(08230104325)Otsuse kuupäev 04.juunil 2008.a. Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Tõlk Sirje Luga Anneli Helmann Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaat Egon Oja Juho-Enn Aule Kriminaalasi M.B süüdistuses KarS § 121 järgi lühimenetluses Süüdistatav M.B, elukoht: xxx, isikukood xxx, kodakondsus määratlemata, keskharidus, emakeel – vene keel, töötab P AS, varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral viimati - 17.05.2001.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 15 lg 2 - § 139 lg 2 p 3 alusel rahatrahv 5300,- krooni, tõkend – ei ole kohaldatud Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada M.B KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 2 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1,3 alusel mõistetud karistust täielikult mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda 04.06.2008.a. Tõkend – ei ole kohaldatud. Välja mõista M.B-lt (ik xxx, elukoht xxx) riigituludesse sundraha 6525,- krooni ja kaitsjatasud summas 1292,10 krooni. M.B tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse: „M.B, 1-08-4635, sundraha ja kaitsjatasud“. Menetluskulud tasuda 3 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Tsiviilhagi esitatud ei ole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK M.B on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 17.03.2008.a. kella 15.00 ajal korteris xxx, teise inimese tervise kahjustamise ja löömise eesmärgil ta lõi AL peaga vastu nägu, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – marrastused. Seega oma tahtliku tegevusega M.B pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis on teise inimese tervise kahjustamine, seal hulgas löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine, s.o. pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. M.B esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 04.06.2008.a. toimunud kohtuistungil kinnitas M.B, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning M.B poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava M.B süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 9 – 12, tõlge 13) ja millest nähtub, et M.B tunnistab oma süüd ning kahetses kuriteo toimepanemist. Seletas, et tema ja korteri 77 naabri vahel oli konflikt, mis on juba aastaid olnud. tüli põhjuseks on 77 korteris elava naabri pidev rahu rikkumine nende majas. Nad on korduvalt kutsunud politseid, et lõpetaks avaliku korra rikkumise. 16.03.2008.a. öösel ei lasknud naaber magada. Ta helistas politseisse ja palus abi, kuid tehti ettepanek kirjutada avaldus. Avaldust ta ei kirjutanud. 17.03.2008.a. läks naabri juurde, et temaga rääkida ja paluda teda väärikalt käituda. Naaber avas ukse ja peale märkust haaras naaber tal riietest ja tõmbas oma korterisse sisse. Esikus algas nende vahel kähmlus. Ta püüdis lüüa aga ta ei lasknud naabril ligi endale. Lärmi peale tulid välja naabrid korterist 76 ja 78 ja nad läksid lahku. Tema seda ei tea, millistel asjaoludel tekkis naabril kehavigastused. Ka: - Kannatanu ALütlused (tl. 2 – 3, tõlge 4), 17.03.2008.a. tuli kella 15.00 ajal ebakaines olekus ja kumminuiaga naaber, kelle nimi on Oleg, kes elab korteris nr
- Olegi silmad olid punased ja ta nõudis, et ma hakkaksin temaga kaklema. Tema keeldus ja siis ta tõmbas tema trepimademele, rebis seljast sportpluusi. Siis olid nad äkki tema korteris. Korteri koridoris haaras Oleg tema ümbert kinni ja lõi siis oma peaga talle vastu nina. Selle võitluse käigus tekkis tal otsaette muhk. Oleg rebis rinnalt keti. Siis sisenes keegi naine ja palus rahuneda. Oleg rahuneski ja lahkus korterist. Umbes 10 minuti pärast koputati uksele ning jälle Oleg hüüdis „no tule võitlusse, raisk“. Ta sulges kiiresti ukse. Oma tegevusega Oleg tekitas talle füüsilist valu. - Ettekanne ning fotod (tl. 5 – 7), 17.03.2008.a. said kella 15.06 ajal väljakutse Kolde pst 88, kus korteris 77 elav meesterahvas oli peksa saanud korteris 81 elava isiku käest. Kohale jõudes kell 15.24 selgus, et kannatanul AL´il oli näos marrastused. Kannatanu selgitas, et hoopiski korteris 80 elav meesterahvas oli teda peksnud. Korter 80 neile ust ei avanud. Korteris 79 elav SS väitis, et korteris 80 elab M.B. Kannatanult võeti vastu avaldus ja fotografeeriti tema vigastused. Kohtunik asub seisukohale, et M.B on nii eeluurimisel kui ka kohtus end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud, tema ja kannatanu ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning M.B süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik M.B süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. M.B on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral. Oma süüd ta tunnistab, kahetseb, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et M.B-le tuleb karistuseks mõista lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga M.B töötab, tal on kindel elukoht olemas, perekond, alaealine laps, võib kohaldada KarS § 73 sätteid ning esialgu mitte pöörata tema karistus täitmisele, vaid määrata talle katseaeg. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik