lg 1, § 331 järgi lühimenetluses Süüdistatav N.B, elukoht: XXX, isikukood XXX, kodakondsus määratlemata, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 8 korral, väärteokorras karistatud 5 korral, tõkend – vahistamine Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada N.B: -
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust. -
järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg lugeda karistusaja hulka ning seega karistusaja alguseks lugeda 11.03.2007.a. Tõkend – vahistamine - tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista N.B-lt (ik XXX, elukoht XXX) riigituludesse sundraha 5400,- krooni, ekspertiisitasu 800,- krooni ja kaitsjatasud summas 2929,35 krooni. N.B tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXX või Hansapangas nr XXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitusse: „N.B, 1-07-10267, sundraha, ekspertiisitasu, kaitsjatasud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK N.B on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 21.09.2006.a. õhtusel ajal tuvastamata kellaajal XXXVangla kinnipeetavana tarvitas XXX Vanglas arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet amfetamiini. Samuti tema 28.09.2006.a. kella 07.00 paiku XXX Vangla kinnipeetavana tarvitas XXX Vanglas arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet amfetamiini. Selliselt pani N.B toime
331 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema 11.03.2007.a. kella 15.30 ajal Tallinnas Vabriku 13 maja juures osutas kinnipidamisel füüsilist vastupanu oma ametikohustusi täitvale Põhja Politseiprefektuuri Põhja politseiosakonna juhtivkonstaablile Elari Kasemets´ale üritades teda korduvalt lüüa, samuti rebis N.B Elari Kasemets´al paremalt õlalt paguni, haaras käega kinni Elari Kasemets´a vasaku käe nimeti sõrmest ja väänas seda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Oma sellise tegevusega pani N.B toime
vägivald võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega. N.B esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 18.10.2007.a. toimunud kohtuistungil kinnitas N.B, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikul, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde, midagi lisada ei soovinud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud N.B poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti vaid
lg 1 alusel, süüdistus
alusel pole põhjendatud, kuna nagu seletas N.B, ta ei teadnud, et tee sisse oli pandud narkootikum, seega puudus tal otsene tahtlus kuritegu toime panna. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava N.B süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 18 – 23, 58-59, 85-86), mille käigus ta tunnistas end süüdi ja kahetses ning seletas, et 11.03.2007.a. lõuna ajal seisis tänaval koos inimestega keda hästi ei tunne, neist ühe nimi on V . Kui politsei kohale sõitis, siis üritas ära joosta, kuna kartis, et viiakse ekspertiisi. Oli ebakaine, kuna oli tarvitanud „valget hiinlast“. Politseitöötaja jooksis talle järele, pani jala ette ja ta kukkus. Politsei vajus tagant peale, hakkas käsi taha väänama. Kui midagi politseile tegi siis tahtmatult. Talle pritsiti gaasi näkku ja siis pandi käed raudu. Temalt ära võetud punase rahakoti leidis 10.03.2007.a. endise teenindusmaja juurest. Rahakott oli maaaluseülekäigu sissepääsu ees. Rahakotis olid erinevad kaardid ühe naise nimele ja erineva väärtusega metallmündid. Talt ära võetud kaks mobiiltelefoni ostis ta 11.03.2007.a. kohvik XXX juures Koplis võõraste isikute käest.
