KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. november 2007. a Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-10643 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi se

§ 139

lg 2 p-de 1, 2 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega; - 16.10.1995.

§ 139

lg 2 p-de 1, 2, 3, § 140 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega; - 04.09.1997.

§ 195

lg 2 järgi 2 aasta 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga; - 25.03.

1. a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 3, § 108 lg 1 järgi KrK § 40 lg 1 alusel 10 kuu pikkuse vabadusekaotusega; - Kaitsja 28.06.
2. a Tartu Maakohtu poolt KarS § 122, § 263 op 1 järgi KarS § 64 lg 1, § 68, § 74 alusel 10 kuu pikkuse vangistusega, millest eelvangistuses ära kantud 3 päeva, tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga; väärteokorras varem karistatud üheksal korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld Vandeadvokaat Karl Saavo RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja §-st 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada B.F KarS § 121 järgi ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 74 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui B.F 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:
3. elada kohtu määratud alalises elukohas
4. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
5. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
6. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
7. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Vastavalt KarS § 78 lg-le 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus kriminaalhoolduse kriminaalhooldusosakonnale. teostamiseks saata täitmiseks Tartu Maakohtu Tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg-te 1, 3 alusel välja mõista B.F-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 2000 (kaks tuhat) krooni. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda, see on sundraha 3400 krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu 1787.70 krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgituse „B.F , 1-07-10643, menetluskulud“. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon B.F süüdistatakse selles, et tema 05.07.
8. a kella 15.00-16.00 vahel Tartumaal Alatskivi vallas N külas P talu aias, olles alkoholijoobes, isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus lõi V.M. plekkvanniga, millega tabas löögi eest kaitseks ette tõstetud paremat kätt. Löömisega tekitas B.F V.M. füüsilist valu - parema käe marrastuse ja kämblaluu valulikkuse. Sellega pani B.F toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus B.F-ile karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 74 alusel taotleb prokurör vangistust täitmisele mitte pöörata, kui B.F 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. B.F tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 5400 krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 991.20 krooni ja kohtumenetluses 796.50 krooni. B.F-i näol on tegu töövõimetuspensionäriga, kelle ainsaks sissetulekuks on pension 1993 krooni. Kuna kõigi menetluskulude hüvitamine käib süüdistatavale ilmselgelt üle jõu, tuleb vastavalt KrMS § 180 lg-tele 1 ja 3 süüdimõistetul menetluskuludest hüvitada osa sundrahast, s.o 2000 krooni, ülejäänu jätab kohus riigi kanda. Ingeri Tamm Kohtunik