1-07-11283\24

1-07-11283 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.märts 2008, Tartu Kriminaalasja number 1-07-11283 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtuistungi sekretär Liina Parv Kriminaalasi R.E süüdistus KarS § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu

1. detsember 2007 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava R.E kaitsja advokaat Maano Saareväli Prokurör Anneli Hinto Süüdistatav R.E elukoht: XXX XX-X , isikukood: XXX, töökoht: ei tööta varem kriminaalkorras karistatud ühel korral Kaitsja advokaat Maano Saareväli RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu
2. detsembri 2007 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-07-11283 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 08.märtsist
3. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
4. märtsist
5. 1 Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 29.märtsist
6. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu
7. detsembri 2007 otsusega mõisteti R.E süüdi KarS § 424 järgi ja karistati rahalise karistusega 500 päevamäära, s.o 27 500 krooni. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti R.E-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks 6 kuuks. Maakohus arutas R.E-le KarS § 424 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, olles alkoholijoobes, juhtis 25.03.2007 kell 04.40 Jõgevamaal Põltsamaa linnas Pajusi mnt maja X juures mootorsõidukit Volkswagen Golf Variant reg märgiga XXX isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest 28.12.2006 Korrakaitseosakonna poolt väärteokorras rahatrahviga 14 400 krooni, koos eriõiguse äravõtmisega neljaks kuuks. R.E ennast süüdi ei tunnistanud, vaid väitis, et oli küll 25.03.2007 varahommikul alkoholi tarvitanud ja viibis süüdistuses märgitud sõidukis, kuid tema autot ei juhtinud. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on kohtuistungil tunnistaja V.P. ütlustega, mille usaldusväärsuses ei olnud kohtul põhjust kahelda ja mida kinnitavad ka kirjalikud tõendid, leidnud täielikult tõendamist, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas juhtis R.E sõiduautot VW Golf reg nr XXX . Kaitsja väide, et esitatud tõendite vastuolulisuse tõttu on tekkinud palju kahtlusi ja tuleks juhinduda KrMS § 7 lg-st 3 ning tõlgendada tekkinud kahtlused süüdistatava kasuks ja seega R.E õigeks mõista, ei olnud kohtu arvates antud juhul asjakohane. Süüdistatava kasuks ei tule tõlgendada igasuguseid kahtlusi, vaid ainult sellised, milliseid ei ole võimalik kohtuliku uurimise käigus kõrvaldada. Kohus analüüsis, millised tõendid tuleb lugeda usaldusväärseks ja millised mitte ning kohtu poolt usaldusväärseks loetud tõenditega on kõrvaldatud ka kahtlused, millised kaitsja poolt välja toodi. Koopiatest väärteoasja otsusest 28.12.2006, väärteoprotokollist 10.12.2006 AB 833762, joobeseisundi tuvastamise protokollist 09.12.2006 ja joobeekspertiisi aktist nr 84 nähtub, et R.E on isik, kes on varem karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, s.o KarS §-s 424 tähendatud isik. Selle kohta, et 25.03.2007 varahommikul oli R.E alkoholijoobes, on kohtule esitatud joobe tuvastamise protokoll, millest nähtub, et R.E tuvastati alkoholijoove 1,07 mg/l kohta, s.o 2,14 promilli, mille alusel koostati väärteoprotokoll. Kuivõrd isik oli joobes juhtimiselt tabatud teistkordselt, siis lõpetati väärteomenetlus ja alustati kriminaalmenetlust. R.E tunnistas ka ise, et on varem karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest ja oli ka ööl vastu 25.03.2007 tarvitanud alkoholi. 