ja § 424 järgi lühimenetluses Z.V, elukoht: XXX, isikukood XXX, kodakondsus määratlemata, põhiharidus, emakeel – vene keel, töötab OÜ E, varem kriminaalkorras kohtulikult 1 korral karistatud, väärteokorras karistatud 10 korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada Z.V: -
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista rahalise karistuse 150 miinimumpäevamäära ulatuses, so. 7500,-krooni. -
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista rahalise karistuse 180 miinimumpäevamäära ulatuses, so. 9000,-krooni.
lg 1 alusel liitkaristuseks, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, lugeda rahalise karistuse 180 miinimumpäevamäära ulatuses, so. 9000,-krooni. Rahaline karistus viia täide iseseisvalt KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega tasumisele kuulub rahaline karistus 120 miinimumpäevamäära ulatuses, so. 6000,-krooni.
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena ära võtta Z.V-lt mootorsõiduki juhtimisõiguse 1 aastaks. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas, maksekorraldusele märkida viitenumber XXXXXXXXX ning selgitusse:“Z.V, 1-07-5458, rahaline karistus“. Välja mõista Z.V-lt (ik XXX, elukoht XXXX) riigituludesse sundraha 5400,- krooni. Z.V tasuda sundraha Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXXXXXXX või Hansapangas nr XXXXXXXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXXXXXXX ning selgitusse: „Z.V, 1-07-5458, sundraha“. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Kohustada tasuma Z.V (ik XXX, elukoht XXXXXXX) kaitsjatasud summas 1690,35 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXXXXXXXXXXXX või Hansapangas nr XXXXXXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXXXXXXXXX ning selgitus: „Z.V, 1-07-5458, kaitsjatasu“. Kriminaalasja juures asitõendeid pole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK Z.V on lühimenetluses antud kohtu alla selles, et tema, olles 15.04.2005.a. karistatud
alusel 5 kuulise tingimisi vangistusega katseajaga 18 kuud ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks, juhtis 24.02.2006.a. kella 13.15 ajal Harjumaal Maardu linnas Keemikute tn 32 maja juures mootorsõidukit XXX reg.nr XX, omamata juhtimisõigust. Seega Z.V pani toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvale hoidumise, s.o.
Samuti tema, olles 15.04.2005.a. karistatud
alusel 5 kuulise tingimisi vangistusega katseajaga 18 kuud ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks, juhtis 08.07.2006.a. kella 13.57 ajal Harjumaal Jõelähtme vallas Peterburi mnt – Kostivere tee 1 kilomeetril mootorsõidukit XXX reg.nr XXX, olles joobeseisundis. Seega Z.V pani toime
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kohtuistungil kinnitas Z.V, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistab end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises täielikult süüdi, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: - 15.04.2005.a. Tallinna LK kohtuotsuse 1-553/05 ärakiri (tl.3), millest nähtub, et 15.04.2005.a. mõisteti Z.V süüdi
alusel ning määrati karistuseks 5 kuud tingimisi vangistust, katseajaga 18 kuud ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks. - väärteoprotokoll nr AB 796036 24.02.2006.a. (tl. 4), millest nähtub, et 24.02.2006.a. kell 13.15 juhtis Z.V sõiduautot XXX, reg.nr XXX, omamata juhtimisõigust. - menetlusaluse isiku Z.V ütlused (tl. 6), sõitsin kodunt venna juurde, juhtisin sõiduautot XXX reg.nr XXX. Juhiluba puudub. Oli vaja asju ära viia. Rohkem sõitma ei hakka. - väärteoprotokoll nr AB 819153 08.07.2006.a. (tl. 11), millest nähtub, et 08.07.2006.a. kell 13.57 Z.V juhtis mootorsõidukit XXX reg.nr XXX, olles alkoholijoobes ning omamata vastava kategooria juhtimisõigust. - protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta 08.07.2006.a. (tl. 12), 08.07.2006.a. kell 13.57 tuvastati Z.V 0,34 mg/l alkoholijoove. - menetlusaluse isiku Z.V ütlused (tl. 14), sõitsin sõiduautoga XXXreg.nr XXX mööda külavaheteed. Eile tarvitasin alkoholi, toru näitas alkoholi. - kahtlustatava Z.V ütlused (tl. 28 – 31), tunnistas selles, et 2006.a. veebruaris tõepoolest juhtis sõiduautot Renault juhtimisõigust omamata, milline oli võetud ära kohtuotsuse alusel 2005.a. Sõiduauto juhtimise osas 2006.a. juulis end süüdi ei tunnista, kuna siis sõitsin ainult 200 m mööda külavaheteed, aga mitte mööda maanteed. Politsei järgis seda mäe pealt. Tol ajal kui politsei sõitis minu sõiduauto juurde, roolis oli juba teine inimene Jevgeni Saveljev. Seepärast, kui ma sõitsin Sõituautoga XXXmööda külavaheteed 200 meetrikaugusele, st. sõitsin läbi rasket teelõigu, siis vahetasin J kohad ja maanteele sõitis välja juba tema. Pärast seda kui politseitöötajad peatasid minu sõiduautot, politseitöötaja kontrollis dokumente. Mingeid isikut tõendavaid dokumente, s.h ka juhiluba, minul kaasas ei olnud. Samuti kontrolliti J l, temal oli kaasas juhiluba. Politseitöötaja kontrollis meid mõlemaid alkoholi peale, s.h tehti test. J oli kaine, aga minul tuvastati alkoholijoove. Tol päeval mina alkoholi ei tarvitanud, kuid eelmisel õhtul olin baaris, kus jõin õlut kuni kella 5 hommikul. Pärast minul alkoholijoove tuvastamist, politseitöötajad vormistasid väärteoprotokolli selle kohta, et mina juhtisin mootorsõidukit alkoholijoobes ja ilma juhilubadeta, s.t. minul puudus juhtimisõigus. Seega tunnistan üles, et 2006.a. juulis mina tõepoolest sõitsin oma sõiduautoga XXX umbes 200 meetrit, kuid ei tunnista, et panin toime kuriteo, s.t see toimus külavaheteel, aga mitte maanteel. Kohtunik asus seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on Z.V süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on Z.V käitumine õigesti kvalifitseeritud
Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik Z.V süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Z.V on varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 1 korral, ta kahetseb, oma süüd tunnistab, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad, samuti tuleb arvestada ka seda, et kuritegudega pole materiaalset kahju tekitatud, tema eelmised rahatrahvid on osaliselt tasutud, ta töötab omab legaalset sissetulekut. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et Z.V-le võib mõista rahalise karistuse KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega, kuna asja arutati lühimenetluses. Samuti arvestades seda, et Z.V on korduvalt juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes, saanud selle eest karistusena rahatrahve, kuid need pole avaldanud mingit mõju, tuleb ka seekord määrata talle lisakaristus. Juhtimisõiguse saamiseks on Z.V läbinud vastava koolituse ja on teadlik Liikluseeskirja sätetest. Arvestades kõike seda võib järeldada, et ta rikub LE nõudeid tahtlikult, antud juhul ei ole tegemist üksiku eksimusega, kuivõrd ta on ka varem täpselt samalaadsete rikkumiste eest juba korduvalt karistatud. Varem talle määratud rahatrahvid ei ole suutnud Z.V sundida edaspidi hoiduma samalaadsete tegude toimepanemisest. Kohtunik on veendunud, et Z.V eemaldamine liiklusest peaks suurendama kaasliiklejate turvatunnet.. Tsiviilhagid pole esitatud. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.