1-06-14713\1

(05230101930)Kohtunik Märt Toming Kriminaalasi U.J süüdistus KarS § 121 järgi Käskmenetluses Prokurör Eneli Pau Süüdistatav U.J Ik: xxx, kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht: KÜ , elukoht: xxx. Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Urmas Simon RESOLUTSIOON

1. U.J süüdi tunnistada KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda rahalise karistusega 80 (kaheksakümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, arvestusega 50 krooni päevamäär, so 4000 (neli tuhat) krooni.
2. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud ja tasumata rahaline karistus U.J suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et U.J temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
3. KarS § 78 p 1 alusel arvestada U.J-ile määratud 3 aastase katseaja algust alates kohtuotsuse tegemisest, so alates 20.11.
5. U.J-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele xxxxxxx SEB Eesti Ühispangas või nr xxxxxxxxxx Hansapangas, viitenumbriga xxxxxxxxxx
6. U.J-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 509 (viissada üheksa) krooni ja 75 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr xxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas või nr xxxxxxxxxxx Hansapangas, viitenumbriga xxxxxxxxxxx
7. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse otsuse koostanud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Edasikaebamise kord Süüdistataval on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. Kriminaalasja materjalide alusel kohtunik tuvastas: U.J süüdistatakse selles, et tema on eeluurimisel tuvastamata ajal ja kohas korduvalt löönud oma alaealist haiget poega rihmaga vastu istmikku ning põhjustanud nii VF valu. Seega pani U.J toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise või muu valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, so KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasja materjalide ja süüdistusakti põhjal asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud. Kriminaalasjas leiduvate kirjalike tõenditega, seejuures kahtlustatavana U.J enese ütluste, tunnistaja LS ütluste, MM ütluste, arstliku läbivaatuse tulemuste ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr xxx antud eksperdiarvamusega on kohtu arvates süüdistatava poolt temale inkrimineeriatava kuriteo toimepanemine tõendamist leidnud. Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt on prokurör teinud ettepaneku karistada süüdistatavat KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 80 miinimumpäevamäära ulatuses päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 4000 krooni, milline jäetaks U.J suhtes kohaldamata, jättes selle KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täies ulatuses täitmisele pööramata kui U.J temale määratava 3 aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu. Prokuröri ettepanek on põhjendatud sellega, et U.J on varem karistamata ning tema majanduslik olukord on raske, mistõttu lähtudes süüdistatava isikust, majanduslikust olukorrast ja resotsialiseerumise väljavaadetest ei oleks mõistlik rahalist karistust täitmisele pöörata. Väljamõistetavate kriminaalmenetluse kulude tasumise kohustus on prokuröri arvates piisav, saavutamaks U.J-ile määratava karistuse eesmärke. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga ning karistuse kohaldamata jätmise põhjendustega. Seejuures lähtub kohus süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest, millistest nähtuvalt ei ole süüdistatavat varem karistatud ei väärtegude ega kuritegude toimepanemise eest. Inkrimineeritava teo eest on karistusena ette nähtud nii rahaline karistus 30 kuni 500 päevamäära ulatuses kui ka kuni kolmeaastane vangistus. Kuivõrd süüdistatav on varem karistamata isik, siis ei pea kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes karistust, mis oleks seotud isiku vabaduse piiramisega. Samas arvestades süüdistatava enese vaimset tervist ning tema majanduslikku olukorda leiab kohus, et ka mõistetava rahalise karistuse võib süüdistatava suhtes jätta täies ulatuses täitmisele pööramata, jättes karistuse KarS § 73 lg 1 ja 3 sätete alusel süüdistatava suhtes kohaldamata, määrates süüdistatavale minimaalse katseaja, mis oma pikkuselt on piisav. Märt Toming kohtunik