KOHTUOTSUS 1-07-15632 EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruaril 2008.a., Tallinn Kriminaalasja number 1-07-15632 (06231800818, 082301008

§ 139

lg 2 p 2,3; 15 lg 2 – 139 lg 2 p1,2,3 järgi 3-aastase vabadusekaotusega ; 3) 30.11.1995.a.

§ 197

lg 1 alusel 3-kuulise vabadusekaotusega ; 4) 14.11.1997.a.

§ 139

lg 2 p 1,2,3 järgi 1 aasta 6-kuulise vabadusekaotusega; 5) 25.05.1999.a.

§ 139

lg 2 p 2,3 alusel 1-aastase vabadusekaotusega ; 6) 24.04.2000

§ 139

lg 1, lg 2 p 2,3 järgi 1 aasta 4-kuulise vabadusekaotusega ; 7) 07.05.2002.a.

§ 139

lg 2 p 1,2,3 Tõkend järgi 2-aastase vabadusekaotusega ; 8) 17.12.2002.a.

§ 139lg 2 p 2,3 järgi 1 aasta 6-kuulise vabadusekaotusega ; 9) 01.06.2004.a. Tallinna Linnakohtu poolt Kar

S § 199 lg 2 p 4,8 järgi 1 aasta 6-kuulise vangistusega. Vahistamine alates 06.04.2006, kinni peetud 04.04.2006; elukohast lahkumise keeld alates 03.10.2006.a. Kaitsja Milvi Söörd RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada I.R KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud. Süüdi tunnistada I.R KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta ja 6 kuud KarS § 64 lg 1 alusel I.R-ile mõista liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, 1 aasta 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistuseks mõista I.R-ile vangistus 1 aasta . põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks KarS § 68 lg 1 alusel lugeda I.R eelvangistuses viibitud aeg 04.04.2006.a. kuni 03.10.2006.a. , s.o. 6 kuud ja 21.

