← Eesti

1-07-7306\1

Obsah (5)§ 121§ 68§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja 27.juuni 2007 koht Kriminaalasja number 1-07-7306 (07231800641) Kohtukoosseis Kohtunik JANIKA KALLIN Ko

) § 121 järgi kokkuleppemenetluses. Prokuröri abi ŽANNA MOROZOVA Süüdistatav V.V isikukood: XXX; kodakondsus: määratlemata; emakeel vene keel; kesk-eri haridus; viibimiskoht: XXX töökoht: OÜ G; elukoht: XXX; Vangla, XXX; varem kriminaalkorras karistatud: - 16.05.1977 Tallinna Kalinini Rajooni Rahvakohtu otsuse alusel ENSV KrK § 107 lg 1 järgi vabadusekaotusega 2 aastat; - 04.10.1995 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KrK § 108 lg 1 järgi tingimisi vabadusekaotusega 6 kuud, katseaeg 1 aasta; - 21.09.2001 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KrK § 108 lg 1 järgi tingimisi vabadusekaotusega 10 kuud, katseaeg 3 aastat. Kohaldatud tõkend: vahistamine kahtlustatavana kinni peetud 27.02.2007. Kaitsja TOOMAS PILT alates 01.03.2007, RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 4, § 180 lg 1, 3 ning § 179 lg 1 p 2 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi tunnistada V.V

§ 121järgi ja karistada vangistusega 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud.

2.

§ 68lg 1 järgi lugeda V.V poolt eelvangistuses viibitud aeg karistuse hulka.

Karistuse kandmise alguseks lugeda 27.02.2007. 3.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 järgi kuulub mõistetud karistusest kohesele ärakandmisele 4 (neli) kuud vangistust, mis lugeda seisuga 27.06.2007 kantuks. Mõistetud vangistus 2 (kahe) aasta osas jätta tingimisi täitmisele pööramata 3 (kolme) aastase katseaja jooksul, juhul kui V.V ei pane selle aja kestel toime uut, tahtlikku kuritegu ja täidab Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all järgmisi käitumiskontrollinõudeid: 3.1 elab kohtu määratud alalises elukohas; 3.2 ilmub kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.3 allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3.4 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 3.5 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 4. Määrata V.V alaliseks elukohaks Paldiski mnt 50, Tallinn. 5.

§ 75

lg 2 p 1, 2, 8 järgi on V.V käitumiskontrolli ajal kohustatud: 5.1 heastama kuriteoga tekitatud kahju hiljemalt 01.07.2008; 5.2 mitte tarvitama alkoholi; 5.3 osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. 6.

§ 78p 1 järgi lugeda katseaja alguseks 27.juuni 2007.

  1. V.V suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada. Isik vabastada kohtusaalis.
  2. AV tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista V.V-lt AV asuks 2 222,60 krooni.
  3. Välja mõista V.V-lt riigi eelarvesse II astme kuriteo toimepanemise eest sundraha 5 400,00 krooni.
  4. Välja mõista V.V-lt riigi eelarvesse menetluskulu 3 322,55 krooni riigi õigusabi kasutamise eest. Menetluskulu 3 322,55 krooni jätta riigi kanda.
  5. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 AS SEB Eesti Ühispangas, viitenumber
  6. Tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse või –protesti menetlusnormide rikkumise korral, teatades kirjalikult apelleerimise soovist 7 päeva jooksul Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul otsusega tutvumisest. Selgitada, et apellatsiooniteate esitamise tähtaeg on 3.juuli
  7. Selgitada, et kokkuleppemenetluses ei saa kaevata karistuse liigi ja määra peale. Selgitada, et sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks tasumata jätmise korral esitatakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks. Esitatud süüdistus: V.V süüdistatakse selles, et tema 27.02.2007 kella 12:00 ajal Tallinnas XXXasuvas ja V.V elukohana olnud sepikojas, alkoholi ühise tarbimise käigus ründas oma endist abikaasat AVt ja lõi teda mitmel korral raske esemega näkku ja vastu pead, tekitades haavu peas ja näol, seejärel ajas ta AVt sepikojast välja. Peksmise tagajärjel tekitati kannatanule tervisekahjustused: ülalõualuu murd ülahammaste (
  8. ja
  9. hamba) nihestusega, põrutushaavad otsmiku piirkonnas ja ülahuulel, nahamarrastused mõlemal küünarnukil ning nahaalused verevalumid parema õlavarre sirutuspinnal ja vasaku õlavarre painutuspinnal, millised ei ole eksperdi arvamuse kohaselt eluohtlikud. Oma tegevusega pani V.V toime

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise ja muu valu tekitanud kehaline väärkohtlemine. Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava V.V tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõuab prokuröri abi kohtus süüdistatava süüdi tunnistamist

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistamist vangistusega 2 aastat ja 4 kuud, mis jätta

§ 74

lg 1, 2, 3 alusel 2 aasta osas tingimisi täitmisele pööramata, juhul kui V.V ei pane 3 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

sätestatud käitumiskontrollinõudeid; kohesele ärakandmisele kuulub 4 kuud vangistust.

68 lg 1 järgi lugeda süüdistatava poolt eelvangistuses viibitud aeg karistuse hulka ja karistuse kandmise alguseks lugeda isiku kahtlustatavana kinnipidamise hetk 27.02.2007.

§ 75

lg 2 p 1, 2, 8 alusel määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud heastama kuriteoga tekitatud kahju hiljemalt 01.07.2008, mitte tarvitama alkoholi ja osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav V.V tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde. Süüdistatava poolt kohtuistungil antud selgituste kohaselt soovis ta sõlmida kriminaalasjas kokkulepet, kokkulepe väljendab tema vaba tahet, keegi teda kokkuleppeks ei sundinud ega survestanud. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et V.V poolt oma süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb V.V-le mõista kokkuleppekohane karistus ja lisakaristus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse

  1. detsembri
  2. a määruse nr 273 alusel on kuupalga alammäär 3 600,00 krooni. V.V pani toime II astme kuriteo, seega tuleb Sergei Ivanov’ilt II astme kuriteo toimepanemise eest välja mõista sundraha 5 400,00 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 kohaselt on menetluskulu riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud ja määratud kaitsjale makstud tasu. Käesolevas kriminaalasjas oli määratud kannatanule isiku kohtuarstlik ekspertiis, mille maksumus oli 2 875,00 krooni (tl 63). V.V-le oli määratud riigi õigusabi; kaitsja on esitanud taotlusi riigi eelarvest 3 770,10 krooni riigi õigusabi tasu hüvitamises; taotlused on rahuldatud. KrMS § 180 lg 1 järgi hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohtu hinnangul peab V.V tasuma 5 400,00 krooni sundraha ja ½ menetluskuludest, so 3 322,55 krooni. Menetluskulu 3 322,55 krooni suuruses summas tuleb jätta riigi kanda. Kohtuistungil selgitas prokuröri abi, et isikul on ülalpeetav, samuti leiab kohus, et V.V-le võib menetluskulude täielik tasumine käia üle jõu. Kohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.