1-07-237\6

(06240100007)Kohtu koosseis Aleksei Kovalenko Kohtuistungisekretär Marina Smirnova Prokurör Deniss Minzatov Kriminaalasi V.G (Jegorenkova) süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi lühimenetluse korras Süüdistatav V.G (Jegorenkova) isikukood XXX, algharidus, kodakondsuseta, töötava XXX, eluneva XXX, varem kohtulikult karistatud:

1. 14.07.1995.a Narva kohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1 ja § 139 lg 2 p-de 1,3 järgi 6kuulise vabadusekaotusega katseajaga 2 aastat;
2. 26.03.1997.a Narva kohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi 6kuulise vabadusekaotusega katseajaga 2 aastat;
3. 14.02.2001.a Ida-Viru kohtu poolt KrK § 140 lg 2 pde 1,2 järgi 4aastase vabadusekaotusega;
4. 14.06.2001.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi 4 aasta 2kuulise vabadusekaotusega;
5. 11.10.2006.a Viru Maakohtu poolt KarS § 22 lg 2289 järgi 1 aasta 4kuulise vangistusega, kannab järelejäänud karistust 6 kuud 15 päeva alates 11.10.2006.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 30.08.2005.a Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin RESOLUTSIOON Tunnistada V.G süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistada vangistusega 4 (neli) aastat. 2 Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikult 2 (kaks) aastat 8 kuud vangistust. Kohaldada KarS § 65 lg 2 ja liita mõistetud karistusele kandmata karistus 11.10.2006.a kohtuotsuse järgi 1 kuu 29 päeva ning mõista lõplikult 2 (kaks) aastat 9 kuud 29 päeva vangistust. Karistusaega arvestada alates 27.veebruarist 2007.a, tõkend elukohast lahkumise keeluna tühistada ja kohtuotsuse jõustumiseni lugeda vahi all pidamine. Mõista süüdimõistetult kannatanu V.B. kasuks välja 258 130 (kakssada viiskümmend kaheksa tuhat sada kolmkümmend) krooni, samuti riigituludesse kohtukulud 7 (seitse) krooni kaitsjale materjalidest koopiate tegemise eest CD-disketile ja sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni. Väljamõistetud menetluskulud ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi pangakontole 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või pangakontole 221023778606 Hansapangas, viitenumber
6. Vabatahtliku täitmise korral võib kohtukulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, märkides maksekorralduses, et tasutakse kohtukulusid või sundraha, samuti kriminaalasja number ja kohtukulusid ning sundraha tasuva isiku nimi, või isiku nimi, kelle eest neid tasutakse. Kviitung riiginõuete tasumisest esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest, kui süüdlane ei ole riigi nõudeid vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Viru Ringkonnakohtule 15-päevase tähtaja jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu, kohustusega teatada kaebuse esitamisest kirjalikult kohtule 7-päevase tähtaja jooksul kohtuotsuse teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Käesolevas kriminaalasjas on V.G-le (Jegorenkovale) esitatud süüdistus selles, et ta, olles varem varguse toime pannud isik ja keda viimati karistati Tallinna Linnakohtu 14.06.2001.a. otsusega KrK § 139 lg 2 p 2 järgi, sai 11.05.2005.a. umbes kell 14.00, viibides ilusalongis, aadressil XXX, varalise kasu saamise eesmärgil, teadvalt vale ettekujutise loomise teel faktilistest asjaoludest kannatanult A. M., kes viibis sealsamas oma töökohal, talle ja tema lähedastele pandud nõiduse mahavõtmise ettekäändel - klotseri, maksumusega 2050 krooni - kuldketi, maksumusega 2500 krooni - sularaha summas 250 krooni ja lahkus saadud varaga sündmuskohalt. Hiljem tagastati vara kannatanule. 3 Sama sai 03.07.2005.a umbes kell 13.00, olles XXX juures, kannatanult V. B., kes oli seal koos oma tütre M., varalise kasu saamise eesmärgil, teadvalt vale ettekujutise loomise teel faktilistest asjaoludest, ettekäändel hoida ära tema last ähvardavad ebameeldivused, sularaha summas 30 krooni, ja lahkus selle rahaga sündmuskohalt. Samal päeval, umbes kell 17.00, viibides XXX, sai V.G kannatanult V. B. ettekäändel hoida ära tema last ähvardavad ebameeldivused, raha summas 700 krooni, ja lahkus selle rahaga sündmuskohalt. 04.07.2005 (täpne aeg on tuvastamata) olles XXX juures, sai V.G kannatanult V.B. ettekäändel hoida ära tema tütart Mariat ähvardavad ebameeldivused, sularaha summas 7000 krooni, ja lahkus selle rahaga sündmuskohalt. 05.07.2005.a, umbes kell 12.00, viibides kannatanu V. B. korteris aadressil XXX, sai V.G kannatanult ettekäändel hoida ära tema last ähvardavad ebameeldivused, sularaha summas 14 000 krooni, mille kannatanu võttis oma abikaasa arvelt, samuti - kullast abielusõrmus, maksumusega 1000 krooni - kuldketi, maksumusega 500 krooni - kolm kullast ripatsit, kogumaksumusega 1500 krooni - kuldkõrvarõngad, maksumusega 500 krooni - naelakujulised kuldkõrvarõngad, maksumusega 100 krooni - merevaiguga kuldsõrmuse, maksumusega 2000 krooni, kokku vara 5000 krooni eest ja lahkus saadud varaga sündmuskohalt. Samal päeval hiljem (täpne aeg on tuvastamata) olles XXX maja juures, sai V.G kannatanult V. B. ettekäändel hoida ära tema last ähvardavad ebameeldivused, sularaha summas 8000 krooni, ja lahkus selle rahaga sündmuskohalt. 07.07.2005 (täpne aeg on tuvastamata) olles XXX juures, sai V.G kannatanult V. B. ettekäändel hoida ära tema last ähvardavad ebameeldivused, sularaha summas 7000 krooni, mis kannatanu võttis oma ema T. G. arvelt, ja lahkus selle rahaga sündmuskohalt. Samal päeval hiljem (täpne aeg on tuvastamata) olles XXX maja juures, sai V.G kannatanult V. B. ettekäändel hoida ära tema last ähvardavad ebameeldivused, sularaha summas 15 000 krooni, mis kannatanu võttis oma ema ja isa arvelt, ja lahkus selle rahaga sündmuskohalt. 08.07.2005.a. (täpne aeg on tuvastamata) olles XXX maja juures, sai V.G kannatanult V.B. ettekäändel hoida ära tema last ähvardavad ebameeldivused, sularaha summas 50 000 krooni, mis kannatanu võttis oma ema ja isa arvelt, ja lahkus selle rahaga sündmuskohalt. 13.07.2005.a. (täpne aeg on tuvastamata) olles XXX, sai V.G kannatanult V.B. ettekäändel hoida ära tema last ähvardavad ebameeldivused, sularaha summas 12 000 krooni, mis kannatanu oli eelnevalt puhkuserahana saanud, ja lahkus selle rahaga sündmuskohalt. 14.07.2005.a. (täpne aeg on tuvastamata) olles XXX maja juures, sai V.G kannatanult V.B. ettekäändel hoida ära tema last ähvardavad ebameeldivused, sularaha 4 summas 10 000 krooni, mis kannatanu võttis oma ema arvelt, ja lahkus selle rahaga sündmuskohalt. 