1. kuni 22.01.2008.a., s.o. 2 päeva lugeda kantud karistuse hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel I.R-ile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele kui I.R 3 aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud alljärgnevaid kontrollnõudeid : 1) elama alalises elukohas XXX ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või õppimiskoha vahetamiseks . I.R määrata Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. I.R suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Välja mõista I.R-ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 6525 ( kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse ja menetluskuludena - kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest 2240.10 ja tasuks ekspertiiside teostamise eest 3680, kokku 5920.10 (viis tuhat üheksasada kakskümmend ) krooni ja 10 senti riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri XXXXXXXXXX või Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXXXXXXXXX Hansapangas märkides viitenumbri XXXXXXXXXXXX märkides maksekorraldusele „I.R, 1-07-15632, 2 sundraha või menetluskulud“. Sundraha ja menetluskulude tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Kannatanu TK tsiviilhagi, mis koosneb varastatud esemete maksumusest, summas 2400 krooni on põhjendatud ja tuleb I.R-ilt välja mõista. Asitõendiks tunnistatud kannatanu TP varastatud esemed, mis on antud TP vastutavale hoiule, tuleb jätta TP seaduslikku valdusesse. Asitõendiks tunnistatud kolm täiskirjutatud vihikulehte, mis asuvad kriminaalasja juures , kuuluvad hävitamisele. Fotofilmi „Kodak“ sisu negatiivid ja pildid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – tagastada peale kohtuotsuse jõustumist I.R-ile . Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa I.R 07.oktoobri 2006.a. õhtul viibides Tallinnas XXX asuva maja ees, konflikti käigus, lõi peaga näkku DH, millega tekitas kahju teise inimese tervisele, s.t. pani toime füüsilise vägivalla kannatanu suhtes. Samuti tema 01.jaanauril 2007.a. kella 00.00 paiku, viibides Tallinnas XXX asuvas korteris nr 1, tekkinud konflikti käigus, lõi IH rusikaga näkku, millega tekitas kahju teise inimese tervisele, s.t. pani toime füüsilise vägivalla kannatanu suhtes. Seega I.R pani toime teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamise löömisega ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, s.o. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. I.R, olles varem varguse toime pannud isikuks, uuesti ööl vastu18.jaanuari 2006.a. tungis sisse Tallinnas XXX asuvasse korterisse 92 ja varastas TK kuuluvad naiste sulejope väärtusega 50 krooni, meeste sulejope väärtusega 1500 krooni, meeste nahkjope väärtusega 700 krooni, nahkkindad väärtusega 150 krooni ning trepikoja ja korteri võtmed, kokku esemeid 2400 krooni väärtuses. Samuti tema, 29.03.2006 kella 09 paiku aadressil Tallinn XXX asuva maja esimeses trepikojas, kasutades eelnevalt kannatanult TP varastatud korterivõtmeid, sisenes kannatanu korterisse nr 5 ja seejärel varastas korterist : sülearvuti „IBM ThinkPAD“ R50E musta värvi koos toiteploki ja juhtmetega, kõrvaklapid mikrofoniga „Trust“, USB mälukaart „JetFlash Transcend“, USB-hub „Trution“, arvutihiir „Logitech“, raadiotelefon „Tele2 Ihear“ koos musta värvi alusega, fotoaparaadi „Canon Super Prima 120“ koos musta värvi vutlariga, musta värvi arvutikoti „Targus“, kollast ja hõbedast värvi ehted : kollast värvi öökullikujuga märk, kollast värvi silt numbriga 585, halli värvi südamekujuline pross punase kiviga keset 3 prossi, kaks kollast värvi sõrmust /üks kahe südamega, teine ühe südamega/, kollast värvi rist, kaks ketti halli ja kollast värvi, valget värvi läbipaistev karp, koos kahe halli värvi koerakujulise kõrvarõngaga, võtmekimp /komplektis kokku 10 võtit, kaasaarvatud fonoluku nupp pealiskirjaga „Vizit“/, sõiduauto VW võtmekimp /komplektis 4 võtit ja signalisatsioonipult „Cheteen“/. Pärast varguse toimepanekut I.R viis varastatud esemed enda juurde koju aadressile Tallinn XXX. Mõni aeg hiljem, 04.04.2006.a. teostati läbiotsimine I.R elukohas, läbiotsimise käigus avastati kõik I.R poolt varastatud esemed. Varastatud esemed on täies mahus tagastatud kannatanule. Samuti tema varem varguse toimepannud isikuna , 21.01.2008.a. tungis Tallinnas, XXX asuva AS P garderoobi, kus tööriiete kapist varastas võõra vallasasja omastamise eesmärgil IM jopest rahakoti maksumusega 650 krooni, milles olid juhiload IM nimele, sularaha 607 krooni, Hansapanga kaardid, erinevad klindikaardid, kokku summas 1257 krooni. Seega pani I.R toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, olles isikuks , kes on varem toime pannud varguse, sissetungimisega, s.t. ta pani toime KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. I.R süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. 07.10.2006.a. episoodis : kannatanu DH ülekuulamise protokollis /t.l. 74-77/ tunnistab, et 07.10.2006.a. läks koos elukaaslase I.R-iga maja taha parki jalutama, pargis I.R jõi õlut, tema jõi purgi džinni, tema tahtis ära koju minna, kuid I.R ei tahtnud, neil tekkis riid ning tüli käigus I.R lõi teda peaga vastu laupa ise samal ajal teda kätest kinni hoides. Kinnitab, et ei mäletanud pärast lööki mõnda aega midagi, umbes 200 meetri kaugusel toimunust toibus, löögist ta ei kukkunud, kuna I.R hoidis temast kinni. Siis helistas ema talle ja ta ütles, et on pargis ning tülitseb I.R-iga, ema tuli parki, nägi teda , kutsus politsei ja politsei toimetas teda traumapunkti. Löögist oli tal ninaluumurd ; tunnistaja IH ülekuulamise protokollis / t.l.70-73/ tunnistab 07.10.2006.a. pidi tema tütar DH kella 19.30 paiku koju tulema. Kella 20 ei olnud ta veel tulnud, tema helistas tütrele, kes oli koos oma noormehe I.R-iga XXX vastas asuvas pargis. D nuttis ja palus tema juurde tulla, ta läks parki ning teda nähes jooksis I.R minema. D istus murul, näo vasak pool oli sinine, vasak silm ja nina paistes. Tema kutsus politsei ja politsei viis kiirabisse. Tütar ütles, et I.R oli teda peaga näkku löönud, põhjust tütar ei teadnud ; kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr XXX antud eksperdi arvamusest ja fototabelilt /t.l. 78-81/ nähtuvalt tuvastati D.Hindrimäel 07.10.2006 ninaluu murd, vasema labakäe põrutus, vasema põse verevalum ja põrutus, muhk pea piirkonnas. Kohtuarstlikul läbivaatusel sedastati laialdased verevalumid ja turse näol, samuti välisnina turse ja deformatsioon. Nimetatud tervisekahjustused ei olnud elule ohtlikud tekitamise ajal ega sellele järgnevalt, paranemisperiood on lühiajaline – 4-6 nädalat ning need võisid olla tekitatud kõva tömbi vägivalla toimel ; politsei ettekandest /t.l. 85/ nähtub, et 07.10.2006.a. kell 20.15 tuli väljakutse XXX, kus elukaaslane oli naisterahvale kallale tulnud. Kannatanuks oli D H , kelle sõnade kohaselt oli tema äsja vanglast vabanenud elukaaslane I.R teda peksnud. I.R kohapeal ei olnud. ; kahtlustatav I.R ülekuulamise protokollis / t.l. 86-88/ tunnistab, et 07.10.2006.a. tekkis tal koos D pargis jalutades peretüli, mille põhjust selgitada ei soovi ja ta lõi peaga üks kord D näkku. Peale seda sõitis ema juurde. Hiljem leppis Dga ära, kahetseb, et ei suutnud ennast talitseda ja D lõi ; 01.01.2007.a. episoodis : kannatanu IH ülekuulamise protokollis / t.l. 105-107, 109-110/ kinnitab, et 31.detsembril 2006 ööl vastu 01.jaanuari 2007 tema tütre elukaaslane Sergei I.R haaras tütre 5-aastasel pojal tagant poolt särgi kaelusest kinni nii, et särk pigistas 4 tugevasti lapse kõri, tütar käskis I.R laps rahule jätta, mille peale I.R haaras tütre jaki rinnaesisest ja raputas tugevasti üles- alla ja käskis tüterl suu pidada. Tema üritas I.R rahustada, mille peale I.R käskis ka temal suu pidada, kuna ta pole mitte keegi. Tema abikaasa viis lapse teise tuppa, I.R, tütar D ja tema läksid kööki, kus ta üritas I.R rahustada. I.R oli aga tige, ütles talle midagi ebatsensuurset ja jämedat, haaras siis kaela piirkonnas tal riietest kinni ja tõukas teda endast eemale. Ta põrkus vastu lauda ja siis lõi I.Reda rusikaga vastu nägu. Selle peale üritas tütar I.R köögist välja lükata, mille peale I.R lükkas tütart ja karjus, et tema on peremees ja igal juhul tapab tütre ära. Tema ütles, et kutsub politsei, mille peale I.R pani riidesse ja lahkus, korterist väljumisel ronis ta trepikoja kõrval olevalt rõdult tuppa, võttis lapse rahakassast 500 krooni, teisest toast kilekoti ja lahkus rõdu kaudu korterist. I.R rebis tüli käigus katki tema kuldketi, samuti tütar D kuldketi ja lapselt raha vargusega kahju 500 krooni. Tema pöördus sel ööl traumapunkti ; kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 1 /t.l. 112-114/ antud eksperdi arvamuse kohaselt diagnoositi DH Mustamäe haiglas 01.01.2007 kell 02 näokolju põrutus verevalumiga silmaümbruses, kohtuarstlikul läbivaatusel 04.01.2007 sedastati verevalumid silmade ümbruses, muhk kuklas, verevalumid mõlemal õlavarrel, nimetatud tervisekahjustused ei olnud eluohtlikud tekitamise ajal ega sellele järgnevalt, võisid olla tekitatud tömbi vägivalla toimel ; kannatanu DH ülekuulamise protokollis /t.l. 118-122/ kinnitab, et vana-aastaõhtul 2006-2007 umbes kesköö paiku hakkas tema 5-aastane poeg jonnima, I.R haaras lapsel tagantpoolt riietest kaela kohast kinni, laps ehmus ja hakkas nutma, tema ütles I.R-ile, et ta lapsega enam nii ei teeks ja tahtis koos lapsega lahkuda toast, I.Ruli koos temaga koridori, oli tige ja tahtis rääkida, koridori tuli ka tema ema. I.R käskis emal ära minna, ka tema tahtis, et ema ära läheks, ta kartis I.R , kuid ei näidanud seda välja. Nad kolmekesi läksid kööki, ema seisis tema ja I.R vahel, näoga I.R poole, kui I.R hakkas köögist väljuma tõukas ta jõuga ema, ema põrkus seljaga vastu lauda, kuid ei kukkunud. Tema ei saanud näha, kas I.R ema lõi, nägi et tõukas. Tema oli korteri välisukse juures kui ema kukkus köögist läbipääsu näoga allapoole. I.R oli sel ajal koridoris ja väljus korterist ning tema sulges ukse. Talutas siis ema kööki, nägi silma all sinikat , miks ema kukkus, tema ei tea. Seejärel läks tema vannituppa, kuid kuulis siis koridoris I.R häält, nägi kuid Kostjtšenko läks tubade poolt korteri väljapääsu poole, köögist kus ema istus rõduga tuba näha ei ole. I.R andis koridoris tema kätte mobiiltelefoni ja lahkus korterist, tema sulges uuesti ukse, I.R-iga läks kaasa ka tema sõber S . K on talle kinnitanud, et tema lapse raha võtnud ei ole , S ei saanud seda võtta, kuna rahakassa avamine ei ole lihtne, kuhu raha saada võis, ei tea. Mingeid pretensioone temal I.R suhtes ei ole, ennast kannatanuks ei pea ; tunnistaja RH ülekuulamise protokollis /t.l.123-125/ kinnitab, et uusaastaööl 2006 pani tema lapselapse rahakassasse 500 krooni, koos joodi viina , 5-aastane lapselaps kõndis diivanil ja riivas I.R, mille peale I.R haaras lapsel õlavarrest ja hakkas raputama, tema palus I.R laps rahule jätta ja läks koos nutva lapsega teise tuppa, et teda rahustada. Kuulis, et teises toas tülitsesid tema naine I , tütar D ja I.R, kõik kolm karjusid ebatsensuurselt. Hiljem kuulis välisukse paugatust ja väljus toast, nägi, et tema naine lamab esikus ning naine ütles, et I.R lõi teda . Nii naine kui tütar ütlesid, et I.R ronis üle rõdu ääre ja võttis rahakassast 500 krooni. Rahakassa oli endises kohas, põhi oli kinni keeratud, pooled mündid olid laialipaiskunud, kuid 500 kroonist kassas ei olnud. Tütrel mingeid kehavigastusi ei olnud, naisel oli näo paistetus ja hiljem vasaku silma all sinikas ; kahtlustatav I.R ülekuulamise protokollis / t.l.126-130/ kinnitab, et uusaastaööl 2006-2007 oli ta H korteris koos elukaaslase D, tema vanemate ja 5-astase pojaga, ta aitas lapsel laua alt välja ronida ja seetõttu võttis lapsel särgist kinni. D ütles, et