1-07-15318\3

Kriminaalasi nr. 1 – 07 - 15318 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. septembril 2008 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul prokuröri: Maksim Kink kaitsja: Leelo Viil osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas G.V ik. xxx, eesti keel, Eesti vabariigi kodanik, põhiharidus, ei tööta, eluk. xxx, varem kriminaalkorras karistatud 1.18.03.1996 a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg. 3 p. 1 järgi 5 a. 6 k. vabadusekaotusega. Karistuse algus alates 16.02.1995 a. Viibis vahi all 22.03.3008 a. kuni 23.03.2008 a. ja viibib vahi all alates
2. augustist 2008 süüdistusasja KarS § 266 lg. 1, § 121 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: G.V on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 12.07.2005.a. kella 17.10 paiku ebaseaduslikult murdis korterivaldaja NU tahte vastaselt ukse lõhkumise teel NU’le kuuluvasse korterisse asukohaga xxx. Seega G.V pani toime KarS §-s 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise. Samuti tema 12.07.2005.a. kella 17.10 paiku olles ebaseaduslikult sissetunginud NU’le kuuluvasse korterisse, aadressil Tallinnas xxx, ründas noaga korteris viibivat RU’d, kuid viimane suutis löögid blokeerida ja G.V-lt noa käest ära lüüa, mispeale lõi G.V RU’d rusikatega 3-4 korda kehapiirkonda ja näkku, millega põhjustas RU’le füüsilist valu. Samuti tema 22.03.2008 a. kella 17.30 paiku viibides MK korteris XXX, lõi olmetüli käigus rusikaga MK ühe korra kõhtu ja ühe korra pea piirkonda. Üritades ennast kaitsta, tõstis MKkäed näo ette, mispeale küünistas G.V MK paremast käest, haarates K käest kinni nii, et viimasel jäid parema käe õla- ja küünarvarre piirkonda kriipimisjäljed ja verevalumid, millega põhjustas kannatanule tervisekahjustuse ja füüsilist valu. Seega G.V pani toime teise inimese tervise kahjustamise ja löömise, see on KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav G.V tunnistab end talle inkrimineeritud kuritegudes osaliselt süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on osaliselt põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine ka osaliselt tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab eeluurimisel antud ütlusi selles, et 12.07.2005 a. ta läks endis elukaaslase U elukohta. Algul oli kokkulepe, et saab korterisse, kuid kohale saabudes teda sisse ei lastud. Ta kuulis ukse tagant juttu ja see ärritas teda ning lõi jalaga ukse lahti. Korteris viibis nii U kui ka üks talle tundmatu mees. Mäletab, et see mees tuli talle kallale ja lõi talle rusikaga näkku ning lükkas pikali. Ta püüdis end kaitsta. Ta tunnistab end süüdi sissetungimises. Samuti kinnitab antud ütlusi selles, et 22.