20.07.2005.a. (täpne aeg on tuvastamata) olles XXX maja juures, sai V.G kannatanult V.B.t ettekäändel hoida ära tema last ähvardavad ebameeldivused, sularaha summas 13 000 krooni, mis kannatanu võttis oma deposiitarvelt, ja lahkus selle rahaga sündmuskohalt. 29.07.2005.a. (täpne aeg on tuvastamata) olles XXX maja juures, sai V.G kannatanult V.B. ettekäändel hoida ära tema last ähvardavad ebameeldivused, sularaha summas 6000 krooni, mis kannatanu oli eelnevalt palgana saanud, ja lahkus selle rahaga sündmuskohalt. 01.08.2005.a (täpne aeg on tuvastamata) olles XXX maja juures, sai V.G kannatanult V.B. ettekäändel hoida ära tema last ähvardavad ebameeldivused, sularaha summas 15 000 krooni, mille kannatanu võttis võlgu, ja varjus selle rahaga sündmuskohalt. Pärast seda kogu 2005.a augustikuu jooksul, olles XXX maja juures, sai V.G kannatanult V.B. korduvalt ettekäändel hoida ära tema last ähvardavad ebameeldivused, sularaha kogusummas 36 800 krooni, millest 30 000 krooni kannatanu võttis tuttavatelt võlgu, aga 6 800 krooni võttis oma abikaasa A. B. arvelt. 13.10.2005.a (täpne aeg on tuvastamata), olles XXX maja juures, sai V.G kannatanult V.B. ettekäändel hoida ära tema last ähvardavad ebameeldivused, sularaha summas 15 000 krooni, mille kannatanu võttis M. Fo. teisteks eesmärkideks saadud summast, ja varjus selle rahaga sündmuskohalt. 14.10.2005.a (täpne aeg on tuvastamata), olles XXX maja juures, sai V.G kannatanult V.B. ettekäändel hoida ära tema last ähvardavad ebameeldivused, sularaha summas 8000 krooni, mille kannatanu võttis võlgu, ja varjus selle rahaga sündmuskohalt. 18.10.2005.a (täpne aeg on tuvastamata), olles XXX maja juures, sai V.G kannatanult V.B. ettekäändel hoida ära tema last ähvardavad ebameeldivused, sularaha 6000 krooni, mille kannatanu võttis võlgu, ja varjus selle rahaga sündmuskohalt. 20.10.2005.a (täpne aeg on tuvastamata), olles XXX maja juures, sai V.G kannatanult V.B. ettekäändel hoida ära tema last ähvardavad ebameeldivused, sularaha 6000 krooni, mille kannatanu võttis oma ema arvelt, ja varjus selle rahaga sündmuskohalt. Kokku sai V.G kannatanult V.B. pettuse teel raha kogusummas 252 530 krooni ja vara kogusummas 5600 krooni. V.G käsutas saadud vara oma äranägemise järgi, tekitas sellega kannatanule V.B. materiaalse kahju kokku summas 258 130 krooni. V.G pani oma tahtlike tegudega toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutise loomise teel, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, s.o kui KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo. Süüdistatav V.G tunnistas süüd täies ulatuses, kinnitas nõusolekut lühimenetluse kohaldamiseks ja loobus ütluste andmisest. 