1-07-6337\4

(06231703968)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Eveli Kallion Tõlk Eevi Pant Kriminaalasi Z.R süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Katrin Kabel Süüdistatav Z.R isikukood XXX; Eesti kodanik; põhiharidusega; elukoht: XXXXXX; lõpetas Paekaare Gümnaasiumis 9.klassi, ajutiselt töötab, varem kriminaalkorras karistamata; korduvalt on tema suhtes kohaldatud mõjutusvahendeid ja väärteo eest mõistetud rahatrahvi Kaitsja vandeadvokaat Rein Kiviloo RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Z.R KarS § 263 p 1 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Z.R 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ja KarS § 75 lg 2 alusel temale pandud kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata Z.R-ile kriminaalhooldaja.
2. Välja mõista Z.R-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arve 221023778606 viitenumber mõlemal juhul 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstavast tasust 1 300 (üks tuhat kolmsada) krooni. Alaealisel vajalike vandite puudumisel menetluskulud sisse nõuda tema emalt I G’lt (elukoht: XXXXXXXXX). Menetluskulud tuleb tasuda ülalmärgitud arvele 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kui neid tähtaegselt ei tasuta, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse esitamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. Z.R 15.12.2006.a. kella 22.30 paiku Tallinnas Nõmme tee 99 asuvas Tallinna Laste Turvakeskuses rikkus raskelt avalikku korda vägivalda kasutades. Nimelt ründas ta rusikatega sotsiaalpedagoogi J R ning lõi teda rusikaga pähe kukla piirkonda. Kui ta üritas veel lüüa, sekkus sotsiaalpedagoog Natalja Mišina, kes tiris Z.R J. R’st eemale. Oma tegevusega põhjustas Z.R kannatanule füüsilist valu. Avaliku korra raske rikkumisega, mis on toime pandud vägivallaga, pani Z.R toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on taotletav karistus Z.R-ile toimepandud kuriteo eest 3 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg- 1 ja lg-s 2 ettenähtud kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega. Kohtuliku arutamise järeldused. Z.R kinnitas kohtuistungil, et on kokkuleppest täielikust aru saanud ja nõustub sellega nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui karistuse osas. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kannatanu J. R on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, oma õigustest ning kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärgedest on ta teadlik (tl. 53-54). 2 Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et Z.R enese süüdi tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Õigesti on kvalifitseeritud Z.R käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 p 1 järgi ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. antud asjas ekspertiisitasu ( 3 334,60 kr), määratud kaitsjale makstav tasu (2 410,75 kr)ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni). Kui menetluskulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib kohus KrMS § 188 alusel kulude hüvitamise panna tema vanematele. Kohus leiab, et kui alaelisel endal puuduvad vajalikud rahalised vahendid, tuleb menetluskulud hüvitada tema emal I G’l. Viimane on kohtule kinnitanud, et tema palk on 3 500 krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus suurema osa menetluskuludest riigi kanda (ekspertiisitasu, sundraha ning ka osa kaitsetasust), arvestades seejuures nii perekonna varalist olukorda ning ka süüdimõistetu resotsialiseerumisväljavaateid. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311,
3. Kohtunik 3