← Eesti

1-07-5542\3

Obsah (4)§ 203§ 74§ 75§ 78

Kriminaalasi nr 1-07-5542 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 14.juunil 2007.a. Tartu kohtumajas, Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Rita Ratušnaja prokurör Evelin Merilaine kaitsja adv. Raine

§ 203järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s: Süüdistus S.F süüdistatakse selles, et tema 06.augustil 2006. a. kella 17.30 paiku Tartumaal Rõngu vallas X külas süütas tahtlikult põlema AS-ile T. kuuluva loomade allapanu jaoks mõeldud varjualuse koos seal olnud 434 tonni peenestatud ja virnastatud põhuga ning tulekahju käigus hävis nii varjualune kui ka selles olnud põhk. Taolise tegevusega põhjustas S.F AS-ile T. varalist kahju hävinud põhu osas 238 700 krooni ja varjualuse hävimise osas 63 300 krooni, s.o kokku 302 000 krooni. Seega pani S.F toime

§ 203

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra asja hävitamise, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.

§ 203

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus S.F-ile karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 74

alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.F 18 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Menetlus kohtus Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et kokkulepe oli talle arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. S.F tuleb süüdi tunnistada

§ 203järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas on tsiviilhagi esitanud AS T. summas 321 500 krooni, mis kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. S.F-ilt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada S.F

§ 203j är gi ja mõista karistuseks kuus

(6)kuud vangistust.

§ 74alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.F ei pane kaheksateistkümne

(18)kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid: 1.

elab kohtu määratud alalises elukohas –

  1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 78lg 1 alusel hakata S.F-i katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Määrata S.F katseajaks Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. S.F-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 310 alusel välja mõista S.F-ilt tsiviilhagi summas kolmsada kakskümmend üks 2 tuhat viissada (321 500) krooni AS T. (reg.nr 10149938) kasuks, milline summa kanda arveldusarvele nr 10102000500003 SEB Eesti Ühispangas. KrMS § 180 alusel menetluskuludena välja mõista S.F-ilt riigituludesse sundraha viis tuhat nelisada

(5400)krooni ja kaitsjatasu üks tuhat seitsesada kaheksakümmend seitse
(1787)krooni 70 senti. Riigituludesse väljamõistetud summad tuleb tasuda 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas, viitenumber
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.