5 Kannatanu V.B. kinnitas haginõudeid V.G vastu summas 258 130 krooni, palub arvesse võtta, et ta võttis raha ka sugulaste arvetelt ja ta peab neile selle tagastama. Süüdistatava süüd kinnitatakse: - kahtlustatava A.Jegorenkova (V.G) ütlustega, et 11.05.2005.a sisenes Sillamäel salongi, kus sai M., keda varem ei tundnud, temalt nõiduse mahavõtmiseks kuldkee ja sõrmuse, samuti raha oma töö eest nõiduse kõrvaldamisel, esitles end M. kui S.. Võttis temalt telefoni numbri ja helistanud õhtul, palus kanda M. arvele 1000 krooni nõiduse mahavõtmiseks. Arve numbri võttis M. 2005.a mais puhkamise ajal Narova jõe ääres, täpselt ei tea mis vajadusteks. Pärast seda tunnistas onule ütles, et pettis Sillamäel M.. Ta võttis temalt kee ja teise kee, kuna M. kee kaotas, ning viis M. XXX koos rahaga, mille M. salongis võttis. Arvab, et tema tegude põhjuseks oli M. usalduslikkus, seetõttu kahetseb tehtut (tl 187-189); - kannatanu V.B. ütlustega, et 03.07.2005.a kohtas tänaval mustlannat S. (V.G) ja tema tuttavat Veronikat. S. peatas tema ja ütles, et hoiaks oma tütart, et võib toimuda avarii ja selle hoiatuse eest andis talle 30 krooni. Samal päeval pärast eksameid kohtas koos tütrega jälle S. ja too võttis temalt tütrele virtuaalse abi osutamise ettekäändel 700 krooni. Sama päeva õhtul jäi tütar tõesti Leningradi oblastis XXX juures auto alla ja ta toimetati XXX haiglasse, seejärel saadeti XXX. Järgmisel päeval S. helistas ja ta rääkis vahejuhtumist tütrega. sellest hetkest kuni augusti lõpuni hakkas andma S. enda ja sugulaste raha, ka juveelitooteid – kaelaripatsi, kee, laulatussõrmuse, merevaiguga sõrmuse, kõrvarõngad, kokku summas 5600 krooni, et ta tõrjuks tema tütrelt surma kõrvale, nagu selgitas ise S.. Selle aja jooksul andis talle 2005.a oktoobri alguses ilmus S. jälle tema juurde ja selgitas, et mees ja tütar on surmaohus ja ta peab kasutama kogu jõudu, et tõrjuda nendelt seda ohtu, nõudis raha ja tema andis talle kõik sularaha, viimane kord andis S. isiklikku raha 20.10.2005.a, kogu selle aja jooksul andis mustlanna S. raha ja juveelitooteid summas 258 130 krooni eest. Pärast seda võttis raha Sampo panga kassast klientide arvelt, et anda üle S., kuid varsti said sellest teada panga juhtkond ja politsei, kes pidasid S.kinni raha ja kahe kuldripatsi üleandmisel (tl 2-8); - kannatanu A.M. ütlustega, et 11.05.2005.a kella 14 paiku tuli maniküürisalongi mustlanna isikunimega S., kes ütles, et talle on peale pandud nõidus ja tema lähedased surevad varsti. Tegi samas ettepaneku aidata ja palus anda talle kuldsõrmus, et nõidus ära võtta. Pärast palus kuldkeed, et samuti nõidust ära võtta ja keeranud juveelitooted paberisse, võttis endale. Hiljem palus anda talle 266 krooni, kuid temal oli vaid 250 krooni, millised andis mustlannale, kes lubas helistada. Sama päeva õhtul ta helistas ja palus asjaajamise jaoks 1000 krooni, ütles arve numbri M. nimele, et raha üle kanda. Järgmisel päeval mustlanna helistas jälle, et küsida, kas kandis raha üle ja saanud keeldumise, lubas veel helistada. Samal päeva pöördus politseisse. 24.08.2005.a tulid salongi kaks mustlast, üks esitles end A. onuna, palus A. andeks anda ja pani tema lauale juveelitooted ja raha 300 krooni. Tegi neile ettepaneku minna koos temaga politseisse, et võtta seal neilt vastu väärtasjad, kuid mustlased keeldusid ja jätnud juveelitooted ja raha, lahkusid; - tunnistaja Veronika K. ütlustega, et 2005.a suvel kohtas koos Jegorenkovaga tänaval Viktoriat, kellele Aza esitles end Snežanana ja hoiatas, et tema tütar Viktoria satub avariisse. See juhtus tõesti ja pärast seda Vika hakkas Azaga läbi käima, too nõudis raha, et tütre tervist parandada.2005.a