esitatud süüdistuses kinnitas, et tema teadlikult narkootilis aineid ei tarvitanud, jõi teed, mida talle teised kinnipeetavad pakkusid. Ka: - ettekanne (tl. 2 – 3), olles 11.03.2007.a. patrullis koos Vitali Vastitskiga said kella 15.26 ajal väljakutse Kopli tänavale Telliskivi trammipeatusesse, kus pidi rünnatama meesterahvast. Peatuses seisis 3 inimest, kellest üks märgates politseiautot koheselt jooksma hakkas. Politsei jooksis järele ja andis korralduse seis politsei. Jooksjale jõudis politsei järele Malmi ja Vabriku ristmikul ning tõukas ta pikali. Väänas isikul vasaku käe seljale ja kuna isik üritas jätkuvalt haardest lahti rabeleda toetas oma vasaku põlve tema kaelale. Hakates välja võtma parema käega välja käeraudu, hüppas järsku peale musta värvi koer, kes paremast käevarrest hammustas ja rebis. Samal ajal õnnestus kinnipeetul haardest vabaneda ning koheselt haaras ta parema käega minu jope paremast õlakust rebides selle küljest ning üritas haardest vabanenud käega lüüa. Kinnipeetu röökis ja rabeles, üritades jätkuvalt lüüa, samas sai ta kinni vasaku käe nimeti sõrmest väänates seda ja tekitades füüsilist valu. Enesekaitseks ja kinnipeetu rahustamiseks kasutas pisargaasi ja sai ta väänatud uuesti kõhuli tänavale ning appi tulnud kodanik RM abiga kinnipeetul käed raudu. Kinnipeetut läbi vaadates leidsid taskust 2 naiste rahakotti (must ja punane). Vesteldes hiljem politseisse helistanud isikuga, selgus, et meie poolt kinnipeetud isik polnud seotud peksmise ega rahanõudmisega trammipeatuses. - kannatanu Kasemets´a ütlused (tl. 4 -6), olles 11.03.2007.a. patrullis koos Vitali Vastitskiga said 15.26väljakutse Kopli tänaval Telliskivi trammipeatusse, kus pidi rünnatama meesterahvast. Seal olid 3 isikut, kellest üks hakkas jooksma Vabriku tänava suunas. Andis korralduse seis politsei. Isik viskas jooksu pealt kuskile maja hoovi mobiiltelefoni taolise eseme. Jõudis jooksjale järele ja tõukas ta pikali. Vabriku 13 maja ees tänaval surus ta valuvõttega pikali ja väänas tal vasaku käe seljale ja kuna isik üritas jätkuvalt haardest lahti rabeleda toetas oma vasaku põlve tema kaellae. Võttes parema käega käeraudu hüppas talle peale musta värvi koer. Kes hammustas paremast käevarrest. Kinnipeetul õnnestus samal hetkel haardest vabaneda ning ta haaras parema käega jope paremast õlakust. Kinnipeetu röökis ja rabeles, üritades teda jätkuvalt lüüa, sai kinni vasaku käe nimeti sõrmest väänates seda ja tekitades füüsilist - - - - - - valu. Enesekaitseks ja kinnipeetu rahustamiseks kasutas pisargaasi ja sai ta väänatud uuesti kõhuli tänavale ning talle tuli appi kodanik RM. kahtlustatava N.B kinnipidamise protokoll (tl. 14 – 15); tunnistaja Vitali Vastitski ütlused (tl. 34 – 37), 11.03.2007.a. oli patrullis koos Elari Kasemetsaga. Kella 15.30 ajal said väljakutse Telliskivi trammipeatusesse, kus meesterahvale tungiti kallale. Kohale jõudes nägid meeste seltskonda. Märgates politsei autot jooksis üks neist Vabriku tänava suunas minema. Rooli taga olnud Elari Kasemets hüppas autost välja ja jooksis mehele järele. Kasemetsa sõnadest teab, et meesterahval õnnestus seal välja rabeleda ja nad jooksid edasi, kuid mina seda ei näinud. Otsustas, et Kasemets saab meesterahvaga hakkama ja läks auto juurde tagasi. Hakkas teiste meeste nimesid välja selgitama. Kuna Kasemetsa koos kinnipeetuga ikka ei olnud, siis seiskas auto ja jooksis Kasemetsa juurde. Vabriku tänaval nägi Kasemetsa ja meesterahvast, kus Kasemets maadles meesterahvaga. Hiljem selgus, et N.B osutas vastupanu. Kasemets pani käed raudu. Pärast seda tõstsid N.B püsti ja juhatasid auto juurde. Kasemetsa vormilt oli pagun ära rebitud ja tal olid hammustuse jäljed. N.B olid kaasas kõiksugused asjad: mitu mobiiltelefoni, kaks rahakotti võõraste visiit- ja pangakaartidega. Äravõetud asjad viitasid võimalike varguste toimepanemise. tunnistaja RM´i ütlused (tl. 38 – 39), 11.03.2007.a. kella 