1-07-3200\9

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.mai 2007.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 16.mai 2007.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-07-3200 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Malle Preimer ja Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi K.P´ a süüdistuses KarS prg. 320 lg 2 järgi. Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu otsus 15.märtsist 2007.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav K.P Prokurör Mai Merisaar Süüdistatav K.P (ankeetandmed Pärnu Maakohtu otsuses) Kaitsja Rein Kiviloo Resolutsioon Pärnu Maakohtu otsus 15.märtsist 2007.a. K.P suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada jätta kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. 2 Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi V.ndusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Pärnu Maakohtu otsusega 15.märtsist 2007.a. mõisteti K.P süüdi KarS prg. 320 lg 2 järgi ja karistati 6 kuulise vangistusega. KarS prg. 68 lg 1 arvati karistusest kantuks 3 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS prg. 74 lg 1 ja 3 alusel määrati, et karistust ei pöörata täitmisele, kui K.P ei pane 18 kuulise tähtaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS prg. 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. K.P mõisteti süüdi selles, et tema 27.09.2006.a.ajaV.mikul kella 14.30-14.46-ni andis kriminaalasjas 06250000131 Lääne Politseiprefektuuris aadressil Pikk t.18 Pärnus, kohtueelsel menetlusel tunnistajana ülekuulamisel, olles V.tult hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest järgnevast vastutusest V. Mi kihutamisel teadvalt valeütlusi selle kohta, et talle andis 28.juulil 2006.a.tuvastamata kellaajal Paide linnas Kultuurimaja juures parklas V. M väikese kilepakendi, mille tema andis samal päeval edasi Paide linnas A. Rle, moonutades eelpool kirjeldatud tegevusega tahtlikult kriminaalasjas tähtsust omavaid asjaolusid, eesmärgiga luua alibi kohtueelse menetlusega tuvastamata isikule, kes tegelikkuses osales narkokoguse edasiandmisel V. Milt A. Rle, ajal kui kriminaalmenetluses tuvastati, et K.P tegelikkuses sellises sündmuses ei osalenud ja midagi V. Milt ei saanud ega midagi A. Rle edasi ei andnud ning tema tahtlus ütlusi anda oli suunatud kunstlikule tõendi loomisele ja sele eest kasu saamisele. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks maakohtule. Taotlust põhjendab alljärgnevalt. 1.Tal ei võimaldatud osa võtta kriminaalasja arutamisest maakohtus. Kohtusse viidi ta mingite erariides isikute poolt, kes väitsid end olevat politseinikud. Tee peal anti temale korduvalt viina juua ja hiljem tagasi tulles ka raha 500 krooni. Ta oli kohtusse toimetamise ajal ebakaines olekus, mis takistas tal toimuvast aru saada ja oma käitumist juhtida. Kohtusse toimetanud isikud ütlesid temale, et ta peab kõigega nõus olema ja ei tohi vastu vaielda, muidu läheb kolmeks aastaks vangi. Kuna kardab väga vanglat, oli kõigega nõus. Kui kohus pidi algama, ütles temale advokaadiks pandud isik, et mingu ta välja ja tehku suitsu. Suitsu tegemast tagasi tulles loeti temale kohtuotsus ette ja tema ei tea, mis kohtusaalis vahepeal toimus. Kohtusse viidi ta haigevoodist. Tal oli diagnoositud kopsuturse ja samal päeval, kui teda kohtusse viidi, pidi temale tehtama röntgen. Tundis ennast väga halvasti ja tal oli suur palavik. 3

1. Tema süüdistus on eraldatud mingist suurest kriminaalasjast, mis tuleb lähemal ajal ka maakohtus arutusele. Selles kriminaalasjas oli ta andnud kellegi vastu valeütlusi selles, et andis kellelegi Rle paki narkootikume üle. Ta tunneb kedagi A.R, kes elab Türil ja kellega ta on korduvalt kokku saanud ning kindlasti ka mingeid esemeid üle andnud. Politseis öeldi talle, et mingid isikud on temal käskinud anda valeütlusi ja ka need isikud lähevad kohtu alla. Ei ole nõus sellega, et ta üksi süüdi mõistetakse asja eest, millest ta midagi ei tea. Kui valeütluste andmine toimus mingis teises kriminaalasjas, siis peaks tema süüküsimus otsustatama ka selle kriminaalasja raames, mitte eraldi. Ta ei saa aru, miks oli vaja tema üle nii kiirelt kohut pidada ja miks kohtuistungil ei toimunud tema küsitlemist süüdistuse kohta. Seetõttu leiab, et tema süüdimõistmisel on rikutud seadust. Apellatsioonikohtu istungi toetas kaitsja osaliselt süüdistatava poolt esitatud apellatsiooni, prokurör vaidles sellele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega leiab, et maakohtu otsuse tühistamise alus puudub. K.P kriminaalasja arutati maakohtus kokkuleppemenetluses. Maakohtu istungi protokolli kohaselt viibis K.P kohtuistungil ja temalt küsiti ka kokkuleppe sõlmimise vabatahtlikkuse kohta. K.P kinnitas kohtuistungil, et kokkuleppe sõlmimine seal toodud tingimustel, oli tema vaba tahe. K.P poolt apellatsioonis esitatud väiteid, et kohtuistung toimus ilma tema juuresolekuta, peab kohtukolleegium absurdseteks. Kohtuistungi protokoll kinnitab vastupidist – K.P osales kohtuistungil. Kohtukolleegium välistab täielikult olukorra, kus maakohus pidas kohtuistungit ilma süüdistatavata ja seda aktsepteerisid nii kaitsja kui ka prokurör ning seejuures kohtuistungi sekretär vormistas protokolli, mis ei vasta tegelikkusele. Siinjuures märgib kohtukolleegium, et keegi menetlusosalistest ei ole ka kohtuistungi protokolli kohta teinud seaduses ettenähtud korras märkusi. Ka süüdistatava enda apellatsioon on selles osas vastuoluline. Ühelt poolt ta väidab, et oli kõigega nõus kuna kartis vanglat, teiselt poolt aga et ei osalenudki istungil Sellest teeb kohtukolleegium järelduse, et süüdistatav viibis kohtuistungil, kus ta kinnitas ka varem sõlmitud kokkulepet ja kohtuotuse tegemise ajal tegi ta väljas suitsu, kuhu kaitsja adv. R.Roosmaa apellatsiooni väidete kohaselt temal minna soovitas. Kohtuotsuse kuulutamise ajal viibis jälle saalis. See ajavahemik , mille kohta süüdistatav märgib, et ta ei tea, mis V.peal toimus, oli aeg, kui kohtunik tegi otsust. Süüdistatava väiteid väga halva tervisliku seisundi kohta, ei pea kohtukolleegium asjakohasteks. Väidetava väga kõrge palavikuga sai süüdistatav vähemalt oma jutu järgi juua korduvalt viina teel kohtumajja ja teha ka väljas suitsu . Tema tervisliku seisundi kohta on ka samal päeval tema enda ütlused kahtlustatavana ülekuulamise protokollis, kus ta kinnitab, et on võimeline oma tervisliku seisundi tõttu osalema uurimistoimingutes – paari nädala eest kukkumisel saadud vigastuste koduseks raviks tarvitas arsti poolt määratud tablette kuni 12.märtsini 2007.a. (t.l.70). Süüdistatava arvamus, et tema poolt valeütluste andmise süüdistus pidanuks olema arutusel mingis nn. suures kriminaalasjas (narkosüütegu) nagu ta väidab, mitte eraldi, ei ole kooskõlas KrMS prg. 216 sätetega, mis loetleb alused, milliste esinemisel on 4 kriminaalasju võimalik ühendada. Samuti ei ole kriminaalasju eraldanud maakohus vaid seda tehti uurimise staadiumis. Süüdistatav ei ole sellele toimingule mingeid kaebusi esitanud. Kiire kohtupidamine ei saa olla kuidagi etteheidetav kohtule kuna kriminaalmenetlusõiguse normid on suunatud karistusõiguse efektiivsele rakendamisele. Ka peab kohtukolleegium vajalikuks siinkohal viidata Riigikohtu otsusele nr. 3-1-1-79-05, kus Riigikohus on asunud seisukohale, et kahtlustataval ja süüdistataval, kes ei loe end kuriteo toimepanemises süüdi olevaks, on olemas kõik võimalused mitte nõustuda kokkuleppemenetlusega ja taotleda enda kohtuasja lahendamist üldmenetluses. Samuti on süüdistataval õigus loobuda juba sõlmitud kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus. Seadus ei sea süüdistatava poolt kokkuleppest loobumisele vorminõudeid, mistõttu ka süüdistatava poolt küsitluse käigus kohtule avaldatud süü mittetunnistamine võib olla vaadeldav kokkuleppest loobumisena. Kokkuleppest loobumise õiguse aktsepteerimiseks edasises kriminaalmenetluses, s.o pärast seda, kui kohus on lahkunud otsuse tegemiseks nõupidamistuppa, puudub aga igasugune mõistlik alus. Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole kohtulikul arutamisel kokkuleppe-menetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras üksnes viitega Kriminaalmenetluse seadustiku
2. peatüki
3. jao mingi sätte rikkumisele. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda Kriminaalmenetluse seadustiku
4. peatüki
5. jao rikkumiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , 342 ja 343 lg 1 p.1 jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu otsuse K.P suhtes muutmata. Julia Katškovskaja Malle Preimer Paavo Randma