← Eesti

1-08-1834\2

1 Kriminaalasi 1-08-1834

(07244001249)03.03.2008, Kohtla-Järvel KOHTUMÄÄRUS Viru Maakohtu kohtunik Inna Kirsipuu läbi vaadanud lühimenetluses kohtusse saabunud kriminaalasja R.T süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,8; 266 lg 1 alusel Tegi kindlaks: Antud kriminaalasi on kohtusse saabunud 07.02.2008 lühimenetluses. Vastavalt süüdistusaktile on R.T-le esitatud järgmine süüdistus: -15.07.2007 ajavahemikus 17.00-19.30 varastas R.T kannatanu A. T. maja juures asuvalt kuurist asukohaga xxx, ukseriivi avamise teel mootorsae Husqvarna maksumusega 6000 krooni, tekitades kannatanule kahju summas 6000 krooni. -peale selle, ajavahemikus 28.10.2005-03.11.2005 varastas R.T võtme sobitamise teel xxx asuva maja kuurist kannatanu V. T. kuuluvad asjad: mesindusinventar: 4 alumiiniumkasti suurusega 80x80x100cm kogusummale 800 krooni, 2 alumiiniumkasti suurusega 80x100x80cm kogusummale 1000 krooni, mahlapressimise inventar: roostevabast vann suurusega 30x40x6cm maksumusega 500 krooni, 3 alumiiniumisõela kogusummale 450 krooni, muu inventar: 5 kastrulit ja 7 kopsikut kogusummale 300 krooni, alumiiniumkorsten maksumusega 150 krooni, 2 hakklihamasinat kogusummale 50 krooni, 5 kastrulit kogusummale 100 krooni, 2 panni kogusummale 50 krooni, 2 20-liitrist alumiiniumtermost kogusummale 2000 krooni, kanister 1-liitrine süütevedelikuga maksumusega 30 krooni, alumiiniumkast suurusega 60x50x50 maksumusega 200 krooni, -tekitades kannatanule kahju summas 5630 krooni. -peale selle, 31.10.2006 xxx varastas R.T kannatanu L. K. kuuluvast talust bensiinisae ParterP422 maksumuseha 3699 krooni, tekitades kannatanule kahju 3699 krooni Seega, pani R.T toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse või röövimise, sissetungimisega, ehk KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. -peale selle, 05.01.2007 omavolilise sissetungimise eesmärgil lõhkus R.T kruvikeerajaga A. K. korteri ukse, asukohaga xxx, tekitades lõhkumisega kahju 100 krooni ning varastas korterist raha summas 650 krooni ja püksid maksumusega 250 krooni. 2 Seega, pani R.T toime valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise vähemalt teist korda (?) ehk KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab kohtunik, et isik ei saa olla antud kohtu alla esitatud süüdistuses lühimenetluses, sest suure tõenäosusega tõendite kontrollimine lühimenetluses võib osutuda võimatuks. Seetõttu ei nõustu kohtunik antud kriminaalasja arutamisega lühimenetluses. Esiteks, kannatanu V. T. episoodis. Kriminaalasjas ei ole ühtki tõendit selle kohta, et kõik süüdistuses loetletud esemed oli varastanud R.T. Kahtlustatav ise eitab varguse toimepanemist süüdistuses näidatud ulatuses. Kohus märgib, et kannatanu poolt tehtud avaldus kuriteo kohta, kus on loetletud teatud ajavahemikus varastatud asjad, ei tähenda automaatselt seda, et esemete vargus on ühe ja sama isiku kuritegu. Süüdistusse tuleb panna ainult see, mis on kriminaalasja raames usaldusväärset tõendamist leidnud. Kannatanu ütlustest lk 41-44 nähtub, et viimati käis ta oma majas xx 28.11.2005 ja kõik oli korras, 03.11.2005 kella 16 paiku avastas ta varguse. Ajavahemik näitab, et ei ole välistatud, et vargil võidi käia mitmel korral ja erinevad isikud. 07.08.2006 kahtlustatavana ülekuulatud R.T lk 51-52 selgitas, et novembri lõpus õhtul viibis ta Mäetagusel ja otsustas vargile minna; maja nr xx kuurist varastas ta 6 alumiiniumvaati, mille müüs maha summaga 150 krooni. Neid ütlusi kinnitas kahtlustatav ka ütluste olustikuga seostamisel lk
