MS § 426, 432 kohus määras: Vabastada L.M (isikukood: xxx ) temale Tartu Maakohtu 13.12.2007 . a. otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta.
Kohustada L.M täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas; kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel - ilmuma kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata L.M Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Määrata L.M alaliseks elukohaks x.
lg 2 p 1, 2, 4, 8 alusel määrata L.M-ile katseajaks järgmised lisakohustused: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - asuda tööle või võtta end Tööturuametis töötuna arvele hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul vabanemisest; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata; -tasuda tööle asumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 200.00 (kakssada) krooni kuriteoga tekitatud rahaliste nõuete katteks; Vabastada L.M karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Põhjendused L.M tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 13.12.2007. a. otsusega
lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja teda karistati 2 kuu pikkuse vangistusega.
El suurendati mõistetavat karistust Tartu Linnakohtu 25.03.
Tartu Vanglast väljastatud iseloomustuse kohaselt ei viita L.M käitumine vanglas agressiivsusele. Ta on impulsiivne, tegutseb emotsioonide ajel tagajärgedele mõtlemata, enesehinnang on madal ja enesekindlust vähe. Ta on hea suhtleja ja tahab teisetele meeldida, kuid on ka teiste poolt mõjutatav. Distsiplinaarkorras karistati teda 09.06.2008. a. vanglaametniku solvamise eest töölt eemaldamisega üheks kuuks. L.M on hea tervise juures ning alkoholiga probleeme ei ole. Tema ohtlikkust võib pidada madalaks. Tema vanglast vabastamisel on otstarbekas rakendada ranget käitumiskontrolli ja soovitavalt psühholoogilist nõustamist. Kriminaalhooldusametnik toetab isiku ennetähtaegselt vanglast vabastamist. L.M on vabaduses olemas kindel elukoht x ning ta võib küsida endale tööd kohalikus saekaatris. Tal on olemas elukaaslane K. P. ja sõbrad A. O.ning K. N., kes on valmis teda toetama. Kuigi varasemalt kriminaalhooldusel viibides esines kinnipeetaval probleeme, on L.M oma lihtsustatud maailmavaate, väikese tugivõrgustiku ning väheste elukogemuste tõttu vabanemisel vaja tugiisikut, kes aitaks teda elu korraldamisel. Vajalik on ka määrata L.M-ile sellised lisakohustused, mis aitaksid teda õiguskuulekaks jäämisel. L.M kohtuistungil antud ütluste kohaselt soovib ta ennetähtaegselt vanglast vabaneda. Tal on vabaduses olemas elukoht ning ta soovib koheselt asuda ka tööle. Väljavaated selleks on tal olemas. Ta on oma varasemast käitumisest järeldused teinud ning soovib edaspidi elada õiguskuulekalt. Ta sooviks jääda kriminaalhooldusele, kuna tunneb, et vajab hooldaja abi edaspidise elu kordasättimiseks. Prokurör ei toetanud kinnipeetava ennetähtaegselt vanglast vabastamist ,kuna teda on juba varem vabastatud ennetähtaegselt ,kuid siis pani ta katseajal toime uued kuriteod. Samuti on teda vanglas distsiplinaarkorras karistatud ,mis annab alust asuda seisukohale ,et ta ei ole asunud paranemise teele ning tema järjekordselt ennetähtaegselt vabastamine ei oleks põhjendatud. Kohus, hinnanud igakülgselt kõiki asjaolusid ja arvestades kinnipeetava enda ja prokuröri seisukohti, on jõudnud järeldusele, et L.M ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud ning seadusest tulenev formaalne alus selleks on olemas.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik leiab, et arvestades L.M varasemat karistatust, tema kuritegusid ning vangla ja kriminaalhooldaja seisukohti, on otstarbekas vabastada L.M tingimisi enne tähtaega, allutades ta käitumiskontrollile. Kinnipeetav vabaneks vangistusest selle täielikul ärakandmisel juba 01.10.2008. a. Ta ise leiab, et vajab vabaduses hakkamasaamiseks kriminaalhoolduse näol pakutavat abi. Kohtunik on seisukohal, et L.M ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annab tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. L.M suhtes tuleb kohaldada 1 aasta pikkust katseaega ning käitumiskontrollile allutamine tagab talle vajaliku abi kriminaalhoolduse näol. L.M-ile on põhjendatud määrata järgmised lisakohustused: Teda tuleb kohustada asuma ametlikult tööle ühe kuu jooksul või võtma ennast Tööturuametis töötuna arvele. Tööle asumine aitaks isikul sisustada oma aega ning see tagab ka igapäevase majandusliku toimetuleku. L.M tuleb kohustada ka mitte tarvitama alkoholi ega narkootikume, kuna nimetatud ainete tarvitamine võib olla soodusteguriks uute kuritegude sooritamisel. Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab ka suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega. Kuna L.M on vangistuses karistust kandnud pikka aega, siis on tal tekkinud mitmeid ebasoovitavaid tuttavaid. Kuigi L.M enda sõnul ei soovi nendega tutvust jätkata, on otstarbekas määrata talle kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva nõusolekuta. Kuivõrd kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtuvalt on L.M kuritegudega seonduvalt täitmata rahalisi kohustusi kokku 24 293.60 kr, siis tuleb talle määrata lisakohustus tasuda tööle asumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 200 kr kohtutäiturite menetluses olevate rahaliste nõuete katteks. Põhjendatud on panna kinnipeetavale lisakohustuseks ka kohustus pöörduda kuu jooksul peale vabanemist psühholoogi vastuvõtule ja jätkata nõustaja külastamist spetsialisti poolt vajalikuks peetava sagedusega. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.