1-06-15739 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07 veebruar 2007 Tallinn Kriminaalasja number 1-06-15739 (06231501828) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 9000 (üheksa tuhat) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgituseks: „L.H, 106-15739, sundraha“. 6. L.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2395 (kaks tuhat kolmsada üheksakümmend viis) krooni ja 40 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 1 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „L.H, 1-06-15739, kaitsjatasu“. 7. L.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 237 tegemisega tekkinud kulu 2875 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „L.H, 1-06-15739, ekspertiisitasu“.

1. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas.
2. Asitõend: Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna asitõendite hoiuruumi paigutatud DNA proov, minigrip kilekott ja sigaretiots kui väärtusetud asjad kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: L.H süüdistatakse selles, et tema 24.06.2006 ajavahemikul kella 20.00 kuni 21.00 lõi korteris S. T-t mitmel korral noaga kaela piirkonda, tekitades S. T-le torkelõikehaavadega kaela paremal ja vasakul poolel ning näo alahuule all raske tervisekahjustuse. Seega pani L.H oma tahtliku tegevusega toime raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustati oht elule, so pani toime KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav L.H seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüteo toimepanemine on kriminaaltoimiku materjalidega tõendamist leidnud, inkrimineeritav süütegu on kvalifitseeritud õigesti. Kannatanu seletas, et ise oli süüdi, et joobes ja magavat süüdistatavat ärritas. Pealegi võttis süüdistatav sellise Hiina päritolu pehme teraga noa, mis naha sisse auku tehes isegi kõverdus. Ta ise nägi kõverdumist. Hiljem said omavahel kokku ja said hästi läbi. Süüdistatav helistas tema mobiiltelefonilt uurijale ja selgitati uurijale, et asi oli vastastikune. Kohtukutse oli üllatuseks ja ta mõtles, et asi on lõpetatud. Kaks nädalat tagasi tarvitas alkoholi ja tekkis tüli, mille jäljed on praegugi näol näha. Mingeid pretensioone süüdistatava vastu ei ole. Kui ei saa teda karistamata jätta, siis tuleks talle mõistetav karistus jätta tingimisi kohaldamata. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 24.06.2006 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi majade vahel asuvat sportimisnurka, kus avastati veresarnane määrdumine, suitsukoni ja minigrip kilekott. (t/l 3-6) 2 • • • • • • 25.06.2006 koostatud aktist nähtuvalt paigutati ajutiselt Ida Politseiosakonna korrapidamisteenistuse ruumidesse DNA proov, minigrip kilekott ja suitsukoni. (t/l 7) 07.07.2006 koostatud aktist nähtuvalt paigutati Ida Politseiosakonna asitõendite hoiuruumi DNA proov, minigripp kilekott ja suitsuots. (t/l 8) 29.06.2006 koostatud kannatanu S. T ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kannatanu, et 24.06.2006 tuli külla oma tuttavale N-le. N-d ei olnud kodus, kuid seal oli V. A. Jõi koos A-ga alkoholi ja umbes 15 minuti pärast tuli sinna N. tuttav S, kelle hüüdnimi on F. Ta tõi kaasa alkoholi. Jõid edasi ja S. heitis pikali. Tundis ka ise, et jääb purju ja tahtis heita samuti diivanile pikali. Toas oli kaks diivanit ning ühel lamas A, teisel S. Ütles S-le, et see end nihutaks ja ta tahab ka pikali visata. S. ärkas üles ja hakkas tema peale karjuma ning lükkas teda paar korda rindu. Tema lükkas Stasi vastu. Siis jooksis Stas kööki ja tuli leivanoaga tagasi. Samal ajal lähenes Stas talle noaga ja seletas, et tal ei ole õigus ning vehkis noaga. Tõrjus Stasi kätt ja Stas talle midagi ei teinud. Kuna selja taga oli diivan, siis istus diivanile. Stas vehkis noaga edasi. Otsustas, et Stas on rahunenud ja tõusis diivanilt püsti et korterist ära minna. Sel ajal lõi Stas vaikides noaga teda kaela. Tundis, et verd hakkas voolama ning Stas ütles, et ta peseks end puhtaks. Läks vannituppa, kuid seal oli A. ja ei hakanud ootama A. väljumist ning väljus tänavale. Siis hakkas halb ning kaotas teadvuse. Meelemärkusele tuli kiirabiautos. Arves, et Stas vaid kriimustas teda ja sellepärast tuleb palju verd. Haiglas avastas, et tal on kaks haava. Stasi vastu mingeid