oktoobrist hakkas elama Aza korteris ja sai tema 6 korraldusel pangas töötavalt Viktorialt ümbrikke rahaga, üleandmine toimus k/m Rugodiv õues (tl 55-58); - tunnistaja A.G. ütlustega, et 2005.a juulis kuulutuse peale tulid mustlanna mehega ja otsustasid osta temalt auto BMW 520i, r.m. 725 AUB. Päev hiljem kohtusid Autoregistri juures, kus vormistasid auto teise mustlase nimele, raha summas 43 500 krooni andis talle mustlanna mees. Hiljem nägi autot mustlastega Narvas, Sillamäel ja Tartu tee peal (tl 61); - tunnistaja M.F. ütlustega, et 23.11.2005.a sai V.B. teada, et too võttis panga raha mitte endale, vaid teisele isikule, et päästa tütre elu, võttis seejuures osa raha sugulaste arvetelt. Tema sõnul ta oli hüpnoosi mõju all ja kõik mis talle öeldi, ta täitis. Hiljem helistas B.tema juuresolekul Snežana ja B.ütles, et kogu raha andis mustlanna Snežanale, kes mõjutaski teda. 01.12.2005.a Snežana määras B. kohtumise ja nemad, andnud talle diktofoni, läksid teda Energeetiku juurde saatma. Kogu jutuajamine salvestati diktofonile (tl 89-91); - tunnistaja M. B. ütlustega, et 03.07.2005, minnes koos emaga mööda Võidu tänavat, kohtasid Snežana nimelist mustlast, kes rääkis emaga.. Samal päeval kohtusid uuesti koos emaga Snežanaga raudtee kõrval olevate majade juures kus ema ja Snežana rääkisid temast eemale minnes omavahel. Sama päeva õhtul sõitis Leningradi poolel XXX lähistel teel tall otsa auto ja autojuht tõi ta XX haiglasse, seejärel viisid arstid ta Tallinna. Samal ajavahemikul kuulis ta ema telefonikõnesid Snežanaga, kes palus emalt raha võlgu. Augustis, olles vanaema korteris, kuulis ema palvet Snežanale, et too tagastaks vähemalt 10000 krooni. Oktoobris kohtus ema uuesti nende korteris Snežanaga, seejärel XXX YES juures. Rääkides läks ema alati Snežanaga eemale, et ta ei kuuleks nende juttu ja Snežana tuli kohtumisele alati oma sõbrannaga. See oli viimane kohtumine tema juuresolekul, kuid ema leppis telefoni teel veel mitu korda kokku kohtumised Snežanaga (t.l. 96-99). - tunnistaja N. K. ütlustega , et andis oma korteri 24.09.2005.a. üürile mustlastele Snežanale ja Sergeile. Oma korteri külastamise ajal nägi seal Veronika nimelist neiut, kes oli mustlastel teenijaks. 2005.a. novembri alguses tuli oma korterisse, kus nägi pakkidesse pakitud asju, Veronika aga seletas, et mustlased lahkuvad korterist (t.l. 120-121) - tunnistaja G. T. ütlustega, et ta andis oma korteri XXX üürile mustlastele Aza Jegorenkovale ja Sergeile alates 05.11.2005.a 2005.a. detsembri alguses korterit külastades nägi peale mustlaste Veronika nimelist neiut, kellele Aza andis mingeid korraldusi. 09.01.2006.a. helistas talle naaber ja ütles, et mustlased lahkusid korterist, jättes võtmed talle (t.l. 123-125). - Tunnistaja N. M. ütlustega, et 2005.a. suvel kohtas ta Narva jõe ääres mustlast, keda tundis välimuse järgi kui kaupluse külastajat. Viimane palus anda oma arve numbri, et talle raha üle kantaks. Ta kirjutas üles arve numbri ja tema perekonnanime, samuti kirjutas üles telefoni numbri, lubades tema juurde kauplusse sisse astuda. Mustlane rohkem nende juurde kauplusse ei tulnud, pärast politsei kohaletulekut sulges ta oma arve (t.l. 177-178). - tunnistaja O. S. ütlustega, et 24.09.2006.a juhtis ta A.M. kuuluvat autoto ja peatati politseinike poolt XXX. Nad teatasid talle, et auto on arestitud ning tegid ettepaneku auto politseisse viia. Auto tehnilises passis oli omanikuna A. V., kuid autot kasutas A. M. (t.l. 216-217). 