1-04-9 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 04. märtsil 2008.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-04-9 /02231605530 / Kohtukoosseis K

200 lg.2) järgi ning karistada 1(ühe) aastase vangistusega.. Mõista V.M süüdi KrK § 184² lg.1 (

§ 274

) järgi ning karistada 6(kuue) kuulise vangistusega .

§ 64

lg.1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, lõplikuks liitkaristuseks V.M-ile mõista 1(üks) aasta vangistust.

§ 73

lg.1 alusel määrata , et 1( ühe) aastast vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui V.M 3(kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu . Tõkend-vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista V.M-ilt menetluskulud riigituludesse, s.o 767.-(seitsesada kuuskümmend seitse) krooni advokaadi õigusabikulud, 550.-(viissada viiskümmend krooni) joobeekspertiisi eest ja sundraha 6525.-(kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „ V.M , 1-04-9, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD. Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15/viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajale. Kohtuotsus kuulutatakse
2. märtsil 2008.a. SÜÜDISTUS V.M süüdistatakse selles, et tema 30.07.2002.a. kella 08.30 paiku olles narkootilise joobe seisundis, koos Fjodor Loskutov’iga, asudes tallinnas Uus 13 paikneva maja juures, võõra vallasasja avaliku varguse eesmärgi, läks M.L. juurde, kellele andis korduvalt lööke rusikate ja jalgadega keha ja näo piirkonda ja varastas M.L. kuuluva mobiiltelefoni №kia 5110 väärtusega 500 krooni. Seega V.M varastas avalikult isiku kallal elule ja tervisele mitteohtliku vägivalda kasutades ja isikute grupis võõrast vara ,pani toime KrK § 140 lg.2 p.1 ja p.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. V.M-ile on esitatud süüdistus selles, et tema olles joobeseisundis 15.augustil 2002.a. kella 06.30 ajal Tallinnas, Sepa 6 maja juures Põhja Politseiosakonna patrullteenistuse nooreminspektorite Eduard Jegorovi ja Dmitri Vakulini katsel pidada tema ja ta tuttavad F. L. ja A. R. kinni, ei allunud politseitöötajate seaduslikule nõudmisele istuda patrullautosse,osutas vastupanu, ei andnud võimalust panna enda käsi raudu, tõukas Jegorovit ja lõi Vakulinit küünarnukiga rindkeresse, ärgitas L. ja R. aktiivsele tegevusele politseitöötajate Jegorovi ja Vakulini vastu, aga peale seda, kui oli siiski paigutatud patrullautosse, põgenes sealt raudus kätega, kasutades momenti,et Jegorov ja Vakulin olid hõivatud L. ja R. kinnipidamisega . Sellise oma tegevusega , vägivallaga politseiametnike suhtes seoses nende teenistusalase tegevusega , ise kindlalt teades, et tegemist on politseiametnikega, pani V.M toime KrK § 184² lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KrMS § 269 lg.2 p.2 alusel arutab kohus kriminaalasja ilma süüdistatava V.M-i osavõtuta, sest alates 18.12.2002.a. on V.M tagaotsitav ja Põhja Politseiprefektuurist 19.02.2008.a. saadud õiendi alusel asub V.M Inglismaal, kus on jõustunud tema osas 17.septembril 2007.a. kohtuotsus sissemurdmistes Chelmsford’s. 19.02.2004.a. kohtumäärusega eraldati V.M-i suhtes materjalid eraldi menetlemiseks ja teiste kohtualuste A.R.ning F. L. osas on kriminaalasi arutatud ning kohtuotsus Tallinna Linnakohtu poolt tehtud 14.06.2004.a.. Nimetatud kohtuotsus on jõustunud. Eeluurimisel V.M tunnistas oma süüd osaliselt , politseinike löömise episoodi ei mäleta, väike intsident