1-07-9516\12

1-07- 9516 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril 2008.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-07-9516 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Julia Katškovskaja, Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Tõlk Irina Leetberg Kriminaalasi K.N-i süüdistuses KarS § 118 p.1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 20.novembri 2007.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav K.N Prokurör Õnna Neare - Vaarmann Süüdistatav K.N ik. xxx, ei tööta , eluk.x varem kohtulikult karistatud 28.aprillil 2006.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 263 p.1,3,4 järgi vangistusega 1 a. 2 kuud, alates
2. veebruarist 2007.a. viibib vahi all Tallinna Vanglas; Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 20.novembri 2007.a. otsus K.N-i suhtes jätta muutmata ja tema apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
3. jaanuaril 2008.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu 20.novembri 2007.a. otsusega tunnistati K.N süüdi KarS § 118 p.1 järgi ja karistati KrMS § 238 lg.2 alusel 3 aasta vangistusega, mida KarS § 65 lg.2 kohaselt suurendati eelmise kohtuotsuse järgi kandmata 10 kuu võrra ning lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti 3 aastat ja 10 kuud vangistust. K.N tunnistati süüdi selles, et tema 1.veebruaril 2007.a., x korteris, omavahelise tüli käigus lõi noaga K. G vasakusse reide, vasakusse küünarvarde ja vasakule poole rindkeresse, millega põhjustas kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Süüdistatava K.N apellatsiooni väidete kohaselt provotseeris alkoholijoobes kannatanu konflikti, mistõttu apellant osutas vastupanu ning kannatanu sai kehavigastusi. Varem esinenud omavahelistes konfliktides on kannatanu põhjustanud apellandile tervisekahju. Kannatanul ei esine elutähtsate organite vigastusi ega nende funktsioonide häirumist. Kannatanu pole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema poolt kohtus antud ütlusi töökoha olemasolu ja töövõime kaotuse kohta. Süüdistatavana on apellant teinud koostööd uurimisasutusega, andnud ütlusi ning tunnistanud kannatanule tervisekahjustuse tekitamist. Apellant ei tahtnud kannatanule tõsist tervisekahju põhjustada ja on kannatanu ees vabandanud. Apellandil on elu -ja töökoht ning vabaduses olles saaks ta kannatanu soovil teda materiaalselt abistada. Maakohtu poolt on mõistetud liiga range karistus. Väljamõistetud kohtukulude summa 18 000 kr. – on ülemäära suur. Ringkonnakohtu istungil süüdistatava K.N ja tema kaitsja toetasid esitatud apellatsiooni täise ulatuses ning taotlesid esimese astme kohtu poolt mõistetud karistuse kergendamist ja väljamõistetud kohtukulude summa vähendamist. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ning taotles esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et asjas pole vaidlust selles, et süüdistatav K.N lõi kannatanut K. G omavahelise tüli käigus noaga vasakusse reide, vaskusse küünarvarde ja rindkeresse. Kannatanu K. G, tunnistajate G. Z ja S.U ütlused on ühetaolised selles, et rünnaku ajendiks võis olla aastate tagune tüli, mille käigus kannatanu K. G lõi süüdistataval K.N hamba suust välja. Tegelikele asjaoludele ei vasta apellatsiooni väide, nagu poleks tõendatud kannatanul elutähtsate organite vigastuse esinemist või nende funktsioonide häirumist. Kohtuarstliku ekspertiisi arvamusega on vaieldamatult tõendatud, et kannatanule K. G noalöögiga tekitatud rindkere-kõhuõõnde ulatuv torke-lõikehaav põhjustas kopsu, vahelihase ja mao vigastusi. Kops ja magu on inimorganismi toimimise ja elutegevuse seisukohalt elutähtsad organid, millede vigastustega paratamatult kaasneb nende funktsioonide häirumine ja tekib ohtu elule. Seetõttu hinnatakse sellist vigastust eluohtlikuks tervisekahjustuseks. Vasaku küünarvarre ja reie vigastused ei põhjustanud ohtu kannatanu elule. Kohtuarsti arvamuse järgi kulub kannatanule K. G tekitatud haavade paranemiseks aega üle nelja nädala ja vähem kui neli kuud ning tüsistusteta parenemisel ei kaasne püsivat, 40% -st töövõime kaotust. Asjakohase arstiabi osutamise abil elutähtsate organite elupuhuse funktsioneerimise taastumine ei tähenda, et vigastuste tekitamise ajal polnud kannatanu elu ohtu seatud. Kriminaaltoimikus oleva Harju Maakohtu
4. novembri 2007.a. kohtuistungi protokollist nähtub, et kannatanu K. G pole andnud ütlusi töötamise kohta ega ole talle teiste menetlusosaliste poolt esitatud küsimusi tema töökoha kohta või taotletud sellekohaste tõendite esitamist. KrMS § 62 sätestatud tõendusesse asjaolude kohaselt ei kuulu K.N-ile KarS § 118 p.1 järgi esitatud süüdistuse tõendusesemesse kannatanu K. G töökoha tuvastamine. Kaitsja, vandeadvokaat Leelo Viili, poolt kehalise tervise kohta esitatud küsimusele vastates on kannatanu K. G selgitanud, et kopsu vigastuse tagajärjel esineb tal hingamisraskusi ja küljeli magades tunneb ta valu maovigastuse piirkonnas. Tegelikele asjaoludele ei vasta apellatsiooni väide maakohtu poolt mõistetud karistuse liigsest rangusest. KarS § 118 santsioon näeb karistusena ette vaid tähtajalise vangistuse neljast kuni kaheteistkümne aastani. Esimese astme kohus karistas süüdistatavat K.N sanktsiooni alammääras, mida lühimenetlusele ettenähtud korras ühe kolmandiku võrra vähendati kolmele aastale vangistusele, mis on alla seaduses sätestatud sanktsiooni alammäära. Karistuse mõistmisel võttis kohus arvesse karistust raskendavate asjaolude puudumist ja karistust kergendava asjaoluna kuriteo toimepanemise puhtsüdamlikku kahetsust. Kuna süüdistatav K.N pani uue kuriteo toime katseajal, siis on lõplik karistus KarS § 65 lg.2 alusel moodustatud õigesti. Apellatsioonis pole esitatud ega ringkonnakohtus selgunud ühtegi asjaolu, mis karistuse mõistmisel jäänuks maakohtu tähelepanuta ja ringkonnakohtus läbivaadatuna võiks põhistada kohtuotsuse muutmist mõistetud karistuse osas. Süüdismõistva kohtuotsuse tegemisega on süüdistatavalt K.N-ilt KrMS § 175 lg.1 p. 9 korras ja 179 lg.1 p.1 sätestatud ulatuses õigesti väljamõistetud sundraha 9000 kr. suuruses summas. Samuti on KrMS § 175 lg.1 p.3 ja 4 vastavalt menetluskuluna välja mõistetud kohtuarstliku ekspertiisi tegemise kulu 2875 kr. ja määratud kaitsja tasu 5168 kr. 40 senti. Ringkonnakohtu hinnangul pole süüdistatavalt K.N-ilt välja mõistetud menetluskulu summa suurus selline, mille hüvitamine talle ilmselt ülejõu käiks. Harju Maakohtu
5. aprilli 2006.a. otsusega oli süüdistatavale K.N-ile pandud kohustused kahe aastase katseaja kestel mitte tarvitada alkoholi ja asuda tööle hiljemalt
6. augustiks 2006.a.. Käesoleva kriminaalasja arutamisel on selgunud, et süüdistatav K.N töötas abitöölisena ehitustöödel. Seega on süüdistatav K.N võimeline enda ülalpidamiseks kui temale asetatud rahaliste kohustuste täitmiseks sissetulekut hankima. Väljamõistetud menetluskulude hüvitamise kohustus ei raskenda tema resotsialiseerumise väljavaadet karistuse ärakandmise järel, vaid motiveerib tasustatava töö võimaluse leidmisele karistuse kandmise ajal kui vangistusest vabanemise järel. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu
7. novembri 2007.a. otsuse K.N-i suhtes muutmata ja tema apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN J. KATŠKOVSKAJA J. PAAP