7 - tunnistaja A M. ütlustega, et 2006.a juunis ostis ta auto BMW520i, riikl reg märk AUB Zabari nimeliselt mustlaselt, tehnilises passis oli omanikuna A. V.. Eeldades auto edasimüümist, i hakanud omaniku vahetust autoregistris registreerima, kuid kui ta 23.09.2006.a. autoregistrisse pöördus, siis sai teada, et auto on arestitud ja seda on võimatu müüa.. Seal kohtaski esmakordselt A. V., keda ta varem ei tundnud ja kellega ei suhelnud.24.09.2006, liikudes autoga mööda XXX, peatati neid Sahhonenkoga politsei poolt ja auto viidi politseisse (t.l. 219-220). - tunnistaja A.V. ütlustega, et 2005.a. suvel leidis tema vend Sergei talle sõiduauto BMW 520i , riikl reg märk 725 AUB, mille eest ta maksis 44 000 krooni, andes raha vend Sergeile ja viimane andis selle üle endisele omanikule. Raha oli neil ühine naise N. L. ja naise emaga. 2006.a juunis müüs ta selle auto Aleksandrile ilma registris vormistamata, Aleksandr nõustus volikirja alusel sõitma (t.l. 227-228) - tunnistaja S.V. ütlustega, et 2005.a. juulis leidis ta venna Antoni palvel talle sõiduauto BMW 520i ja nad kohtusid autoregistris, kus vennale auto meeldis ja nad vormistasid tehingu. Venda andis talle raha edasi, tema andis selle autoregistri ruumides autoomanikule. Kust Anton auto ostmiseks raha sai, ta ei teadnud. Aasta jooksul kasutas ise korduvalt seda autot isiklikeks vajadusteks ja teda karistati Liikluseeskirjade rikkumise eest (t.l. 231-232) - tunnistaja T. M.ütlustega, et 2005.a. mais andis tütrele ja viimase mehele Anton Višnjakovile võlgu 13000 krooni auto ostmiseks. Võla tagastasid nad osade kaupa 6 kuu jooksul ( t.l. 19-20, kd 2) - dokumentaalsed tõendid (pangaarvete väljavõtted) ( kd 1, t.l. 15-33) äratundmiseks esitamise protokoll (kd 1, t.l. 63-66, 67-70) asitõendi vaatlusprotokoll (kd 1, t.l. 101-119) operatiiv - jälitustoimingu protokoll (kd 1, t.l. 126-140, 141-156) äratundmiseks esitamise protokoll (kd 1, t.l. 168-ˇ74) asitõendi vaatlusprotokoll ( kd 1, t.l. 191-194) Uuritud tõendite alusel jõudis kohus järeldusele, et süü on täielikult tõendatud ning süüdistatava tegevus on õieti kvalifitseeritud KarS § 209 järgi. Karistusmäära määrab kohus kindlaks lähtudes süüdistatava isiksusest, kuriteo asjaolude uurimisel osutatud abist ja kahu hüvitamisest kannatanu M.. Toimiku materjalidega on tuvastatud, et V.G (Jegorenkoval) on kustutamata karistused eelnevate kohtuotsuste järgi, kannab karistust Narva kohtu 11.10.2006.a. otsuse järgi. Kohus tunnistab asja läbivaatamisel kergendavaks asjaoluks süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust kohtus. Kannatanu B. hagi kuulub rahuldamisele esitatud nõuete ulatuses, sealhulgas ka tema sugulaste raha osas, mis saadi V.G-le üleandmiseks ja mis kuulub B. poolt tagastamisele, kuna just B. vastutab oma võlgade eest. Ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 3, teeb kohus otsuse. 8 Kohtunik A.KOVALENKO Tõlge õige Ele Uutmaa Tõlk