2 Asjaolu kohta, kes juhtis süüdistuses märgitud ajal ja kohas sõiduautot Volkswagen Golf Variant reg nr XXX , andsid maakohtus ütlusi tunnistajad konstaabel Tarmo Kiitsak ja abipolitseinik Viljar Purgel, süüdistatav R.E ning tunnistajana tema sõber T.V. . Kohus leidis, et süüdistatava R.E ja tunnistaja T.V. ütlusi ei saa tõendina kasutada, kuna need on ebausaldusväärsed ja antud ilmse eesmärgiga R.E süüst vabastada. Ütluste usaldusväärsuse hindamisel on oluline hinnata lisaks vastuoludele muude tõenditega ka seda, kas ütlused on eluliselt usutavad. Ei ole mõistlikku põhjendust, miks peaks kaine inimene (T.V. ) öösel sihtkohta jõudes, nägemata sealjuures kedagi endale järgnemas, põgenema mööda põldu, või ka purjus inimene (M. Kangro) kodu hoovi jõudes peituma kuuse alla ja selgitama hiljem politseile, et tuli öösel kell neli prügi välja tooma ja puhkab nüüd puu all. Lisaks seadis tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla ka asjaolu, et T.V. väitis end mäletavat täpselt, et viibis süüdistuses märgitud kuupäeval süüdistatavaga koos ja meenutas väga täpselt pisimaidki detaile, samas ei mäletanud ta midagi kõne all olevale kuupäevale järgnenud perioodi kohta. Lisaks eelnimetatule olid süüdistatava ja tunnistaja T.V. ütlused vastuolus tunnistajate V.P. ja R.M. ütlustega, millistest nähtus, et 25.03.2007 öösel nägid nad sõiduautos VW Golf reg nr XXX ühte heledates riietes suuremat kasvu meest, kes oli auto roolis. Viimatinimetatud tunnistajate ütluste usaldusväärsuses ei olnud kohtul põhjust kahelda. Tunnistaja V.P. andis ütlusi, millistest nähtus, et 2007.a märtsikuu lõpus oli ta tööl abipolitseinikuna. Ta oli patrullis koos konstaabel T. Kiitsakuga. Vahetuse jooksul said nad Põltsamaalt kaks väljakutset. Teine väljakutse oli öisel ajal ja politseile oli teatatud, et Põltsamaa linnas baari juures kihutab mingi masin. Tegemist oli valge VW Golfiga, mille reg nr oli XXX . Nad sõitsid politseibussiga Põltsamaale ja nägid eelnimetatud autot linnas kihutamas mööda kõrvaltänavaid. Konstaabel T. Kiitsak oli öelnud, et teab, kus selle auto omanik elab ja kuhu ta peaks ilmselt lõpuks välja jõudma, kuna oli temaga mõni aeg tagasi tööalaselt kokku puutunud. Nad sõitsid Pajusi mnt-l olevasse Favora tanklasse, kuhu jäid ootama. T. Kiitsak oli parkinud politseibussi tankla sissesõiduteele nii, et bussi nina jäi Pajusi mnt-ga risti ja bussi esiaknast oleks näha, kui linna poolt auto tuleb. Välisvalgustus oli hea ja samuti põlesid politseibussil tuled. Umbes 5 minuti möödudes tuligi Põltsamaa linna poolt suurel kiirusel eelnimetatud sõiduauto. Kui auto politseiautost mööda sõitis, oli konstaabel T. Kiitsak öelnud, et ongi tema. Sellest sai tunnistaja aru, et konstaabel tundis autojuhi ära. Tunnistaja V.P. jõudis näha, et autoroolis oli suuremat kasvu mees. Rohkem inimesi autos ei olnud. Nad sõitsid kohe politseibussiga VW Golfile järele ja nägid, kui auto pööras suure elumaja hoovi. Politsei pööras oma bussiga maja teisest otsast autole vastu. Kui nad maja hoovi jõudsid, siis VW Golf seisis parkla nurgas. Juhiuks