Kohus tegi kindlaks: O.K, olles 05.04.2004.a. karistatud
alusel rahalise karistusega summas 8000.- krooni mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas 17.12.2005.a kell 05.40 juhtis Tallinnas Nõmme teel maja nr 27 juures mootorsõidukit Opel Vectra registreerimisnumbriga XXX XXX, olles joobeseisundis. Seega O.K pani toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kohtuistungil jäi süüdistatav O.K oma nõusoleku juurde lahendada kriminaalasi lühimenetluses, tunnistas ennast süüdi ning kahetses oma tegu. Süüdistatava kaitsja Indrek Sirk andis arvamuse, et süüdistus on põhjendatud ja tõendatud, et 17.12.2005.a. juhtis O.K autot alkoholijoobes, sattus avariisse ning selle eest tehti talle väärteoprotokoll ja karistati trahviga 6000 krooni. Oma kirjalikus kaitsekõnes on kaitsja juhtinud tähelepanu ka Põhiseaduse § 23 lg-s 3 sätestatud ne bis in idem (teistkordse kohtumõistmise ja karistamise keeld) põhimõttele ehk antud juhul sellele, et O.K on karistatud rahatrahviga väärteoasjas nr 2314,05,031992 liiklusseaduse § 74´17 süüdistusaktis nimetatud ajal 17.12.2005 põhjustatud liiklusõnnetuse eest. Kaitsja on seisukohal, et O.K poolt 17.12.2005 on toime pandud üks tegu, mis vastab mitmele süüteokoosseisule. Teoks oli alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine ning see tegu hõlmas ka saabunud tagajärje ehk liiklusõnnetuse põhjustamise, kuna oli sellega põhjuslikus seoses. Seetõttu on kaitsja hinnangul O.K karistamine kriminaalmenetluse raames
Kohtuliku uurimise käigus kohus tegi kindlaks, et kriminaaltoimiku materjalidega on süüdistatava süü talle süüdistusaktis inkrimineeritud kuritegude toimepanemises tõendatud. Lisaks süüdistatava poolt süü omaksvõtule ja kohtueelsel uurimisel antud ütlustele tõendavad O.K süüd kriminaaltoimikus olevad kirjalikud tõendid: - Ida-Viru Maakohtu 05.04.2004.a. kohtuotsuse koopia (t.l. 5-7)- tõendab O.K kehtivat karistust
järgi - Väärteoprotokoll AB788344 (t.l.8)- tõendab mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes O.K poolt - Protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta (t.l. 9)-tõendab O.K alkoholijoovet - Liiklusõnnetuse akt (t.l..10)- tõendab liiklusõnnetuse toimumist - Skeem (t.l. 11)- tõendab, kus midagi asus liiklusõnnetuse toimumise ajal. - Tunnistaja L. I ülekuulamise protokoll ( t.l.13-14)- tõendab liilusõnnetuse toimumist ja O.K viibimist sündmuskohal - Tunnistaja G. V ülekuulamise protokoll ( t.l. 15-16)- tõendab O.K viibimist sündmuskohal - Menetlusaluse isiku O.K ülekuulamise protokoll (t.l. 19)- tõendab O.K viibimist sündmuskohal - Kahtlustatava O.K ülekuulamise protokoll (t.l. 21-23)- tõendab O.K süüd; puhtsüdamlik kahetsus.
kohaselt kuulub isik vastutusele võtmisele kriminaalkorras, kui ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis ja teda on varem karistatud sellise teo toimepanemise eest. 05.04.2004.a. karistas Ida- Viru Maakohus O.K mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ehk
Antud otsus on ka jõustunud 16.04.2004 ning seetõttu on O.K isik, kes omades kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis sellises seisundis mootorsõidukit uuesti ja tema tegu vastab
§-le 424.
lg 3 sätestab, et kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle karistus iga teo eest eraldi. Kohus leiab, et antud juhul oli tegemist kahe teoga. O.K tegevus seisnes sõiduki juhtimises alkoholijoobes ja liiklusõnnetuse põhjustamises (enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses, mistõttu tagurdas teelt välja kraavi). Väärteona on karistatav vaid mootorsõiduki esmakordne juhtimine joobeseisundis. Kui isikul on aga kehtiv karistus samasuguse teo eest, siis on juhtimine joobeseisundis karistatav juba kuriteona. Väärteoasja nr 2314,05,031992 otsusega lõpetati väärteomenetlus Liiklusseaduse § 74`19 kohases väärteos V™S § 29 lg 1 p 4 (teos on kuriteo tunnused) alusel ning O.K karistati Liiklusseaduse § 74´17 lg 1 alusel rahatrahviga. Kuna
lg 3 alusel on tegemist kahe teoga ning liiklusõnnetuse põhjustamise eest on O.K juba karistatud rahatrahviga, siis tuleb teda karistada ka teise teo ehk mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest
Ülaltoodud põhjustel ei ole O.K karistamine
Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. O.K karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. O.K karistust raskendavad asjaolud puuduvad. O.K pani toime II astme liiklusalase süüteo, omades kehtivat karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Kohtule teadaolevalt on ta tasunud talle määratud rahatrahvid, teinud alkoholivastase süsti, sõlminud töölepingu K G OÜ-ga ning kahetseb oma tegu. Kohus peab võimalikuks karistada O.K tingimisi vangistusega . Lisakaristusena tuleb O.K-lt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus. Eelneva alusel ja juhindudes KrMS § 238, § 310 – 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada O.K
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista O.K-le vangistus 30 (kolmkümmend) päeva.
lg 1 alusel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui O.K ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud alljärgnevaid kontrollnõudeid : 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 10 .07.2006.a.
MS § 179 lg 1 p 2 sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o. 4500 (neli tuhat viissada) krooni riigituludesse. Sundraha tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ning kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajja kuriteoasjade kantseleile. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kirjalikult kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus kohtuotsusega tutvuda, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Helve Särgava Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.