  1. Kannatanu täpsustatud ütlustest lk 66-68 pole sõnagi, et talt oleks varastatud 6 alumiiniumvaati. Aasta hiljem, 14.08.2007 , kahtlustatavana ülekuulatud R.T selgitas lk 70-72, et ta varastas 2 alumiiniumtünni suurustega 50x50cm ja 2 alumiiniumtermost. Muid tõendeid selle varguse kohta kogutud ei ole. Kohus leiab, et antud episood on uurija ja prokuröri poolt lahendatud selliselt, et selle arutamine kohtus lühimenetluses ainult kriminaalasja materjalide põhjal võimalik ei ole. Kuna kahtlustatav andis kohtueelsel uurimisel vastukäivaid ütlusi ( ühel korral, et varastas 6 alumiiniumvaati, ja teisel korral, et varastas 2 alumiiniumtünni ja 2 alumiiniumtermost), tuleb teda selles episoodis uuesti üle kuulata vastuolude kõrvaldamiseks. Muidu ei ole võimalik otsustada, millistest tema ütlustest tuleb ikka lähtuda. Kohus pöörab prokuröri tähelepanu, et kannatanu ei avaldanud kordagi, et talt oleks varastatud kaks alumiiniumtünni, varastatu hulgas on kastid, kastrulid, sõelad, ja muid igasuguseid asju, tünni aga ei ole. Varastatu nimekirjas on küll suuruse poolest sarnane ese lk 67 – alumiiniumkast ( kuid kast ei ole ikka tünn) suurustega 60x50x50, kuid kannatanu avaldas, et kast oli ühes eksemplaris, mitte 2 tükki, nagu avaldab oma ütlustes kahtlustatav lk
  2. Ka selles osas teeb kohus prokurörile ettepaneku lahendada vastuolud enne kriminaalasja kohtusse saatmist. Kohus leiab, et kuna kriminaalasja raames ei ole kogutud ühtki tõendit, et kogu kannatanu vara oli varastatud R.T poolt, siis oleks põhjendatud esitada talle süüdistuise ainult selles osas, milles kahtlustatav ise tunnistab. Ülejäänud esemete osas tuleb materjalid kriminaalasjast eraldada ja jätkata menetlust. Kohus jääb järjekindlalt oma varasemale seisukohale, et ka lihtmenetlustes peavad tõendamisesemeks olevad asjaolud olema usaldusväärselt tõendatud kriminaalasja materjalidega, sest ka lihtmenetluses tehtud kohtuotsus ei saa rajaneda oletustele. Teiseks, kohus veel kord tuletab prokurörile meelde, et lühimenetluses uusi tõendeid esitada ei saa. See tähendab ka seda, et juhul, kui kriminaalasja raames ei ole materjalide juurde lisatud kõiki liitkaristuse moodustamise seisukohalt vajalikke kohtuotsuste ärakirju, puudub 3 kohtul lühimenetluses võimalus moodustada ja mõista isikule liitkaristus kohtuotsuste kogumi eest. Antud kriminaalasja materjalides on küll 26.02.2003 kohtuotsuse koopiad, isegi kahes eksemplaris lk 74 ja 199, mis iseenesest ei oma tähtsust, sest selle kohtuotsuse alusel mõistetud karistus oli täitmisele pööratud ja vastav liitkaristus oli moodustatud 09.05.2006 kohtuotsusega, mille koopia on toimikus olemas lk lk