oli pärani lahti. Auto juures kedagi ei olnud. Ka ei olnud kuulda ümbruses mingit liikumist. Konstaabel T. Kiitsak oli katsunud auto kapotti – see oli soe ja oli tunda siduri kärsahaisu. Nad võtsid politseibussist taskulambid ja asusid ümbrust kontrollima. Samast lähedalt kuuseheki alt leidsid nad T-särgi väel heleda jope peal lamamas süüdistatava, kes oli selgitanud, et tuli prügiämbrit välja tooma ja nüüd puhkab veidi kuuse all. R.E oli ilmselgete joobetunnustega. Rohkem isikuid läheduses näha ega kuulda ka liikumas ei olnud. Tunnistaja V.P. ütlustega on kooskõlas kohtus uuritud Jõgeva PJ patrullilehe koopia koos lisadega, millistest nähtub, et tunnistaja oli abipolitseinikuna koos konstaabel T. Kiitsakuga patrullis 24.03.2007 kella 20.00-st alates. Politsei käsižurnaali väljavõttest ja politsei andmebaasi POLIS väljatrükist nähtub, et 25.03.2007 kella 03.58 ajal on R.M. helistanud politseisse ja teatanud, et Põltsamaa linnas Fööniksi baari juures on valge VW 3 Caravan Golf XXX , mis oli teinud teel kahtlasi manöövreid. Teade on registreeritud ja patrull välja saadetud. Politsei pidas kella 04.40 ajal juhina kinni R.E, kelle toimetas politseisse kainenemisele. Tunnistaja väide, et konstaabel T. Kiitsak tundis R.E ära roolis olnud isikuna, kuna oli väidetavalt temaga mõni aeg tagasi kokku puutunud, on kooskõlas toimikus olevate väärteomaterjalidega selle kohta, et 10.12.2006 menetles Tarmo Kiitsak R.E väärteoasja seoses joobes juhtimisega. Tunnistaja R.M. kinnitas kohtus ütlusi andes, et oli teinud
8. a kevadel ühel ööl väljakutse politseisse, kuna Põltsamaa linnas Lossi tänaval autot juhtides oli äkki tema auto taha ilmunud valge sõiduauto VW Golf XXX , mis tegi imelikke manöövreid, möödus tema juhitud autost ja sõitis väga suurel kiirusel minema. Autos viibis üks inimene, kes tundus olevat joobes. Tunnistajate V.P. ja T. Kiitsaku ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks esitas kaitsja kohtule foto, mis peaks seadma kahtluse alla võimaluse, et Favora tanklas seisvast politseibussist oleks olnud öisel ajal võimalik näha, mitu inimest ja kes konkreetselt oli möödasõitvas autos. Kohus leidis, et esitatud fotot ei saa tõendina kasutada, kuna sellelt ei nähtu ühtegi pidepunkti, mille alusel saaks väita, et see on tehtud kõnealuses kohas. Ka ei ole võimalik kindlaks teha, millal ja millistes tingimustes foto on tehtud – kas see vastab süüdistuses märgitud ajale vastavale olustikule. Kohtus kuulati üle tunnistajana ka konstaabel T. Kiitsak, kuid tema ütlused olid KrMS § 66 lg 2 alusel lubamatu tõend ja tuli kõrvale jätta, kuna T. Kiitsak on sama süüteo menetluse raames olnud väärteoasja menetlev ametnik. Karistuste mõistmisel juhindus kohus KarS §-st
9. Karistuste määramisel arvestas kohus eelkõige R.E süüd, samuti toimepandud kuriteo raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdistatava isikut ja võimalusi mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. R.E pani talle süüks arvatava kuriteo toime tahtlikult. Vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud R.E suhtes puudusid. R.E on korduvalt karistatud väärteokorras liiklusalaste rikkumiste eest rahatrahviga. Kohus leidis, et ka käesoleval juhul on võimalik R.E karistada rahalise karistusega. Kuid arvestades toimepandud kuriteo raskust, eelkõige seda, et süüdistatava poolt toimepandu tagajärjel on ohustatud paljude inimeste turvatunne, tervis ja elud, ning talle varem väärteokorras määratud karistused ei ole olnud ilmselt mõjusad, tuleb rahaline karistus määrata sanktsioonis ettenähtud maksimummääras. Rahalise karistuse arvestamisel tuleb KarS § 44 lg 2, 3 alusel võtta päevamäära aluseks süüdistatava
