Obsah (7)

§ 427§ 432§ 175§ 43§ 45§ 384§ 386

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Katseaja pikendamine Määruse tegemise aeg ja koht 14.mai 2008Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Menetlus nr 1-07-4707 osaliste küsitlemisega lahendi täitmisel l

) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtumääruse otsustused

1. Seoses kriminaalhooldaja erakorralise ettekandega: 1.1 pikendada KarS § 74 lg 4 alusel K.F-ile määratud katseaega 1 (ühe) aasta võrra, millega seoses lugeda katseaja lõpptähtajaks 28.08.2010.a. Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes 2.1 Seoses asja kohtus menetlemisega: 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 660.80 ( kuussada kuuskümmend kr ja 80 s) arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Vello Sikutile. 2.3 jätta K.F-ile määratud korras kaitsja osutatud riigi õigusabi summas 660.80 krooni riigi kanda; 2.4 määruse koopia saata karistusregistrile, K.F-ile ja Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kriminaalhooldusosakonnale. Selgitused kohtumääruse peale edasikaebamise korras
2. Selgitada: 3.1 et kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kümne päeva jooksul. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud K.F on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 29.08.2007 otsusega KarS 215 lg 2 p 1,2 järgi ja karistatud vangistusega 7 kuud; süüdi mõistetud KarS § 280 lg 1 järgi ja karistatud vangistusega 1 kuu. KarS § 64 kohaselt mõisteti K.F-ile liitkaristuseks vangistus 7 kuud. KarS § 74 alusel tingimisi karistusest vabastatud ning määratud katseaeg 2 aastat ühes allutamisega KarS § 75 kohaselt käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxx xxx xxx-xx xxxxxxx . Kriminaalhooldaja on esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu ettekande käitumiskontrollile allutatud K.F-i kohta. Ettekandest nähtuvalt käis K.F viimati kriminaalhooldaja juures 05.12.2007.a. Peale seda ei ole hooldusalune kriminaalhooldaja juurde ilmunud. Ametniku kutsetele ja telefonikõnedele ei ole vastanud. Kriminaalhoolduse teostamine ei ole võimalik. Seoses kriminaalhooldusnõuete rikkumisega palutakse K.F-i katseaega pikendada 3 kuu võrra.

§ 427

lg 3 kohaselt kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande vaatab täitmiskohtunik läbi selle kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul.

§ 432

kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduva küsimuse lahendamise juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Süüdimõistetu ütluste kohaselt, ta ei viibinud Puiatu Erikoolis peale talvist koolivaheaega. Ta ei tea, miks ei läinud kooli tagasi. Ta ilmus ise vabatahtlikult kooli 11. mail 2008.a. Lubab, et ei riku enam kriminaalhoolduse reegleid. Palub mitte pöörata tema suhtes karistust täitmisele. Süüdimõistetu kaitsja arvamusest nähtus, et K.F-i suhtes võib kohaldada katseaja pikendamist. Prokurör nõustub katseaja pikendamisega 1 aasta võrra. Süüdimõistetu K.F-i kaitsja Vello Sikut esitas kehtivate advokaadi tasumäärade kohaselt arvestuse, et kulutas kohtumenetluses süüdimõistetu kaitsmiseks tasuna 660.80 krooni.

§ 427lg 1 kohaselt Kar

S § 74 lõike 4 või § 75 lõike 3 alusel süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maa- või linnakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Kohtu põhjendused Vastavalt KarS § 74 lg-le 4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt KarS § 76 lg-le 5, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud K.F ei täitnud kriminaalhoolduse ajal registreerimiskohustuse nõuet. Need on asjaolud, millede alusel on põhjendatud KarS § 74 lg-le 4 alusel K.F-ile kohtuotsusega määratud katseaja pikendamiseks 1 aasta võrra, s.o katseaja lõpptähtajaga 28.08.2010.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. K.F-i kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 660.80 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Arvestades asjaolu, et K.F on alaealine ja õpib Puiatu Erikoolis ning seega puuduvad tal iseseisev sissetulek, siis on põhjendatud jätta riigi õigusabi korras osutatud kaitsjatasu summas 660.80 krooni riigi kanda. KarS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud

1. peatüki §-des 383 –
2. Määrust võivad

§ 384

lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

§ 386

lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Helle Tamm Kohtunik