1-08-5778\2

(08240100313)KOHTUMÄÄRUS Viru Maakohtu kohtunik Inna Kirsipuu läbi vaadanud kohtusse saabunud kriminaalasja materjalid S.L-i süüdistuses KarS § 209 lg 1 p 2 alusel Tegi kindlaks: S.L-ile on esitatud süüdistus järgmiselt, et tema, olles 21.05.2002 Kohtla-Järve Linnakohtu poolt karistatud KrK § 143 lg 2 p 2, § 140 lg 2 p 1, 3 järgi; 14.10.2002 Ida-Viru Maakohtu poolt karistatud KrK § 140 lg 2 p 1, 3 järgi; 16.05.2003 Ida-Viru Maakohtu poolt karistatud KrK § 136 lg 2 p 1, § 143 lg 2 p 2 järgi, otsus täitmisele pööratud Narva Linnakohtu 23.03.2005 määruse alusel, vabanes 09.03.2006, pani toime uue kuriteo: 28.08.2007 internetikohvikus Woxel-GC OÜ Arvutisalong asukohaga xxx, tellis V. G. U-net internetipanga paroolikaadi abil V. G. teadmata laenu summas 2000 krooni firmast Raha 24 OÜ V.G. arvele nr xxx SEB Eesti Ühispangas. Peale seda 28.08.2007 Narijan kandis raha 2000 krooni G. arvelt A. S. arvele nr xxx, kust, kasutades pangaautomaati, võttis S. pangakaardiga sularaha 2000 krooni. Firmale Raha24 OÜ tekitas kahju 2550 krooni, s.h laenusumma 2000 krooni ja 550 krooni laenu väljastustasu. S.L 03.10.2007 internetikohvikus Woxel-GC OÜ Arvutisalong asukohaga xxx, tellis V. G. U-net internetipanga paroolikaadi abil V. G. teadmata laenu summas 1000 krooni firmast SMS Kiirlaen OÜ V.G. arvele nr xxx Sampo pangas, mille firma kandis üle samal päeval. Peale seda Narijan 03.10.2007 kandis raha 1000 krooni G. arvelt V. O. arvele nr xxx, kust, kasutades pangaautomaati, võttis O. pangakaardiga sularaha 1000 krooni. SMS Kiirlaen OÜ-le tekitas kahju 1185 krooni, s.h laenusumma 1000 krooni ja intressid 185 krooni. S.L 03.10.2007 internetikohvikus Woxel-GC OÜ Arvutisalong asukohaga xxx, tellis V. G. U-net internetipanga paroolikaadi abil V. G. teadmata laenu summas 1000 krooni firmast Credit Invest OÜ V.G. arvele nr 334027230008 Sampo pangas, mille firma kandis üle samal päeval. Peale seda Narijan 03.10.2007 kandis raha 1000 krooni G. arvelt V. O. arvele nr xxxx, kust, kasutades pangaautomaati, võttis maha O. pangakaardiga sularaha 1000 1 2 krooni. Credit Invest OÜ-le tekitas kahju 2889,62 krooni, s.h võlanõue 2268 krooni, võla sissenõudekulu 621,62 krooni. Sel moel S.L pani toime kelmuse- varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse ja varguse, s.o kuriteo, mis on ettenähtud KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. Kohus tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et vaatamata süüdistatava enda süü tunnistamisele, ei saa kohus nõustuda antud kriminaalasja arutamisega lühimenetluses ning KrMS § 235-1 lg 1 p 3 alusel kriminaaltoimik tuleb tagastada prokuratuurile menetluse jätkamiseks ning menetlusliku otsuse vastuvõtmiseks. Kohus leiab, et toimepandud teo asjaolud ja selle õiguslik raamistik ei ole niivõrd selged, et kohtuliku arutamise käigus ei tekkuks vajadus üle kuulata tunnistajaid ja kannatanuid. Samuti ei ole välistatud täiendavate tõendite kogumine eesmärgiga kontrollida asjaolusid põhjalikumalt. Lühimenetluses ei ole võimalik kannatanuid ja tunnistajaid üle kuulata ega uusi tõendeid uurida. Jättes lahendamata isiku süüküsimuse, sest tagastamise määrusega seda ei tehtagi, peab kohus vajalikuks osutada teatud probleemidele, mille lahendamine võib aktualiseeruda selle kriminaalasja kohtulikul arutamisel. Kohus leiab, et S.L-ile esitatud süüdistus ei ole konkreetne ja selles ei ole kajastatud kõik süüteokoosseisule vastavuse kontrollimise seisukohalt tähtsad momendid. Süüdistuse kohaselt, süüdistatav tellis teise isiku internetpanga paroolidega kiirlaenu