15.30 tuli mööda Vabriku tänavat kui nägi, et keset tänavat maas politseivormis meesterahvas maadleb teise meesterahvaga. Sai aru, et politseinik teostab kinnipidamist. mees osutas tugevat vastupanu ja üritas end politseiniku haardest lahti rebida. Korduvalt üritas politseid lüüa. Sellel momendil, kui astus politseiniku juurde ja küsis kas abi on vaja, jõudis mees end peaaegu selili pöörata. Et takistada meest põgenemast ja et politseinik saaks veidi puhata surus mehe selili ja hoidis teda maas kinni. Seejärel keerasid politseinikuga mehe kõhuli, siis istuli. Samal ajal asus politseinik mehel käsi raudu panema. Lõpuks õnnestus politseinikul mehe mõlemad käed raudu panna. Sisi tuli kohale ka teine politseinik. Politseiametnikul, keda aitas, oli vormilt õlak ära rebitud. Koera rünnet ei näinud. joobeekspertiisi akt nr 37 (tl. 45), nähtub, et 22.09.2006.a. tuvastati N.B positiivne proov amfetamiinist. isiku kohtukeemiaekspertiisi akt nr 62 I (tl. 47 – 48), kinnipeetava N.B uriini proov sisaldas narkootilist ainet, mis sisaldas amfetamiini. tunnistaja Erki Rahamägi ütlused (tl. 50 – 51), 22.09.2006.a. kell 13.55 toimetas koos vangistusosakonna valvur I.Gavrilenkoga meditsiiniosakonda kinnipeetava N.B kahtlustatuna narkootiliste ainete tarvitamises. Kinnipeetav N.B andis vabatahtlikult uriini proovi ekspertiisi teostamiseks. tunnistaja Igor Gavrilenko ütlused (tl. 52 – 53), 22.09.2006.a. kell 13.55 toimetas koos vangistusosakonna juhataja E.Rahamäe´ga vangla raviosakonda 4.eluosakonna kinnipeetava N.B, keda kahtlustati narkootiliste ainete tarvitamises. Arst R.P teostas meditsiinilise läbivaatuse. Kinnipeetav N.B andis vabatahtlikult uriiniproovi. tunnistaja RPütlused (tl. 54 – 55, 83 – 84), 22.09.2006.a. kell 13.55 vangla meditsiiniosakonnas läbi vaadanud 4. eluosakonna kinnipeetav N.B, keda kahtlustati narkootiliste ainete tarvitamises. Kinnipeetava isiku läbivaatamisel avastatud paremal küünarvarre siseküljel veenitorked. Hingamissagedus oli normis, pulss 125 x minutis, vererõhk 120/80 mmHg. Nüstagm joobeekspertiisi akt nr 97/47 (tl. 75) meditsiiniline tõend (tl. 76) isiku kohtukeemiaekspertiisi akt nr 73 I (tl. 78 -79) - tunnistaja AT´e ütlused (tl. 81 – 82) joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 794 (tl. 102) saateleht laboratoorseks uuringuks psühhoaktiivsete ainete suhtes (tl. 104) Kohtunik asub seisukohale, et N.B on kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema, kannatanute, tunnistajate ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning N.B süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud
lg 1 ja
järgi, kuna ta kasutas vägivalda võimuesindaja suhtes, kes täitis oma ametikohustusi. Samuti tema, kinnipeetavana tarvitas vanglas narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Kusjuures tuleb märkida seda, et subjektiivsest küljest eeldab
Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik N.B süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. N.B on varem kriminaalkorras karistatud 8 korral, samuti väärteokorras korduvalt NPAS alusel, ta pani toime kuriteod ka kinnipidamiskohas olles, karistuse kandmise ajal ning olles kinnipidamiskohast vabanenud peale karistuse ärakandmist 12.01.2007.a. juba 11.03.2007.a. pani toime veel ühe kuriteo, so. kasutas vägivalda võimuesindaja suhtes. Samuti vabaduses olles jätkas ta narkootiliste ainete tarvitamist ilma arsti ettekirjutuseta. Oma süüd ta kohtus tunnistas täielikult, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuritegude toimepanemises. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et N.B-le tuleb karistuseks mõista reaalse vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna asja arutati kohtus lühimenetluses. Tsiviilhagid puuduvad. N.B-lt tuleb riigituludesse välja mõista menetluskulud. Asitõendeid kriminaalasja juures pole. Violetta Kõvask Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.