toimus, kuid nad olid kõik purjus ja sellepärast ei tahtnud politseinike korraldusi täita ja politseiautosse minna. KrK § 140 lg.2 p.1,2, järgi esitatud süüdistuses V.M tunnistas samuti ennast süüdi osaliselt, väites, et tema isiklikult M.L. midagi ära ei võtnud, noris tüli ja lõi rusikaga mehele vastu pead pigem huligaansetele ajenditel, et kakelda . Kohus, asja kohtulikul uurimisel ,uuris kriminaalasjas kogutud järgmisi tõendeid: kannatanu M. L. eeluurimisel antud ütlustega selle kohta, et ta istus 30.07.2002.a. hommikul koos töökaaslasega Tallinnas Uuel tänaval ühe maja ees ja vestlesid vene keeles. Tulid kolm noormeest ja hakkasid tüli norima, vahepeal rahunesid, kuid kui nägid, et tal oli mobiiltelefon, tungisid võõrad noormehed talle kallale ja võtsid ära mobiiltelefoni ,peale seda jooksid noormehed minema. Kannatanuga sarnaseid ütlusi andis eeluurimisel ka kannatanu töökaaslane A. S. Selle kuriteo episoodis on tõenditeks veel F.L. kannatanule kuuluva mobiiltelefoni №kia 5110 äravõtmine ja asitõendina kriminaalasja juurde liitmise määrus/t.l. 32-36/ Politseiametnike vastu suunatud ründe episoodis uuris kohus järgmisi tõendeid: kannatanu D.Vakulini ja E.Jegorovi eeluurimisel antud ütlusi selle kohta, et 15.08.2002.a. kella 06.15 paiku Kopli tänaval peatades sõiduautot Opel , reg. nr-ga 484 MAH , esialgu auto ei peatunud , kuid hiljem õnnestus Sepa tänava baari juures auto peatada. Autos istus kolm meest.Sõiduki juhil puudusid juhiload ja autodokumendid. Samuti näitas alkomeeter juhul joovet. Sõiduki turvakontrolli tulemusena leidsid politseinikud passi V.M-i nimele. Teistel meestel käskis D.Vakulin autosse jääda, V.M-ile andis korralduse istuda politseiautosse. V.M keeldus korraldust täitmast, samuti ei õnnestunud talle käeraudu peale panna, kuna V.M rabeles lahti ,tõukas Eduard Jegorovit ja lüües viimast küünarnukiga rindkeresse. V.M kutsus appi oma kaks autos istuvat kaaslast ja viimased kargasidki autost välja ning jooksid politseinike suunas. Jegorovil õnnestus lõpuks V.M-ile käeraud peale panna. R. ja L. püüdsid politseinikele kalle minna ja ähvardasid viimaseid ning nõudsid, et politseinikud V.M-i vabastaksid. Vakulin tõmbas välja teenistuspüstoli PM ja hoiatas, et vajadusel kasutab seda. Politseinikel õnnestus V.M politseiauto tagaistmele panna, kuid V.M ronis autost välja ja pani jooksu mööda Sepa tänavat ning V.M õnnestus põgeneda. Peale teise patrullauto saabumist sündmuskohale õnnestus R. ja L. patrullautosse paigutada ja politseiosakonda viia. Tunnistajate politseiametnik I. P. ning M. S. eeluurimisel antud ütluste kohaselt tuli neile raadio teel 15.08.2002.a. abikutse teiselt politseipatrullilt Vakulinilt ja Jegorovilt, et Sepa 6 juurde on abi vaja.. Kohale jõudes oli kohapeal kaks isikut, kes olid keeldunud politseiautosse istumast, kuid hiljem siiski istusid. Karistamise alus ja eesmärgid on kehtivas

-s sätestatud §-s 56, mille kohaselt karistamise aluseks on isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, õiguskorra kaitsmise huvisid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. V.M ei olnud varem kriminaalkorras karistatud, samas asus ta peale kohtu alla admist kohtumenetlusest kõrvale hoidma ja ennast varjama. Süüdistatavalt tuleb välja mõista kohtukulud s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha , ekspertiisitasu ja tasu määratud kaitsja osavõtu eest kohtueelses menetluses ja kohtuistungil . Kohtunik: