Obsah (7)

§ 424§ 349§ 74§ 75§ 78§ 50§ 55

1-07-6212 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08 juuni 2007 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-6212 (06231401129) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretä

§ 424

järgi Lühimenetlus Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav J.B Ik: xxx, EV kodanik, keskharidus, töökoht: OÜ A , elukoht: xxx Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: Harju Maakohtu 11.10.2005 otsusega

§ 349järgi rahaline karistus 5000 krooni.

Väärteokorras karistatud 4 korral Kaitsja Advokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON 1. J.B süüdi tunnistada

§ 424ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada J.B-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta J.B-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud J.B suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et J.B temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 4.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada J.B järgima katseajal 1 kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas xxx • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.

§ 78

p 1 alusel arvestada J.B-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 08.06.2007. 6. J.B suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. 7.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada J.B suhtes lisakaristust, võttes J.B-lt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 6 (kuus) kuuks. 8.

§ 55

lg 1 sätete kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Lisakaristuse tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kohtu määratud tähtaja möödumisel.

1. J.B-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1451 (üks tuhat nelisada viiskümmend üks) krooni ja 40 senti, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „J.B, 1-07-6212, kaitsjatasu“.
2. J.B-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „J.B, 1-07-6212, sundraha“.
3. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. Kohtuotsuse jõustumisel edastada kohtuotsuse ärakiri Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 25.06.
5. Kui kohtuotsusele apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 26.06.
6. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: 19 J.B süüdistatakse selles, et tema, olles 11.04.2003 karistatud LS § 74 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 12 000 krooni mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, rahatrahv tasumata, kehtiva karistuse ajal juhtis 30.07.2006 kella 05.35 ajal Harjumaal, Jõelähtme vallas Tallinn-Narva tee 22 kilomeetril mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis. 2 Seega J.B pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so

§ 424ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav J.B seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Selgitas, et osa rahalistest kohustustest on täidetud, on asunud uude töökohta tööle, kus palk on oluliselt suurem. Loodab paari kuuga ära tasuda määratud trahvid. Samas on ülalpidamisel eraldi elav alaealine laps. Plaanib astuda samme juhtimisõiguse saamiseks. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • Koopia Järva Politseiprefektuuri 11.04.2003 otsusest J.B karistamises LS § 741 lg 1; 7419 ; 7435 lg 1 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni. (t/l 2) • Koopia 30.07.2006 koostatud väärteoprotokollist nr AB 703030, millest nähtuvalt peeti 30.07.2006 kell 05.35 Tallinn-Narva mnt

1. kilomeetril Jõelähtme vallas suunaga Narva poole kinni sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx, mida juhtis J.B, kellel tuvastati alkoholijoove, kellel puudus esitada vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust kinnitavat dokumenti, kes ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 46 km/h. (t/l 6) • 30.07.2006 kell 05.38 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga nähtub, et J.B tuvastati alkoholijoove 1,07 mg/l väljahingatavas õhus, millise tuvastamise tulemusega J.B nõustus ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist või alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 7) • Põhja Maksu- ja Tollikeskusel puuduvad andmed J.B tulude kohta 2005 aastal. (t/l 12) • Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtuvalt oli J.B keskmiseks päevasissetulekuks 2005 aastal 0 krooni. (t/l 13) • Täitemenetluste andmebaasi andmetel on seisuga september 2006 J.B vastu alustatud täitemenetlusi kokku üle 53 000 krooni nõudes. (t/l 14-15) • 11.09.2006 koostatud kahtlustatava J.B ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et 29.07.2006 kella 22-23 ajal hakkas tarvitama alkoholi ja jõi ära umbes 15-16 pudelit õlut. Heitis magama 30.07.2006 kella 1-2 ajal. Hommikul ärkas kella 5 ajal et sõita Väike-Maarjasse. Alustas sõitu Nelgi tänavalt ning Tallinn-Narva mnt
2. kilomeetril peeti kinni. Juhiluba esitada ei olnud, sest seda pole välja antud. Kinni peeti lubatud sõidukiiruse ületamise tõttu. Anti korraldus puhuda alkomeetrisse ja see näitas joovet 1,07 mg/l. Oli tuvastamise tulemusega nõus. 02.05.2003 määratud rahatrahv 12 000 krooni on tasumata, sest puudusid materiaalsed võimalused. (t/l 20-21) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel J.B kahtlustatavana antud süüd tunnistavaid ütlusi, joobeseisundi tuvastamise protokolli ja väärtoemenetluses tehtud otsust, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 424järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud LS § 7419 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga ning määratud rahatrahv on senini tasumata ning kriminaalasja materjalidest nähtuvalt uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus 3 seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 424järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud valdavalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Karistusandmetest nähtuvalt osaleb süüdistatav liikluses mootorsõiduki juhina suhteliselt aktiivselt, kuigi tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Liiklusalaste süütegude toimepanemise eest on teda korduvalt karistatud rahatrahvidega, samuti on teda karistatud rahalise karistusega kuriteo toimepanemise eest. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistataval rahalisi kohustusi enam kui 50 000 krooni ulatuses ning rahatrahvid on tasumata. Peale selle on süüdistatava ülalpidamisel ka alaealine laps. Kriminaaltoimiku andmetel on aga süüdistatava sissetulekuks 2005 aastal olnud null krooni. Taolised asjaolud välistavad süüdistatava suhtes sanktsioonis ettenähtud alternatiivse karistuse, so rahalise karistuse kohaldamise, kuivõrd süüdistatav ei ole senini suutnud tasuda ka väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahve, mis näitab seda, et ka rahalise karistuse tasumine käiks süüdistataval üle jõu ning rahaline karistus ei tagaks õiguskorra kaitsmise huvisid ega sunniks süüdistatavat edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest, kuivõrd senised rahalised mõjutusvahendid seda teinud ei ole. Süüdistatav küll väitis, et ta on asunud enam tasuvale tööle, kuid kuna ta ei ole kätte saanud veel esimest palkagi, siis ei saa kohus taolisi andmeid süüdistatava sissetuleku kohta arvestada. Arvestades selliseid andmeid ei pea kohus võimalikuks veelgi suurendada süüdistatava rahaliste kohustuste suurust. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes isiku vabadust piiravat karistust. Kuivõrd süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud isiku vabadust piirava karistusega asub kohus seisukohale, et kuivõrd väidetavalt on süüdistataval alaline sissetulek, siis ei ole süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramine otstarbekas ning mõistetava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta tingimisi kohaldamata. Süüdistatava süü suurust arvestades leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Arvestades aga süüdistatava karistusandmeid võib teha järelduse, et süüdistataval on olnud raskusi õiguskuulekusega ning vaatamata sellele, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, püüab ta järjekindlalt liikluses mootorsõiduki juhina osaleda. Seetõttu peab kohus vajalikuks allutada süüdistatava käitumiskontrollile, tagamaks süüdistatava õiguskuulekuse soovi tekkimist pikemaajalise järelevalve tingimustes, sest käitumiskontrolli tingimustes on tal võimalik selleks saada tuge kriminaalhooldajalt. Senini ei ole süüdistatav iseseisvalt õiguskuulekuse vajadusest aru saanud. Kuivõrd süüdistatav, kellel puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, on liikluses osaledes teistele liiklejatele ohtlik, mida süüdistatav on aastate vältel juba korduvalt suutnud tõestada, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada

§ 50

lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, kõrvaldamaks süüdistatava liiklusest ning temalt tuleb ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus. Kuivõrd lisakaristust peab süüdistatav täitma ise sellega, et ei juhi mootorsõidukit, siis lisakaristuse kehtimise ajal mootorsõidukit juhtima asudes paneb süüdistatav toime uue tahtliku kuriteo, mis võib tingida temale mõistetud karistuse täitmisele pööramise. Kohus leiab, et taolise piirangu kehtestamine aitab süüdistatavat õiguskuulekusele, kuivõrd ta peab ise hoolitsema selle eest, et temale mõistetud karistust täitmisele ei pöörataks. Märt Toming kohtunik 4