  3. Kuid puudub Viru Maakohtu 01.02.2007 kohtuotsuse koopia. Samas nähtub aga süüdistusest, et üks kuritegu oli toimepandud 15.07.2007 ehk selle kohtuotsusega määratud katseaja kestel ja seega ei ole välistatud, et 01.02.2007 kohtuotsusega mõistetud karistus võidakse täitmisele pöörata ja moodustada liitkaristus. Kohtuotsuse koopia on vajalik ka siis, kui katseajal toimepandud kuriteo eest mõistetakse rahaline karistus. Ka siis vastavalt KarS § 74 lg 6 tuleb moodustada liitkaristus, määrates, et varem mõistetud karistus jäetakse täitmisele pööramata. Kolmandaks, süüdistuses on valesti märgitud KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo kvalifikatsioon. R.T süüdistatakse süüdistusakti kohaselt võõrasse ruumi ebaseaduslikus tungimises vähemalt teist korda. Selline kuritegu peab olema kvalifitseeritud KarS § 266 lg 2 p 1 järgi, mitte KarS § 266 lg 1 järgi. Samal ajal ei tuvastanud kohus kriminaalasja materjalidest, et R.T oleks valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseaduslikult tunginud teist korda. Sel juhul tuleks tunnus „vähemalt teist korda“ süüdistusest välja jätta. Neljandaks, märkuse korras, pöörab kohus prokuröri tähelepanu sellele, et kriminaalasjad 06244002061 ( kannatanu K. episood ja 05.11.2004 vargus, ühendatud määrusega lk 174) ja 07244000048 ( kannatanu K. episood) olid ühendatud ühiseks menetlemiseks juba 11.03.2007 lk 115, põhimenetluseks on
  4. Järelikult, menetluslikult on ebaõige 11.07.2007 eraldada juba ühendatud kriminaalasjast 06244002061 materjalid R.T osas ja ühendada need kriminaalasjaga 07244000048 lk
  5. Viimast kriminaalasja ei ole olemas alates 11.03.2007 lk
  6. Õige oleks eraldada kriminaalasjast 06244002061 materjalid D. Š. osas ja alustada uus kriminaalmenetlus. Viiendaks, tuleks vältida kriminaalasja juurde mittevajalike materjalide lisamist. Lk alates 136 kuni 190, kokku 54 lehekülge, sisaldavad ühendatud kriminaalasjade materjale, millest vajalikuks tuleks tunnistada lk 136-137, 138-140, 141-142, 144-146, 153-155, 156-160, 161, 162, 167-168, 169,170-172,174, 181-
  7. Pole põhjendatud lisada toimikusse materjale, mis kajastavad D.Š. poolt drelli ja ketassae varguse toimepanemist, mis ei puutu R.T-le esitatud bensiinisae vargusesse. Kahtlustatavad tunnistavad ennast süüdi osaliselt. Kohus teeb prokurörile ettepaneku kaaluda antud asjas ökonoomsema menetluse liigi kohaldamine, näiteks kokkuleppemenetlus. See on ilmselt peale seda, kui saavad lahenduse need puudused, millele on kohus oma määruses viidanud. Prokuröril tuleb hoolikalt kaaluda pakutava karistuse, arvestades, et osa tegudest on toime pandud enne 01.02.2007 kohtuotsusega määratud katseaega, ja kannatanu T. episood on isegi enne 09.05.2006 kohtuotsuse tegemist ja selle otsuse alusel on karistus täielikult ära kantud, üks kuritegu on aga toime pandud katseaja kestel. Seega, liitkaristuse moodustamisel tuleb lähtuda KarS §-st 65 lg 1 ja 65 lg
  8. Ei ole kohtu arvates siin välistatud ka mõne episoodi menetluse lõpetamine, sest isik on peale seda oli kohtulikult karistatud ja talle reaalselt mõistetud karistus on täielikult ära kantud. Juhindudes KrMS § 235-1 lg 1 p 3 kohtunik M ä ä r a s: 4 Kriminaalasi R.T süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,8; 266 lg 1 alusel tagastada Viru Ringkonnaprokuratuurile menetluse jätkamiseks. Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Määruse ärakirjad saata kahtlustatavale ja tema kaitsjale. Kohtunik Inna Kirsipuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.