1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-07-16080 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2008.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-07-16080 (

§ 263

p1 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav T.H, ik. xxx, Kaitsja Jurist Harland Paas RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada T.H kuriteos

§ 263p1 järgi ja mõista karistuseks vangistus kaks

§-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta T.H’ ile mõistetud vangistus 2 tingimisi kahe

§ 75

lg 1 alusel kohustada T.H katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohus määrab, et T.H’ ile mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. T.H anda katseajaks temale määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so.

1. veebruarist 2008.a. Kohtuotsuse jõustumisel T.H lahkumise keeld - ära jätta. suhtes kohaldatud tõkend – elukohast Välja mõista T.H’ ilt riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 Ühispangas, viide 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-07-16080 , isik kelle eest tasutakse – T.H , nõude liik – sundraha. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui sundraha pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS
2. peatüki
3. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
4. peatüki sätete kohaselt. 3 Asjaolud ja menetluse käik T.H süüdistatakse selles, et tema 29.07.2007.a. kella 16.30-17.00 paiku Saare maakonnas Kaarma vallas Aste alevikus, rikkudes rahu ja avalikku korda, avalikus kohas bussipeatuses kõrvaliste isikute juuresolekul lõi põhjendamatult ühel korral rindu ja vähemalt kahel korral rusikaga näkku võõrale isikule J.N.ale, kes löökide tagajärjel kukkus. T.H tekitas peksmisega kannatanule J.N.ale füüsilist valu, verejooksu ninast ja paremal II ülemise lõikehamba krooni vigastuse ja hamba liikumise. Peksmist takistada püüdvat kannatanu ema Sirje Metsküla solvas sõnaliselt ja tõstis peksmiskohast eemale. Oma tegevusega rikkus T.H kõrvaliste isikute rahu ja avalikku kindlustunnet. 01.12.2007.a. kella 20.45-21.00 paiku, rikkudes rahu ja avalikku korda, Kuressaare linnas Abaja 12 asuvas Saaremaa Tarbijate Ühistu Ranna kaupluses, so avalikus kohas ja kõrvaliste isikute juuresolekul ning häirides kaupluse normaalset tööd, lõi korduvalt jõhkralt oste sooritanud ja temale võõrale K.S.le rusikatega näo- ja jalgadega keha piirkonda. Seejärel tõukas kannatanu klaasvitriini peale, mille tagajärjel see purunes. 04.12.2007.a. tuvastati Kuressaare Haigla SA valvetoas valvearsti poolt kannatanu K. S.l hematoom vasakul kõrvalestal. Vitriinklaasi lõhkumisega tekitas T.H Saaremaa Tarbijate Ühistule varalist kahju 1186.-krooni. Oma sellise tegevusega, mis seisnes rahu ja avaliku korra rikkumises vägivallaga, pani T.H toime

§ 263p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasi esitati kohtusse süüdistusaktiga asja läbivaatamiseks üldmenetluses. Kohtuistungil esitas prokurör KrMS § 250 alusel taotluse asjas menetluse jätkamiseks kokkuleppemenetluse sätete järgi ja esitas kohtule koos toimikuga KrMS §-s 241 ja 243 nimetatud protokollid ja 245 nimetatud kokkuleppe. Kohus määras jätkata menetlusega kokkuleppemenetluse sätete järgi andes T.H kokkuleppemenetluse sätete järgi kohtu alla. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav T.H ja tema kaitsja kokkuleppel jurist Harland Paas nõustusid T.H’ ile esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus T.H’ ile nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 263p1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale T.H-le karistuseks vangistust kaks

§ 74alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga kaks

§ 75lg.

1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. Kohustada katseajal järgima

§ 75lg1 loetletud kontrollnõudeid.

Määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. T.H selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub kokkuleppega. T.H on nõus temale esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. 4 Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav T.H , prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kannatanud olles andnud nõusolekud asja lahendamiseks kokkuleppemenetluses, kriminaalmenetluses tsiviilhagi ei ole esitatud. Saaremaa TÜ-le on tekitatud materiaalne kahju kohtueelse menetluse käigus hüvitatud. Kohus leiab, et T.H tuleb süüdi tunnistada

§ 263p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kr

MS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuulub T.H’ ilt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318 Kristel Pedassaar kohtunik