3. ta viibis 72 a. tädi MK korteris. Tekkis kon-flikt, kuna tädi keeldus vaatamast tema toodud televiisorit. Hakati teineteist sõimama ja tülitse-ma, mille käigus ta lõi tädile mitmel korral rusikaga kõhtu ja võib-olla ka vastu pead. Ta ei taht-nud tädi lüüa aga väljus kontrolli alt. Kahetseb juhtunut. Kannatanu NU poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 12.07.2005 a ta viibis oma elukohas koos elukaaslase RUga. Mõne aja pärast tuli ukse taha endile elukaaslane G.V, kes eelnevalt saatis talle SMS oma tuleku kohta. Ta ust ei avanud ja seejärel G.V lõi jalaga ukse lahti ja sisenes korterisse. G.V käes oli nuga ja G.V püüdis sellega rünnata Õd, kes seisis sel ajal laua juures. Õ sai end rünnaku eest blokeerida, kuid nende vaheline kaklus jätkus. Õ sai G.V kinni hoida kuni tema poolt kutsutud politsei tulekuni. Kokku tekitati G.V poolse sissetungimisega talle materiaalset kahju summas 20315 krooni ja taotleb selle summa hüvitamist. Kannatanu RU poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 12.07.2005 a. ta viibis U korteris ja sinna tungis ukse lõhkumise teel G.V ning tungis talle kohe kallale. Ta nägi G.V käes ka nuga ja püüdis sellega ka lüüa. Ta suutis noaga löömist blokeerida, kuid üks löök tabas jalga. Ta suutis noa käest ära lüüa ja hakkas teda rusikatega lööma. ta lõi vastu. Lööke oli 3-4 keha kui ka pea piirkonda. Ta suutis G.V kinni hoida kuni politsei tulekuni. Ründamise käigus tal hakkas verd jooksma. Rikuti ära püksid, kuldkett, mobiiltelefoni ja kokku tekitati talle materiaalset kahju summas 4300 krooni ja taotleb selle summa hüvitamist. Kannatanu MK poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 22.03.2008 a. tuli tema elukohta sugulane G.V ja andi viimasele ka süüa. Pärast sööki G.V tuli teise tuppa ja hakkas teda sõimama ja lõi korduvalt rusikatega kõhtu ja vastu pead. Ta üritas end kaitsta ja põgeneda koridori aga G.V tiris ta uuesti tuppa. Õnneks tulid naabrid appi. Talle tekitati füüsilist valu ja naabrite juurest kutsus politsei. G.V viskas tema telefoni katki. Kuigi G.V end RU suhtes mingit kuritegu toeime ei pannud on tema süü leidnud tõendamist nii U kui ka Õ poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Neid on hoiatatud enne ülekuulamist valeütluste andmise eest ja samuti G.V kinnitab, et U korteris oli nii Õ kui ka G.V vahel rüselus. Kuigi G.V viitas, et Õ tuli talle kallale aga mingit avaldust ta politseisse selle fakti kohta ei teinud. G.V süü on peale tema enda ja kannatanute poolt antud ütluste veel leidnud tõendamist sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeliga, suulise kuriteo teatega, asitõendi vaatlusprotokolliga, isiku läbivaatuse protokolliga / t. l. 7 – 15, 47, 48 t.II t.l. 6, 7 /. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab süüdistataval kindla töökoha ja sissetuleku puudumist, vahi all viibimise aega, toimepandud kuritegude raskust ja toimepanemise aega, kahetsust, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Kannatanute poolt esitatud tsiviilhagi nõue jätta läbi vaatamata asjaoludel, et tekitatud kahju on täpsustamata just kannatada saanud esemete loetelu ja hinna kohta. On välja toodud ainult tekitatud kahju üldine lõpp summa, kuid selle alusel on kohtul raske hinnata tekitatud kahju täpset summat. Kannatanutel on õigus esitada tsiviilhagi nõue tsiviilkohtupidamise korras. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada G.V KarS § 266 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks 1 ( üks ) kuu 18 (kaheksateist ) päeva vangistust Süüdi tunnistada G.V KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 1 ( üks ) kuu vangistust KarS § 64 lg. 1 alusel lugeda mõistetud kergem karistus kaetuks mõistetud raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista 1 ( üks ) kuu 18 ( kaheksateist ) päeva vangistust. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 1 ( üks ) kuu 2 ( kaks ) päeva vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada tõkendi – vahistamine – kohaldamisest s.o. alates
4. augustist 2008 a. KarS § 68 lg. 1 alusel mõistetud karistuse hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates 22.03.2008 a. kuni 23.03.2008 a. s.o. 2 ( kaks ) päeva. Mõistetud karistuse kandmisega G.V vabastada koheselt kohtusaalist ja tõkend – vahistamine - tühistada 2 Välja mõista G.V-lt sundraha 6525 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista G.V-lt kaitsjatasu 1292.10 krooni 4 Välja mõista G.V-lt kohtukuludena ekspertiisitasu 1840 krooni Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber 2800049777 5 Asitõendid – nuga ja DNA proovid – kohtuotsuse jõustumisel hävitada 6 CD plaat ja meditsiinilised dokumendid jätta kriminaalasja juurde. 7 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik / allkiri /