’22 lg 2 alusel mõisteti rahatrahv 1500 krooni; - 05.11.2004.a Põhja PP poolt AS § 70 alusel mõisteti rahatrahv 180 krooni; - 13.02.2005.
S § 63 lg 1, Liikluskindlustuse seadus § 66’1 lg 1 alusel mõisteti rahatrahv 600 krooni; - 09.12.2005.a Lõuna PP poolt KarS § 218 lg 1 alusel mõisteti rahatrahv 1200 krooni; - 30.03.2006.
’22 lg 2 alusel mõisteti rahatrahv 600 krooni ning juhtimise õiguse äravõtmine 2 kuud; - 08.02.2007.
Tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja Liis Toomsalu RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada E.O KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista E.O-le 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui E.O ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata E.O Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna (Tallinn, Tartu mnt.85) juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 75 lg 2 p 8 kohaselt kohustada E.O osalema sotsiaalprogrammis. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. KarS § 50 lg.1 kohaselt ära võtta E.O-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks. Tõkend-elukohast lahkumise keeld-jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista E.O-lt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 5 400 ( viis tuhat nelisada) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1 778 (üks tuhat seitsesada seitsekümmend kaheksa) krooni 85 senti riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks 2 kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa E.O ´it süüdistatakse selles, et tema, olles 29.07.2004.a. karistatud joobes juhtimise eest LS § 74`19 alusel Põhja PP poolt rahatrahviga 9000 krooni, kehtiva karistuse ajal uuesti 13.05.2007.a. kella 13:47 ajal juhtis Tallinnas Raudtee tänaval Hiiu ja Pargi tänavate vahelisel lõigul mootorsõidukit xxx reg. nr. xxx, olles alkoholijoobes. Seega E.O juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. E.O süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. – otsus väärteoasjas nr 2376,04,004129, 29.07.2004.a. , mille kohaselt E.O pani toime 09.07.2004.a. väärteo Jõelähtme vallas, Harju maakonnas, Saha teel, kus ta juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes ning samuti puudus temal kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav dokument. Rikkudes Liikluseeskirja § 76 p 1§ 70 p 1 nõudeid pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 74`19 § 74`35 lg 1 järgi. Liiklusseaduse § 74`19 § 74`35 lg 1 alusel määrati E.O-le karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o. 9000 krooni tasumiseks kuue kuu jooksul igakuiselt võrdsetes osades s.t. hiljemalt 24.02.2005.a. ( t. lk. 3 ); väärteoprotokoll AB 914914, mille kohaselt pani E.O toime väärteo 13.05.2007.a. Raudtee tänaval liikudes Pargi tänava suunas, kus ta juhtis mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, kontrollimise hetkel puudusid juhtimisõigust tõendav dokument ning sõiduki kasutamiseks õigustav dokument ( t. lk. 7 ); protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta, millest nähtub, et E.O tuvastati 13.05.2007.a. alkoholijoove ( t.lk.8 ); tunnistaja RL ülekuulamise protokoll, et 13.05.2007.a. Raudtee tänaval Hiiu ja Pargi tänava vahel suunaga Pargi tänava poole peatati mootorsõiduk XXX registreerimismärgiga XX, mida juhtis E.O olles alkoholijoobes ning samuti puudus isikul vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust tõendav dokument ( t. lk. 10 ); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt 13.05.2007.a. peatati E.O sõiduki juhtimise õigus, Liiklusseaduse § 20-1 lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et isik on alkoholijoobes ( t. lk. 11 ); seletuskiri millest nähtub, et E.O jõi hommikul neli 0,33L 3,8% jääõlut ning seejärel puhus alkomeetrisse Alcoscan 2500, kuna alkomeeter joovet ei näidanud, siis ta oli kindel, et alkoholijoovet tal ei ole. Peale paari tunni möödumist otsustas ta minna sõbra autoga poodi, mis asub Põllu tänaval. Tunnistab oma süüd ning kahetseb puhtsüdamlikult, kuid juhib tähelepanu, et tema poolne liikluseeskirjade rikkumine oli toime pandud eksimuse ja teadmatuse tõttu. Kindlasti ei oleks ta rooli taha istunud, kui ta oleks ta teadnud, et ta pole veel kaine, sest autojuhtimine on tema elukutse ning lubade kaotamist ei saa ta endale lubada. Peamiseks töövaheniks on auto ning kogu töö koosnebki sisuliselt autojuhtimisest ( t. lk. 14 ); E.O ütlused, et juhtis mootorsõidukit 13.05.2007.a.Raudtee tänavalt Janseni poe juurest Nõmme Keskuse juurde. Oli hommikul tarbinud 4-5 pudelit õlut. Juhiloa unustas ta sõbra juurde koos jopega. Kahetseb ( t. lk . 9, 21-23 ) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav E.O on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust 3 kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. E.O on varem kriminaalkorras karistamata, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, töötab. E.O karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada E.O edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et E.O ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega, kuna E.O tasub temale mõistetud rahatrahvi ositi seoses majandusliku olukorraga, tema sissetulek ( t lk. 27) on 0 krooni, käesoleval ajal töötab katseajaga, õpib, seega on välistatud E.O´ile kergem karistusliik, s.o. rahaline karistus. E.O-lt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud, seega rahalise karistuse kohaldamine tema suhtes ei ole otstarbekas. E.O kahetsus ja töökoha olemasolu ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Kuid E.O suhtes on otstarbekas kohaldada KarS § 74 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele. Samuti arvestades asjaolu, et E.O juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, siis asub kohus seisukohale, et E.O suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristust, kuna ainult erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse lisakaristust mitte kohaldada, kuid E.O puhul sellised erandlikud asjaolud puuduvad. Asjaolu, et E.O töö on seotud juhtimisõigusega ei ole erandlik. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.