keeras ümber ja lõi mitu korda E , kes kaotas teadvuse ja lamas maas. Siis lõi naaber kannatanu venda, kes oli just ärganud ja vend tõmbus valust kõverasse. Kui kannatanu hüüdis, et tal on laps ja mida te teete, võttis naaber välja noa ja ütles, et pea suu lita, või tapab ära. Seejärel keeras noa käepideme tugitoolis istuva Vadimi poole ja hakkas noa käepidemega peksma. Mõne hetke pärast naaber rahunes ja väljus, lüües veel kassi. (t/l 911) 11.01.2007 koostatud kannatanu VPülekuulamisprotokollist nähtuvalt tuli kannatanu tuttavatele Koplisse külla 03.01.2007 kella 22.00 ajal. Korteris olid K R , DR ja E . Tarvitasid alkoholi ja ta oli üsna purjus. Peale keskööd 04.01.2007 jäi diivanile istudes magama ja ärkas löögist vastu pead. Lööke oli mitu, umbes viis. Tema ees seisis lühike mees, kelle nägu ei mäleta. Millega löödi, ei näinud, kuid nagu hiljem räägiti, siis noa käepidemega. Kes peksmise ajal toas olid ja miks peksti, seda ei tea. Pärast kuulis, et mees oli peksnud ka K , E ja D . Kiirabis öeldi, et peas on kaks haava ja need õmmeldi kinni. Kuna oli õhtul väga purjus, siis ei mäleta, kas lärmasid või mitte. (t/l 12-15) 04.01.2007 kell 01.00 koostatud joobe tuvastamise protokollist nähtuvalt tuvastati M R alkoholijoove 1,21 ‰. (t/l 16) 04.01.2007 koostatud kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas M R , et 03.01.2007 tuli õhtul töölt, jõi ära pudeli veini. Kella 22 ajal läks magama, kuid ei suutnud magama jääda kuna korteris nr 3 elavad naabrid kuulasid valju muusikat ja karjusid. Hääle järgi otsustades olid naabrid purjus. Lebas paar tundi, kuid püüdis tulutult uinuda. Kuna naabrid olid ka varem samuti käitunud ja ta oli neile ka märkuse teinud, siis läks endast välja. Kuna korterite sissepääsud on tänaval, pani riidesse ja kindad kätte. Naaberkorteri uks oli lahti. Sisenedes nägi mitut alkoholijoobes inimest, karjuti tema peale, miks ta kutsumata sinna on tulnud. Algas sõnavahetus, seejärel tungis talle kallale naisterahvas. Oma arust tõukas naisterahvast käega rindu ja endast eemale. Kuna korteris oli mitu agressiivselt meelestatud meesterahvast, siis võttis igaks juhuks enesekaitseks püksitaskust tupest noa. Täpselt ei tea mis asjaoludel lõi ühte noormeest rusikaga näkku. №ormees kukkus löögi tagajärjel, teine ligines seljatagant. Lõi teda noapidemega pähe, mille tagajärjel mees kukkus. Pärast seda läks tugitoolis istuva mehe juurde ja lõi noa käepidemega teda kolm korda pähe, mille tagajärjel kaotas ka tema teadvuse. Ei näinud, et peast oleks verd jooksnud. Nuga on enesekaitseks tal tihti taskus. Kui naabrite juurde läks, oli nuga juba enne püksitaskus. Naabrite juures käib tihti palju rahvast, kes korraldavad joomapeo. Peksma hakkas sellepärast, et nad olid oma lärmaka käitumisega teda endast välja viinud. (t/l 19-22) 04.01.2007 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi kööginuga üldpikkusega 27,5 cm tera pikkusega 14,5 cm. (t/l 25) 29.03.2007 koostatud Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 115 nähtuvalt on ekspert andnud arvamuse, et V P tuvastati 04.01.2007 SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas 3 peahaava lagipea piirkonnas, mis võisid olla tekitatud eelandmetes näidatud ajal ja viisil. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud, paranemine püsitagajärgedeta 14 päeva piires. Raske kehalise haiguse tunnused tervisekahjustustel puuduvad. (t/l 28-29) V P väljastatud töövõimetuslehelt nähtuvalt oli VP töölt vabastatud ajavahemikul 04.01.2007 kuni 16.01.
2. (t/l 34) Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtuvalt oli J.M-i keskmine päevasissetuleku suurus 2006 aastal 2 krooni ja 50 senti. (t/l 87A) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud J.M-i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute KR, DR, ESja VPülekuulamisprotokolle, sündmuskoha vaatlusprotokolli, asitõendi vaatlusprotokolli, isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis antud arvamust ja meditsiinidokumente, asub seisukohale, et süüdistatava J.M-i süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 121

järgi, so teise inimese väärkohtlemise, mis on teise inimese tervise kahjustamine, sealhulgas löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine. Kriminaalasjas ülekuulatud KR, DR, ES ja VPütlustest nähtuvalt peksis neid J.M näkku ning peale ülekuulamisprotokollides fikseeritud ütluste on Vadim Petrovile tervisekahjustuste tekitamine tõendamist leidnud ka isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis antud eksperdi arvamusega. Samas on J.M ka ise tunnistanud eelmärgitud kannatanute löömist ja peksmist. Taoliste tõendite alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud

§ 121ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Vastavalt Karistusseadustiku sätetele on

§ 121

ettenähtud teo toimepanemise eest karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastani. Karistuse liigi valikul lähtub kohus kriminaaltoimikus leiduvatest andmetest, mille kohaselt on süüdistataval olnud suhteliselt väike sissetulek, ning kriminaalmenetlusega lisanduvad ka menetluskulud, mis ei ole väikesed. Seetõttu asub kohus seisukohale, et eelmärgitud asjaolud välistavad rahalise karistuse kohaldamise. Seega tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul peab kohus oluliseks arvestada mitme asjaoluga. Nimelt süüdistatakse süüdistatavat järjestikku nelja ja seejuures süüdistatavale võõra inimese tervise kahjustamises, seejuures ka naisterahva tervise kahjustamises. Taoline asjaolu annaks aluse määrata karistuse vähemalt ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Samas ilmnes kriminaaltoimikust asjaolusid, mis viitavad sellele, et süüdistatava käitumise kutsus esile kannatanute poolt pikaajaline öörahu rikkumine, mis sundis magada püüdvat süüdistatavat lõpuks ette võtma meetmeid, lõpetamaks kannatanute häirivat käitumist. Seejuures aga valis süüdistatav selleks korrakaitseasutuse töötajate väljakutsumise asemel füüsilise vägivalla. Arvestades aga kannatanute poolset käitumist kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse määrata alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd süüdistatav on aga varem kohtu poolt karistamata ning temale väärteo toimepanemise eest määratud karistus on samuti juba aastaid tagasi kustunud, leiab kohus, et süüdistatava isikuandmeid arvestades süüdistatavale mõistetava karistuse kohaldamine ja täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ja mõistetava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata. Arvestades süüdistatava isikut, keda ei ole varem kohtu poolt karistatud, kellel on alaline elukoht ja sissetulek ning inkrimineeritud teole järgnenud aega, mille kestel ei ole süüdistatavat samuti karistatud, siis leiab kohus, et puuduvad alused ja vajadus süüdistatava allutamiseks käitumiskontrollile, mistõttu võib süüdistatava suhtes kohaldada

§ 73lg 1 ja 3 sätteid.

Märt Toming kohtunik