sama isiku pangaarvele, sealt kandis raha üle kolmanda isiku pangaarvele ja võttis sealt raha kolmanda isiku pangakaardiga, tekitades sellega kiirlaenude andmisega tegelevatele erinevatele krediidiasutustele kahjud. Kannatanuks on tunnistatud ka see teine isik, kelle paroolidega telliti kiirlaenud. Süüdistusest ei nähtu, milles seisnes ebaõige ettekujutuse loomine, kes oli petetud. Kannatanu avalduses lk 1-2 ( samuti tema ülekuulamisprotokollist lk 6) nähtub, et ta vormistas kontosid enda nimele süüdistatava palvel, (väidetavalt kannatanu edastas S.L-ile ka vajalikud pangakaardid, paroolid, mis on lepinguga tõenäoliselt rangelt keelatud – kohtu märkus), sest S.L-ile oli vaja raha, ja selle teenuse eest talle oli lubatud ka tasu 350 krooni. Vähemalt selles ei näe kohus kelmust. Samal ajal, kannatanu tegevus ei saanud üldse hinnangut uurimise poolt. On alust kontrollida, kuivõrd kannatanu tegevus on kaasa aidanud S.L-ile tegu. Kannatanu avaldusest nähtub, et ta pöördus politseisse siis, kui krediidiasutus hakkas temalt raha 2 3 nõudma, nimelt 20.01.2008 ja S.L on mitmel korral lubanud raha ära tuua, kuid tulemusteta. Ilma kannatanu tegevuseta, et ta vormistas enda nimele konto, väidetavalt rikkudes pangaga lepingut andis kõrvalisele isikule paroolid ja oli nõus võtma selle teenuse eest tasu 350 krooni, poleks võimalik ka S.L-ile inkrimineeritud teo toimepanemine. V. Osipov, kelle konto kaudu võttis S.L raha, et pea annast kannatanuks ( lk 28). Ka tema ütlustest ei nähtu, et talle oleks loodud teadvalt vale ettekujutus tegelikest asjaoludest. A. Slabospitski ei ole isegi tuvastatud ja üle kuulatud. Krediidiasutuste esindajad ( kohus rõhutab, et äriühingut esindab juhatuse liige) kui juriidilisest isikust kannatanu esindajad ei ole tuvastatud, üle kuulatud ega kriminaalasjasse tsiviilhagiga pöördunud. Ei ole seega võimalik kontrollida, milles seisnes kelmus nende juriidilisest isikust kannatanute suhtes. Kuivõrd põhjalikult krediidiasutus peab kontrollima laenulepingu sõlmimisel isikut ja tema identiteeti. Krediidiasutuste seaduse § 89 sätestab: „

(21)Lepingu sõlmimisel ja tehingu tegemisel on krediidiasutus kohustatud kliendi ja samuti tema esindaja identifitseerima. Kui isik, samuti tema esindaja, on krediidiasutuse poolt varem identifitseeritud, otsustab krediidiasutus täiendava identifitseerimise vajaduse. Krediidiasutusel on õigus kontrollida identifitseerimise aluseks olevate isikut tõendavate dokumentide kehtivust. Isikut tõendavate dokumentide kehtivuse kontrollimisel on krediidiasutusel õigus saada isikuandmeid dokumente väljastavate riigiasutuste vastavatest andmekogudest.“ Lepingu sõlmimise korda sätestavad muud kas panga nõukogu või Eesti Panga poolt välja antud õigusaktid. Kohus leiab, et antud kriminaalasi ei ole menetleja ( uurija ja prokurör) piisavalt ja põhjalikult uurinud ega asjaoludele igakülgset hinnangut andnud. Kohus jääb oma varasemale seisukohale, et ka lihtmenetluse kriminaalasjades peab uurimine olema läbi viidud põhjalikult ja esitatud konkreetne süüdistus. Puudulikult uuritud ja puuduliku süüdistusega kohtusse saadetud lihtmenetluse kriminaalasja perspektiiv on olla saadetud menetlejale tagasi menetluse jätkamiseks. Kohus leiab, et kriminaalasi tuleb tagastada prokuratuurile menetluse jätkamiseks. Juhindudes KrMS § 235-1 lg 1 p 3 kohus M Ä Ä R A S: 3 4 Kriminaalasi 08240100313 S.L-i süüdistuses KarS § 209 lg 1 p 2 alusel tagastada Viru Ringkonnaprokuratuurile menetluse jätkamiseks. Määruse ärakirjad saata S.L-ile, tema kaitsja Arvo Suubanile. Kohtunik Inna Kirsipuu 4