10. a keskmine päevasissetulek, s.o pärast mahaarvamisi 55 kr. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel tuleb R.E-lt lisakaristusena ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus. Senini kohaldatud väärteokaristustele vaatamata on ta jätkanud õiguserikkumiste toimepanemist. 28.12.2006 on teda karistatud joobes juhtimise eest, kusjuures asja materjalidest on näha, et ta eiras politseisõiduki poolt antud kohustuslikku peatumismärguannet, sõitis politseiautol eest ära ja tekitas korduvaid liiklusohtlikke olukordi. Teda karistati selle eest rahatrahviga ja peatati ka juhtimisõigus, kuid vaatamata sellele jätkas ta juhtimist ja seda ka keeluajal. Eelkirjeldatud käitumine iseloomustab R.E hoolimatut suhtumist kehtestatud normidesse ning talle määratud karistustesse. R.E-le mõistetava lisakaristuse pikkus peaks olema seega seaduses kehtestatud keskmises määras. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu 4 R.E kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu
11. detsembri 2007 otsuse ja teha uue, õigeksmõistva otsuse. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt on kohus tõendeid vääralt hinnates jõudnud ebaõigele järeldusele süüdistatava poolt KarS § 424 kohase kuriteo toimepanemise osas. Tegelikult ei juhtinud süüdistatav 25.03.2007 kell 04.40 Pajusi mnt X juures valget VW Golfi. KrMS § 60 lg 1 kohaselt võib kohus tugineda vaid tõendatud asjaoludele. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus tõlgendada süüdistatava kasuks. Nimetatud sätetest tuleneb, et kohus ei või kohtuotsust rajada oletuslikele asjaoludele. Kui tõendite pinnalt ei ole võimalik teha tõendatud järeldusi, tuleb kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. Apelleeritav kohtuotsus rajaneb oletustel − kohus on oletuste pinnalt lugenud süüdistatava ütlused ebausaldusväärseks. Samuti on kohus põhjendamatult lugenud ebausaldusväärseks tunnistaja T.V. ütlused. Politseibussi paiknemise osas ja sellest tuleneva tajumisvõimaluse osas tõusetunud vastuolusid ja kahtlusi ei kõrvalda ka see, et peatunud VW lähikonnast peeti kinni vaid süüdistatav ning tunnistaja T.V. it kohapeal kinni ei peetud. Kohus on jätnud põhjendamatult arvestamata süüdistatava ja tunnistaja T.V. ütlustega. Kohtu järeldused ütluste ebausutavuse kohta on oletuslikku laadi. Kinnipidamisel süüdistatava poolt väidetavalt lausutud laused ei tõenda tema seotust sõiduki juhtimisega. Nii on süüdistatav kohtuistungil selgitanud, ta rääkis kinnipidamisel prügipange väljaviimisest, kuna ta ei tahtnud sõpra välja anda. Sel ajendil politseinikele ebatõese teabe andmine ei ole vaadeldav eluliselt mitteusutava sündmusena ega tee seetõttu süüdistatava ütlusi ebausaldusväärseks. Teiseks on kohus T.V. ütluste ebausaldusväärseks lugemisel tuginenud põhjendusele, et T.V. mäletas täpselt 25.03.2007 öiseid sündmusi, kuid ei mäletanud midagi kõne all olevale kuupäevale järgnenud perioodi kohta. Kohtu sellise tõdemuse pinnalt tehtud järeldused ei pruugi olla tõesed. Tunnistaja T.V. mõneti kehvem mälu 25.03.2007 öistele sündmustele järgnevate sündmuste kohta ei luba tõepoolest teha üksikasjalikke järeldusi nende järgnevate sündmuste kohta, kuid ei muuda ebausaldusväärseks ütlusi, mis antud 25.03.2007 öiste sündmuste kohta. Hinnates süüdistatava ja tunnistaja T.V. ütlusi, nähtub, et need on suures osas omavahel kokkulangevad. Nii on mõlemad isikud ühtemoodi tajunud Pajusi mnt seisnud politseibussi paiknemist − politseibuss seisis Pajusi mnt tankla vasakus servas tagaosaga Pajusi mnt poole. Samuti on mõlemad isikud viidanud tänavavalgustuse vaid osalisele põlemisele. Tunnistaja V.P. ütlustele on kohus omistanud erilise tähenduse - nimelt just selle tunnistaja ütlustega on kohtuotsuse kohaselt leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt sõidukijuhtimise fakt 25.03.2007 kell 04.40 Pajusi mnt X juures. Samas on tunnistaja V.P. ütlused vastuolus süüdistatava ja tunnistaja T.V. ütlustega selles osas, kus seisis politseibuss. Kui lugeda tõeseks süüdistatava või tunnistaja T.V. ütlusi, ei saanud tunnistaja V.P. näha politseibussi eest mööduvat VW ega selles viibivaid isikuid. Kohtuotsuses on kohus V.P. poolt Pajusi mnt X juures toimunu suhtes antud ütlustena välja toonud, et „tunnistaja jõudis näha, et autoroolis oli suuremat kasvu mees“. Samas kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei osanud tunnistaja prokuröri palvele kirjeldada täpsemalt VW-s nähtud juhi kuju, seda siiski teha. Tegelikult kinnitas tunnistaja V.P. kohtuistungil, et ta isiklikult ei osanuks seda isikut tuvastada. Veelgi enam - prokuröri 5 küsimusele, kas tunnistaja oskab väita, kas tankla juures mööda sõitmas nähtud isik ja hiljem kuuse alt leitud isik olid üks ja seesama isik, vastas tunnistaja, et ei saa seda väita. Samuti on tähelepanuväärne, et tunnistaja ütluste kohaselt ei näinud ta läbi autoakna, mis värvi riided olid VW juhil seljas. Seega ei tuvastanud tunnistaja V.P. süüdistatavat sõidukit juhtinud isikuna. Lähtudes süüdistatava ja tunnistaja T.V. ütlustest, et politseibuss seisis tagumise osaga Pajusi mnt poole, ei saanudki tunnistaja V.P. juhti ega selle riiete värvi näha ning tunnistaja ütlused baseeruvad tõenäoliselt politseiametnik T. Kiitsaku poolt väljendatud äratundmisel. Samas ei ole leidnud tõendamist, kas T. Kiitsak tundis ära pelgalt auto või juhi selle sees. Kui tunnistaja V.P. ei näinud läbi autoakna isegi seda, mis värvi olid juhi riided, ei ole tõenäoline, et juhi nägu ja selle detailid olid äratuntavad. Seega võib suure tõenäosusega väita, et T. Kiitsak tundis Pajusi mnt sõitvas sõidukis ära R.E-le kuuluva VW Golfi ning lause „ongi tema“ tähendas järeldust auto ja sellest tulenevalt tuletatud järeldust autos tõenäoliselt viibiva isiku kohta. Seega ei lükka tunnistaja V.P. ütlused ümber ei süüdistatava ütlusi ega ka tunnistaja T.V. ütlusi selle kohta, kes juhtis VW Golfi Pajusi mnt-l, ning vastuolud ütluste osas on säilinud. Kuna V.P. ei kinnitanud kohtuistungil VW juhikohal viibinud kogu vastavust kuuse alt leitud süüdistatavale, ei tõenda V.P. ütlused ka süüdistatava poolt sõiduki juhtimise fakti Pajusi mnt X juures. Apellant nõustub kohtuga, et tõendina ei saa kasutada kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud T. Kiitsaku ütlusi, kuna