Obsah (4)

§ 118§ 73§ 68§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg, koht 16.november 2006 Tallinn Kriminaalasja number 1-06-13547 (06231702781) Kohtukoosseis Kohtunik EDA MURAK Kohtuistungi sek

§ 118p 1 järgi lühimenetluses.

Prokurör HELGI VEINBERG Süüdistatav H.T IK 36009080268Vene Föderatsiooni kodanik; kesk-eriharidus; emakeel - vene keel; ei tööta; elukohta ei oma; viibimiskoht XXX Vanglas, XXX; varem kohtu poolt karistamata. Eelvangistus – alates 10.09.2006. Kaitsja HEIDI RAJAMÄE RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada H.T

§ 118p 1 järgi ja karistada vangistusega 4(neli) aastat. 2. Kr

MS § 238 lg. 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra – kandmisele kuulub vangistus 2(kaks) aastat ja 8(kaheksa) kuud. 3.

§ 73

lg 1,2,3 alusel määrata karistuse kandmine ositi: koheselt kuulub kandmisele 2(kaks) kuud ja 5(viis) päeva vangistust. Ülejäänud osa 2(kaks) aastat 5(viis) kuud ja 25(kakskümmend viis) päeva ei pöörata tingimisi täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3(kolme) aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 4.

§ 68

lg 1 järgi arvestada mõistetud karistuse hulka H.T poolt eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse alguseks lugeda 10.september 2006 so koheselt kandmisele kuuluv karistus lugeda kantuks.

1. H.T suhtes kohaldatud tõkend - vahistamine – tühistada ja H.T vabastada vahi alt kohtusaalis.
2. Välja mõista H.T ’ilt I astme kuriteo toimepanemise eest sundraha 7500.00 krooni riigituludesse.
3. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud iigi õigusabi kasutamise eest 5310.00 krooni ja ekspertiisi tegemise kulu 2875.00 krooni riigi kanda.
4. Sundraha kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX AS SEB Eesti Ühispangas, viitenumber XXXXXXXXXXX. Tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas asuvale kriminaalkantseleile.
5. Asitõendid – jope, müts, nuga – hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse või –protesti, teatades kirjalikult apelleerimise soovist 7 päeva jooksul Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul otsusega tutvumisest. Tuvastatud asjaolud: H.T süüdistatakse selles, et tema 10.09.2006 kella 16:55 paiku Tallinnas, Kadaka pst 140 A asuva elamu juures metsataukas lõi tüli käigus LV’i tahtlikult noaga rindkere vasakusse piirkonda, põhjustades kannatanule rindkereõõnde tungiva torke-lõikehaava vasakul pool rindkere eesseinal /keha keskjoone lähedal ülakõhunurga piirkonnas/ V roide, roietevahelise arteri ja südamepauna vigastusega. Vigastuste tagajärjel tekkis tüsistusena vasakpoolne verirind. Rindkereõõnde tungiv torke-lõikehaav on eluohtlik tervisekahjustus. Seega H.T tekitas raske tervisekahjustuse, mis põhjustas ohu elule so pani toime

§ 118p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad: Prokurör leiab, et süüdistatava H.T tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 118

p 1 järgi ning tema süü on tõendatud järgmiste tõenditega: Tõendite loetelu: • Ettekanne konstaablilt /tl 2/, • Sündmuskoha vaatlusprotokoll, skeemid, fototabelid /tl 4-12/, • Tunnistaja SSseletus /tl 13-15/, • Protokoll H.T alkoholijoobe tuvastamise kohta /tl 17/, • Kahtlustatava H.T kinnipidamise protokoll /tl 18-19/, • Kahtlustatava H.T ütlused /tl 20-23/, • Teatis SA Põhja-Eesti regionaalhaiglast /tl 25/, • Kannatanu LV seletus /tl 26-27/, • Asitõendite vaatlusprotokoll /tl 30-37/, • Tunnistaja NK seletus /tl 38-40/, • Tunnistaja JM seletus /tl 41-43/, • Tunnistaja SP seletus /tl 44-46/, • Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis toodud arvamus /tl 52-57/. Kaitsja nõustub süüdistatava H.T kuriteo kvalifikatsiooni, süüdistatava süü tõendatusega ning palub karistuse mõistmisel arvestada KrMS § 238 lg 2 sätteid. Süüdistatav H.T tunnistab end süüdi

§ 118p 1 järgi esitatud süüdistuses ning kahetseb enda poolt toimepandut.

Kohtu seisukoht: Kohus leiab, et süüdistatava H.T tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 118p 1 järgi.

Süüdistatav H.T omavahelise tüli käigus lõi oma elukaaslast LV’i ühe korra vasakule rinna piirkonda. Löök oli nii tugev, et läbistas koed ning vigastas südamepauna. Kuigi süüdistatav ise ei mäleta sündmust täpselt, kuna oli üliraskes alkoholijoobes /5%/, ei ole kohtul alust kahelda kannatanu poolt antud seletuste õigsuses, kuna seda kinnitavad ka objektiivsed asjaolud ning tunnistajad. Süüdistatava H.T süüd välistavad asjaolud puuduvad. Nimetatud teo pani ta toime otsese tahtlusega. Kuigi süüdistatav ise sündmusi ei mäleta, on selge, et konflikt omas ägedat iseloomu kannatanu poolt, kes karjus ning tegi etteheiteid süüdistatavale. Süüdistatav võttis noa ning lõi ühe korra kannatanut. Nimetatud löök oli tehtud tahtlikult ja nii tugevalt, et nuga läbis kannatanu riided, naha, elavkoed ning vigastas südamepauna. Süüdistatav ka ise ei välista toimunut. H.T süü on tõendatud nimetatud kuriteo toimepanemises tema enda poolt omaksvõtuga ning prokuröri poolt esitatud ning kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega, mis on omavahel riimuvad: • Ettekanne konstaablilt /tl 2/ 10.09.2006 selle kohta, et H.T lõi noaga oma elukaaslast LV’i. LV toimetati haiglasse, kuna haav asus vasakul pool rindkeres. • Sündmuskoha vaatlusprotokoll, skeemid, fototabelid /tl 4-12/, • Tunnistaja SSseletusega selle kohta /tl 13-15/, et 10.09.2006 kella 17.00 paiku tuli tunnisytaja koos oma tuttava NK’iga töölt. Tunnistaja elas XXX vastas üle tee metsas endi poolt ehitatud varjualustes. Jõudes sinna kutsus LV tunnistajat appi, et tunnistaja kutsuks kiirabi või politsei. LV istus toolil ja hoidis rinna vastas lappi. See lapp oli verine. L elukaaslane H.T istus tema kõrval maas ja oli tugevas alkoholijoobes. Tunnistaja küsis, mis juhtus ning LV ütles, et tema elukaaslane H.T lõi teda noaga rinda, kuna tema hakkas Viktoriga riidlema alkoholi liigpruukimise pärast. L oli ka alkoholijoobes. Tunnistaja läks ja helistas kiirabisse. Mõne aja pärast oligi kiirabi koos politseiga kohal. Tunnistaja läks natuke eemale, enda elamise taha, et ennast kergendada. Tunnistaja nägi maas kokkupandavat nuga punase käepidemega. Tunnistaja tõstis noa maast üles ja nägi sellel värsket verd ning andis noa politseile üle. See nuga kuulus H.T-le , kun a tunnistaja oli selle Viktorile ise kinkinud kaks aastat tagasi maikuus. Tunnistaja teab, et Viktor lõi selle noaga Lt, kuna L ise ütles tunnistajale, et Viktor lõi teda punase käepidemega kokkupandava noaga ja selliseid nuge on sellel territooriumil, kus nad elavad, ainult üks. • Protokolliga H.T alkoholijoobe tuvastamise kohta /tl 17/, millest nähtub, et H.T oli alkoholijoove 5%. • Kahtlustatava H.T kinnipidamise protokolliga /tl 18-19/, millest n ähtub, te H.T peeti kinnin 10.09.2006 kell 17:09. • Kahtlustatava H.T ütlustega /tl 20-23/ selle kohta, et ta oma elukaaslase LV’iga alustasid alkoholi tarvitamist 08.09.2006 seoses kahtlustatava sünnipäevaga. Koos on nad olnud 11 aastat. Elavad metsatukas, kus neil lubas elada majaperenaine. Kokku elavad nad seal seitsmekesi. Sündmuste asjaoludest ei oska midagi öelda, kuid kinnitab, et kokkupandav punase, natuke kõvera peaga nuga on tema oma ja alati tema taskus. Kinnitab, et viimasel ajal on tal olnud tülisid Lga alkoholi tarbimise pärast. Ta on vare ka Lle peksa andnud, kuid kergelt. Kahtlustatav arvab, et L viis ta endast välja ja võib-olla ta lõi Lt noaga, aga tema ei mäleta. • Teatisega SA Põhja-Eesti regionaalhaiglast /tl 25/, millest nähtub, et 10.09.2006 löödi LV’i noaga rindkere piirkonda. • • • • • • Kannatanu LVseletusega selle kohta /tl 26-27/, et alkoholi tarbimist alustasid nad 08.09.2006 seoses tema elukaaslase H.T sünnipäevaga. Jõid mitu päeva järjest. 10.09.2006 peale magamist läks kannatanu Viktori juurde, nähes, et Viktor on väga purjus, käskis tal magama minna. Viktor tõusis püsti ja nad koos väljusid ehitisest. Teised jäid sinna edasi. Väljas olid nad kahekesi. Kannatanu jätkas Viktoriga riidlemist, karjus ning siis võttis Viktor laualt noa asetas selle kannatanule vasakule poole rinna piirkonda. Kannatanu valu ei tundnud ja lööki kui sellist ei olnud. Kannatanu arvas, et Viktor ainult hirmutab ja jätkas riidlemist. Siis nägi verd ja istus, võttis mingi kaltsu ja surus selle haavale. Siis tulid ka teised ehitisest välja ning S läks kiirabi kutsuma. Viktor kukkus sinnasamasse maha. Ta ei saanud ilmselt millestki aru. Kannatanul mingeid pretensioone kohtualuse vastu ei ole, kuna tüli provotseeris ise. Asitõendite vaatlusprotokolliga /tl 30-37/, milles vaadeldi rohelist värvi jopet, halli värvi nokamütsi ning nuga, milledel leiti verekahtlasi määrdumisi. Tunnistaja NKseletusega /tl 38-40/ selle kohta, et ta tuli koos SS töölt ning nad olid kained. Seal territooriumil, kus neil lubataks eelada, oli H.T väga purjus ning Viktori elukaaslane L hoidis kaltsu vastu rindu, kust tuli verd. L ütles tunnistyajale, et Viktor oli teda pussitanud. Sergei läks helistama kiirabisse. Tunnistaja JM seletusega selle kohta /tl 41-43/, et teda äratas Sergei, kes ütles, et Ll on noahaav. Tunnistaja puhastas haava vesinikülihapendiga ning L seletas, et teda oli löönud Viktor. Tunnistaja SP seletusega selle kohta /tl 44-46/, et 10.09.2006 toimunud sündmustest sai teada hiljem, kui räägiti, et Viktor oli pussitanud oma elukaaslast Lt. Mõlemad olid ära viidud. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis toodud arvamusega /tl 52-57/, et LV’ile tekitati 10.09.2006 rindkereõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul pool rindkere eesseinal, V roide, roietevahelise arteri ja südamepauna vigastusega. Vigastuste tagajärjel tekkis tüsistusena vasakpoolne verirind. Rindkereõõnde tungiv lõiketorkehaav on eluohtlik tervisekahjustus.

§ 56

alusel karistuse mõistmisel arvestab kohus H.T vastutust kergendava asjaoluna oma süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Vastutust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kannatanu poolt avaldatud seisukohta, et kannatanu ise provotseeris konflikti, mille tagajärjel ta sai eluohtliku tervisekahjustuse. Kannatanu oma pikaajalise /11 aastat/ elukaaslase H.T suhtes mingeid pretensioone ei oma ja palub teda mitte vangistada. Karistuse eesmärki on võimalik saavutada süüdimõistetu suhtes mitte kasutades pikaajalist vangistust, vaid piirduda lühiajalise šokivangistusega. Süüdistatavalt H.T kuulub KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel väljamõistmisele I astme kuriteo toimepanemise eest sundraha 7500 krooni riigi tuludesse. Menetluskulud jätab kohus riigi kanda, kuna isikul puudub nii elu-kui ka töökoht ning arvestades tema resotsialiseerumise võim alust, käib see ilmselt süüdimõistetule üle jõu. Eda Murak Kohtunik