lapsel on valus , kuid tema ütles, et ainult aitas last ja haiget talle ei teinud, laps hakkas nutma, D läks toast välja ja kutsus teda 5 juttu ajama. Ka D ema tuli koridori ja hakkas temaga riidlema, mille peale ta tõukas teda mitte tugevasti käega rindu. Koridor on kitsas, mistõttu D ema põrkus vastu seina ja lõi pea ära, kuid ei kukkunud. Tema läks tuppa, kuna D palus endale sigareti tuua, toas oli D isa koos lapsega, ta läks tagasi koridori ja nägi põrandal lebamas D ema , nägu allapoole. D palus emal üles tõusta, tõi talle valokordiini diazepaamiga, kuna emal on süda haige ja ta oli viimased kolm päeva alkoholi joonud. Umbes 2-3 minuti pärast suutis D ema tõusta ja D pani ta kööki istuma, kutsuti kiirabi, kuid tema lahkus korterist enne arstide tulekut. Korterisse ta enam sisse ei läinud, rahakassast raha ei võtnud, rõdu kaudu sisse ei roninud. IH ei peksnud, kuid ta võis sinikad saada nägu allapoole kukkumisest. Elab endiselt D H nende korteris, suhted on normalsed; 18.01.2006.a. episoodis : 18.01.2006.a. kella 10 paiku avastas, et korteri esikust aadressil XXX nagist on varastatud naiste beež sulejope maksumusega 50 krooni, meeste must sulejope maksumusega 1500 krooni ja must meeste nahktagi maksumusega 700 krooni, millel oli hele karvane krae. Beeži jope taskus olid korteri ja trepikoja võtmed ning naiste nahkkindad maksumusega 150 krooni. Tema käis kella 07 paiku postkastist lehte toomas, kuid ei märganud siis, et esikust oleks midagi kadunud; I.R puhtsüdamlikus ülestunnistuses ja kahtlustatavana ülekuulamise protokollis / t.l.97-98,99-102/ tunnistab, et jaanuaris 2006 hilja öösel kõndis XXX , sisenes ühte majja, ühe korteri uks oli praokil, sisenes korterisse, mingeid helisid ega valgust korteris ei olnud, võttis esikust mõned joped ja pärast viskas need tee peal minema, sest taskutes midagi peale võtmete ei olnud. Kahetseb tehtut; 29.03.2006.a. episoodis : kannatanu TP ülekuulamise protokollis /t.l.2-3, 49-50/ kinnitab, et 29.03.2006.a. kell 7.10 lahkus kodust, tõmbas ukse lukku. Uksel on kaks snepperlukku ja ülemisel lukul veel väljastpoolt lukustatav lisa keel. Postkastist võttis samas võtmekimbus oleva postkasti võtmega ajalehe ja läks tööle. Kella 19.30 paiku koju tulles avastas, et võtmeid taskus pole, poja abiga sai korterisse kell
2. Uks oli kinni aga ei olnud lukku keeratud. Nähes, et korteris oli sees käidud, helistas kohe politseisse ja Ühispanka, sest Ühispanga kaart oli olnud kodus laua peal. Pangast öeldi, et tema kaardiga oli püütud Vilde teel Aspirini klubi juures kell 8.15 vale parooli sisestades raha võtta. Korteris olid kõikide kappide uksed lahti, asjad põrandale tõmmatud. Kadunud oli sülearvuti IBM R50 (16 000.-), toiteplokk, mälupulk (400.-), Logitech hiir (250.-), mikrofoniga kõrvaklapid (150.-), sülearvuti kott, raadiotelefon (500.-) , autovõtmed, korteri tagavaravõtmed, fotoaparaat Canon Super 120 (3000.-), videomagnetofon, kuldkett (400.-), abielusõrmus (600.-), 2 kuldripatsit –rist ja süda(kokku 600.-), kuldkell (2500.-), hõbedast kullatud südamekujuline ripats (200.-), filigraanne ümmargune hõbedast pross (500.-), kokku materiaalne kahju 25 100 krooni ; sündmuskoha Õismäe tee 73-5 vaatlusprotokollis ja fototabelitel / t.l. 4-6, 7-10/ nähtub korteri sisemus, kappidest ja sahtlitest välja tõmmatud esemed; I.R puhtsüdamlikus ülestunnistuses ja kahtlustatavana ülekuulamise protokollis /t.l.27-28, 29-33, 57-60/ tunnistab, et 29.03.2006.a. viis lapse Kadaka teel asuvasse lasteaeda, võttis sealt kasvataja võtmed, märkmiku ja pangakaardi. Pangakaardiga püüdis Vilde teel automaadist raha võtta, kuid aparaat võttis kaardi ära, kuna sisestas vale PIN-koodi. Seejärel läks ta aadressile Õismäe tee 73-5 ja võttis sealt sülearvuti, kõrvaklapid, raadiotelefoni, fotoaparaadi, autovõtmed, arvutihiire ja kulda. Korterist võetud asjad viis oma koju XXX ja