prokuröri poolt esitatud andmebaas „POLIS“ väljavõtte kohaselt on T. Kiitsak olnud sama süüteoasja menetleja. Tema menetleja staatus leidis tõendamist ka tunnistaja V.P. ütlustega, mille kohaselt kuulas V.P. it sama sündmuse asjaolude kohta üle T. Kiitsak. Tunnistaja R.M. ütlused ei sisalda informatsiooni selle kohta, kes juhtis sõidukit Pajusi mnt X juures. Samuti ei kinnita tunnistaja R.M. ütlused, et enne Pajusi mnt X juurde jõudmist oleks sõidukit juhtinud R.E. On kerkinud vastuolud selles, kuidas oli valge VW pargitud Fööniksi baari juurde, kui palju isikuid autosse istus ja kes sellega baari juurest lahkus, kuid tunnistaja R.M. ütluste kohaselt oli baari juures pime ja ta asus baarist ca 200 m kaugusel − võimalikud ebakõlad tunnistaja ütlustes võivad olla tingitud halbadest vaatlustingimustest. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p
12. Apellatsioon on esitatud tõendite hindamise peale ja sellest lähtuvalt taotletakse ka maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt on kohus tõendeid vääralt hinnates jõudnud ebaõigele järeldusele süüdistatava poolt KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise osas, sest tegelikult ei juhtinud 25.03.2007 kella 04.40 paiku Pajusi mnt X maja juures valget VW Golfi alkoholijoobes süüdistatav. 6 Vastupidiselt apellatsioonis väidetule, leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsuses põhiosas (2 kd tl 63-65) käsitletud tõendite analüüs on esitatud veenvalt ja asjakohaselt ning KrMS §-s 312 sätestatut järgivalt. Otsuse põhiosas on jälgitav, millised asjaolud on maakohus lugenud tõendatuks ja nimetanud tõendid, mida ei peeta usaldusväärseks ning esitanud sellekohase põhjenduse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ja leiab samuti, et süüdistatava R.E ja tunnistaja T.V. ütlusi ei saa tõenditena kasutada, sest need on mitteusaldusväärsed ja antud ilmse eesmärgiga süüdistatav süüst vabastada. Õigustatult on maakohus siinjuures järelduse tegemisel arvestanud ka ütluste elulist usutavust ja hinnanud T.V. ja R.E väidetavat tegevust 25.03.2007 öösel kella 04.40 paiku. Samuti on antud hinnang T.V. ütluste andmise ja detailide meenutamisega seonduvalt. Apellatsioon rajaneb juba maakohtus esitatud kaitseversioonile, et süüdistatav pole 25.03.2007 kella 04.40 paiku valget värvi VW Golfi juhtinud. Ringkonnakohus leiab samuti, et polegi mõistlikku põhjendust käitumisele, kus kaitseversiooni kohaselt väidetavalt sõidukit juhtinud kaine T.V. lahkub paaniliselt äsja juhitud sõidukist. Pärast VW Golfi peatumist loetud sekundite jooksul Pajusi mnt maja X juurde saabunud konstaabel T. Kiitsak ja abipolitseinik V.P. loomulikult reaalsuses ei näe seal T.V. nimelist isikut, samas aga leiavad eest puu alla pugenud R.E, kes sel öösel sündmuskohal ei tea veel nimetada midagi T.V. ist, küll aga selgitab enda paiknemist märtsikuisel ööl puu all seoses prügipange väljaviimisega. On eluliselt mitteusutav, et olles mõned kuud varem karistatud sõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, ei nimeta järjekordse joobeseisundis juhtimise kahtluse tõusetumise korral R.E koheselt 25.03.2007 öösel väidetavalt sõidukiroolis olnud T.V. isiku nime. Hilisema kriminaalmenetluse alates asub ta sõbrast tunnistaja T.V. nõustumisel kooskõlastama temaga detaile oma kaitseversiooni osas. Kriminaalasja materjalidest (1 kd tl 13) nähtuvalt on märkimisväärne, et pärast toimunut ei jõudnud süüdistatav veel koheselt kaitseversiooni välja mõelda ja kooskõlastada kellegagi. Seetõttu ei teadnud ta siis veel nimetada ka isiku nime, kes väidetavalt istus sõidukiroolis ning väljendus lihtsakoeliselt ja üldiselt „mina autot ei juhtinud“. Ringkonnakohtus vastas süüdistatav sellekohastele küsimustele heitlikult. Prokuröri küsimusele kas järgmisel hommikul peale sündmust veel kirjutasite protokollile midagi peale selle, et „mina ei juhtinud“, vastas süüdistatav: „Teine inimene ja panin allkirja“. Küsimusele „Kes see teine oli, kas seda ei kirjutanud?“ vastas süüdistatav: „ Seda nad ei küsinud. Ütlesin suusõnaliselt.“ Selline R.E kirjeldus süüdistatava ja politseitöötajate väidetavast käitumisest on mitteusaldusväärne, olukorras, kus esmatähtsal kohal ongi juhiroolis isiku kindlakstegemine ja fikseerimine ning see jäetakse protokollis R.E ja politseitöötajate poolt kajastamata ja piirdutakse „suulise teatamisega“. Hiljem aga esitatakse tunnistaja T.V. avaldus ja ütlused, milledes avaldub detailsemalt kaitseversiooni olemus 25.03.2007 toimunuga seonduvalt. Samas ongi väheveenev, miks oli kaitseversiooni kohaselt vajalik Pajusi mnt X maja juures peatunud sõidukist põgeneda. Kummastav on jälgida süüdistatava kaitseversiooni muutlikkust väidetavalt juhiroolis istunud T.V. lahkumisest sõiduki juurest. Siinjuures on erinevatel ajaetappidel nimetatud tunnistaja lahkumise osas nii minema kõndimist, sörkimist kui ka juba hoopis põgenemist (maakohtus). T.V. sõidukist lahkumisele nn „kiirenduse“ andmine on tingitud aga asjaolust, et aeglase liikumise korral oleks pidanud ta olema märgatav ka V.P. ile ja T. Kiitsakule, kes koheselt äsjasõitnud VW Golfi juurde jõudsid, mis aga ei sobitu kaitseversiooni skeemi. T.V. „meeletu põgenemine“ Pajusi mnt X maja hoovist sekundi murdosade jooksul enne V.P. ja T. Kiitsaku saabumist, lubab aga süüdistataval väita, et sõidukiroolis oli ikkagi T.V. . 7 Ringkonnakohus märgib siinkohal, et süüdistuses KarS § 424 järgi on viimaste aastate kohtupraktikas sagenenud olukord, kus karistuse kartuses süüdistatav esitab kaitseversioonina situatsiooni, mille kohaselt sõidukit juhtis keegi teine isik, kes ei olnud kindlasti alkoholi tarvitanud, samas aga ei ole üldreeglina võimalik nimetatud isikut sündmusega piirneval ajal koheselt esitada ja kontrollida. Mõni aeg hiljem asub aga sündmuse toimumise ajal veel „tundmatu“ juhiroolis olnu menetlusse, olles omandanud valmisoleku esitada detailselt süüdistatava kaitseversioonile vajalikud ütlused. Apellatsioonis leitakse, et süüdistatava ja tunnistaja T.V. ütlused on suures osas omavahel kokkulangevad, seda isegi asjaolus, et nad tajusid tänavavalgustuse osalist põlemist. Siinkohal ongi kummastav, et kaitseversiooni kohaselt alevikus kihutavas sõidukis istunud joobes süüdistatav R.E ja juhiroolis istunud T.V. märkavad ja teavad hiljem kriminaalmenetluses kirjeldada detaile olustikust, milliste kirjeldamise osas võib tõusetuda raskusi tavalisel reakodanikul, sealhulgas tööl viibivatel politseitöötajatel. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-85-07 kohaselt tunnistaja ütluste usaldusväärsuse üks olulisi kriteeriumeid on aga see, kas tunnistaja ütlused on eluliselt usutavad. Ühtlasi võib tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seada asjaolu, et tunnistaja väidab end mäletavat täpselt, et viibis süüdistuses märgitud kuupäeval süüdistatavaga koos, kuid ei mäleta midagi kõne all olevale kuupäevale eelnenud ega järgnenud perioodi kohta. Maakohus ongi õigustatult märkinud, et tunnistaja T.V. ütluste mitteusaldusväärsust veenab järeldama ka asjaolu, et ta pole teadnud nimetada sündmusi süüdistusele järgneval ajal, küll mäletab aga ülihästi 25.03.2007 öösel toimunut. Ringkonnakohus, vastupidiselt apellatsioonile ei tuvastanud kahtlusi, millised tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis seatakse alusetult kahtluse alla tunnistaja V.P. ütlusi. Asjaolu, et kaine abipolitseinik tunnistajana ei taju kõiki detaile ja asjaolusid öisel ajal nii nagu soovitakse näha kaitseversiooni kohaselt, ei pea tähendama veel, et tema ütluste usaldusväärsus ja tajumisvõime tuleks süüdistuse seisukohalt faktilist tähtsust omavates asjaoludes seada kahtluse alla. Tunnistaja V.P. it on maakohus põhjalikult küsitlenud ja on põhjendatult arvestanud tema detailsete ütlustega, mida ta tajus koos konstaabel T. Kiitsakuga patrullis olles valget VW Golfi jälgides ja jälitades. Maakohtus uuritud tunnistaja V.P. ütlustest nähtuvalt on alusetu väita, et ta poleks märganud sõidukijuhi kõrvalistmel istunud süüdistatavat (kes seal kaitseversiooni kohaselt istus) arvestades seejuures ka tema füüsilisi parameetreid ja kogukust. Tunnistaja on nimetanud, et kui VW Golf politseiautost mööda sõitis, jõudis ta näha, et juhiroolis oli suuremat kasvu mees. Ringkonnakohus, hinnates tunnistaja V.P. ütluste tõepärasust ja tõsiseltvõetavust kogumis ning koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega, leiab, et maakohus ei ole tõendite hindamisel menetlusnorme rikkunud. Tunnistaja R.M. on kinnitanud, et Põltsamaa linnas Lossi tänavas sõidukit juhtides oli tema sõiduki taha ilmunud valget värvi VW Golf reg.nr. XXX , mis tegi imelikke manöövreid, möödus tema juhitud autost ja sõitis väga suurel kiirusel minema. Autos viibis üks inimene, kes tundus olevat joobes. Ringkonnakohus leiab, et olles apellatsioonis põhjendamatult seadnud kahtluse ühe tunnistaja (V.P. i) tajumisvõime, ei saa nõustuda, et ka teised 24.03.2007 öösel Põltsamaa linnas sõidukit juhtinud isikud (R.M. ) tajusid hajaliikuvusega teel möödasõitvat sõidukit ja seal istuvat isikute arvu ebaadekvaatselt nagu püütakse esitada apellatsioonis. Ringkonnakohus leiab samas, et apellatsioonis on ületähtsustatud mitmeid väheolulisi asjaolusid (näit. millise nurga all, millises positsioonis ja skemaatiliselt kus, paiknes seisev politseibuss). 8 Käesolevas asjas, mõneti kummastava kaitseversiooni puhul, ongi põhjendatud kohtute siseveendumuse võimaluse kasutamine ja käesoleval juhul pole mingeid tõsiseltvõetavaid asjaolusid, et kahtluse alla seada politseitöötaja ja abipolitseiniku töökorraldust alkoholijoobes sõidukit juhtinud R.E tabamisel. Süüdistatavat iseloomustava materjalina on vajalik märkida, et 28.12.2006 on teda karistatud joobes juhtimise eest, kusjuures asja materjalidest (1 kd tl 4) on näha, et ta eiras politseisõiduki poolt antud kohustuslikku peatumismärguannet, sõitis politseiautol eest ära ja tekitas korduvaid liiklusohtlikke olukordi. Tiit Lõhmus Mati Kartau 9 Aarne Sarjas