3. või 02.aprillil hakkas korterist varastatud arvutit ise kasutama ning fotoaparaadiga pildistas poega. Lasteaiast mantlitaskust koos võtmetega võetud märkmiku visaks XXX maja juures prügikasti, kuna tema tegutsemise eesmärgiks oli minna vargile XXX korterisse 5 . Kahetseb tehtut , tagastas kõik asjad ; läbiotsimisprotokollist ja fototabelitelt /t.l. 15-26/ nähtub, et läbiotsimisel leiti XXX I.R toast riidekapi pealt 10 võtmest koosnev võtmekimp ja diivani alt sülearvuti kott, I.R andis välja : sülearvuti IBM THINK PAT R50e koos toiteplokiga ja hiirega Logitech , kõrvaklapid „Trust“ koos mikrofoniga, USB mälukaart JET 6 FLASH-32MB, USB-happ TRUTION, Tele 2 raadiotelefon IH EAR, fotoaparaat Canon Prima Super 120, autovõtmete kimp, hõbedast kett ja hõbedane südame kujuline punase kiviga ripats, kuldne öökulli kujuline pross, hõbedased koerakujulised kõrvarõngad, kuldkett, kullast ripats-rist, kaks südamete kujutistega sõrmust; asitõendite vaatlusprotokollist ja fototabelitelt /t.l. 40-47/ on vaadeldud läbiotsimisel I.R juurest leitud esemeid, mis on antud kannatanu Pardane vastutavale hoiule ; 21.01.2008.a. episoodis : sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelitelt /t.l. 3-4, 5-6/ nähtub OÜ Pakett Trükikoda riietusruum ja riidekapid; kannatanu IMülekuulamise protokollis / t.l. 9-10, 14-16 / kinnitab, et 21.01.2008.a. vahemikus kell 12 kuni 12.30tema tööriiete kapist OÜ-s P XXX varastati nahast pruun rahakott 500 krooni väärtuses, milles oli vähemalt 650 krooni sularaha, juhiload, kaks Hansapanga kaarti tema nimele, erinevad kaupluste kliendikaardid, kokku kahju 1257 krooni. Rahakott koos kõigi dokumentide ja rahaga on tagastatud; tunnistaja ET ülekuulamise protokollis / t.l. 7-8/ kinnitab, et 21.01.2008.a<. kella 12 kuni 12.30 vahelisel ajal märkas trükikoda Pakett tagumises koridoris võõrast meest, kes tema küsimuse peale ei vastanud ja pani jooksu. Ta jooksis mehele järele ja enne viimasest uksest väljumist sai mehe kinni püüda, kuid mees osutas vastupanu ja põgenes tal käest. Tema kutsus töökaaslasi appi ja koos peeti mees kinni hoovi nurgas. Firmast töökaaslastelt kontrollimisel selgus, et IM on rahakott kadunud ning selle rahakoti leidsid nad hoovist samalt kohalt, kus põgeneva mehe kinni püüdsid , üles; kahtlustatav I.R ülekuulamise protokollis / t.l.24-30/ tunnistab, et 21.01.2008.a. kella 12 ajal läks mööda Laki tänavat, uudishimust läks ühele hoone territooriumile, kus sisenedes uksest leidis riietusruumi lukustamata ukse. Riietusruumis võttis kapist ühest jope taskust pruuni värvi nahast rahakoti ja rahakoti sisu vaatamata väljus garderoobist, koridoris märkas teda üks mees, kes üritas teda kinni pidada, kuid tal õnnestus lahti rabeleda, siis tulid jooksuga veel kaks meest ja ta peeti hoone territooriumil kinni. Rahakoti jõudis ta jooksu pealt ära visata, kutsuti välja politsei ja ta viidi osakonda. Kahetseb tehtut. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav I.R enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav I.R on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. I.R on varem kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. I.R-ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada I.R edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et I.R on võimalik karistada lühiajalise vangistusega, mida tingimuslikult ei pöörata täitmisele, allutades I.R käitumiskontrollile. Kannatanu TKtsiviilhagi, mis koosneb varastatud esemete maksumusest, summas 2400 krooni on põhjendatud ja tuleb I.R-ilt välja mõista. Asitõendiks tunnistatud kannatanu TP varastatud esemed, mis on antud TP vastutavale hoiule, tuleb jätta TP seaduslikku valdusesse. Asitõendiks tunnistatud kolm täiskirjutatud vihikulehte, mis asuvad kriminaalasja juures , kuuluvad hävitamisele. Fotofilmi „Kodak“ sisu negatiivid ja pildid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – tagastada peale kohtuotsuse jõustumist I.R-ile . Kohtunik 7