pretensioone ei ole, arvab, et on toimunus ise süüdi, sest ajas magava Stasi üles ja provotseeris teda sellega. (t/l 9-14) 05.07.2006 koostatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 237 nähtuvalt on ekspert jõudnud arvamusele, et ravidokumentide ja 05.07.2006 toimunud kohtuarstliku läbivaatuse andmetel on S. T-l tuvastatud tervisekahjustused: torke-lõikehaavad kaelal paremal ja vasakul pool ning näol alahuule all. Tervisekahjustused võisid tekkida 24.06.2006 löökidest terariistaga, milleks võis olla nuga. Kaelale saadud vigastuse tagajärjel esines hingetoru nihkumine koos ägeda kõri tursega, mis põhjustas ägeda hingamishäire. Patsient vajas selle tõttu trahheostomeerimist – kunstlikule hingamisele viimist. Nimetatud tervisekahjustused oli elule ohtlikud tekitamise ajal ja sellele järgneval raviperioodil. Tervisekahjustusest paranemiskestvus on ca 1,5-2 kuud, jätmata olulist funktsioonihäiret vähemalt 40% ulatuses. Haiglaravi käigus tekkis tüsistusena lõuaaluse süljenäärme uuris vasakul pool, mis on saadud trauma otsene tagajärg. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla haigusloo andmetel leiti S.T hospitaliseerimisel analüüsiks võetud verest 2,93 promilli etüülalkoholi, mis vastab raskele alkoholijoobele. (t/l 21-24) 29.06.2006 koostatud tunnistaja N. K ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tarvitas tunnistaja mitu päeva enne 24.06.2006 koos V. A ja Stasiga, kelle hüüdnimi on F., enda kodus alkoholi. 24.06.2006 õhtul läks kodust ära, kuid A. ja Stas jäid korterisse. Napsitamine tüütas ära ning ta läks minema. Majast väljudes tuli vastu S. T, kes ütles, et läheb talle külla. Ütles S.T-le, et ta koju ei lähe, vaja asju ajada. Ütles S.T-le, et mingu tema juurde, seal on A. ja Stas. Kui mõne tunni pärast koju jõudis, siis olid seal A. ja Stas ning A. ütles, et T. enam külla ei tule. Selgituseks viipas A. Stasi peale, kuid ei öelnud midagi. Pärast seda heitis magama ning järgmisel hommikul ajas A. ja Stasi välja. Korteris verd ei olnud. Köögis on palju nuge, kuid roosat värvi käepidemega nuga tal kodus ei ole. Kas mõni nuga kadunud on, seda öelda ei oska. Nugade peal verd ei näinud. Toas on kaks diivanit. (t/l 31-35) 04.07.2006 koostatud tunnistaja V. A ülekuulamisprotokollist nähtuvalt elas tunnistaja nädal enne juhtunut oma tuttava N. juures. Aadressi teab visuaalselt. Kogu selle aja tarvitasid alkoholi. Millal tuli nende juurde Stas hüüdnimega F., seda ta ei mäleta. Tarvitasid kõik koos alkoholi. Millal N. ära läks seda ei mäleta. Heitsid koos Stasiga diivanitele pikali. Pärastpoole ronis rõdu kaudu sisse S. T, kellel oli kaasas alkoholi. Jõid edasi, kuid siis tekkis Stasi ja S. vahel tüli. S. hakkas diivanil magavat Stasi diivanilt maha lükkama. S. selgitas Stasile, et tahab ise diivanile pikali heita. Tunnistaja läks sel ajal tualetti ning kui tagasi tuli, siis tuli S. kaelast verd. Ka Stas oli toas, kuid mis tal käes oli, seda ei näinud. Kuna oli purjus, siis heitis magama. Mis edasi sai, seda ei mäleta. (t/l 3640) 3 • • • • • Ämari Vangla teatisest nähtuvalt olid L.H suhted kaaskinnipeetavatega rahuldavad. Karistuse kandmise ajal õppis Rummu Erikutsekoolis. Distsiplinaarkaristusi määrati kolmel korral. Iseloomult ja käitumiselt on küll viisakas, kuid salakaval ja kergesti ärrituv. (t/l 59) 29.06.2006 koostatud kahtlustatava L.H ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav inkrimineeritud süüteo toimepanemist ja seletas, et 24.06.2006 oli külas tuttava N. juures. Seal oli ka V. A. Tarvitasid koos alkoholi ning N. läks ära. Heitis diivanile magama. Teisele diivanile heitis A. Ärakas üles selle peale, et T. raputas teda tugevasti ning viskas põrandale. T. korterisse sisenemist ta ei näinud. N. ütles hiljem, et tuli nagu tavaliselt, so rõdu kaudu. Vihastas S-i peale ja läks kööki ning võttis noa. Kustkohast noa võttis, seda ei mäleta. S. oli endiselt diivani juures ja esitas pretensioone, et tema magab ja teda ei tohi äratada. Tundus, et T. hakkas kallale tulema. Kuna oli purjus ja polnud veel üles ärganud, siis toimunut eriti ei mäleta. Mäletab noaga vehkimist teda endast eemale tõrjudes. Konkreetset eesmärki S. kõri katki lõigata ei olnud. Vehkis noaga ja andis hoobi sinna kuhu satub. Kuna S. tungis peale, siis tõrjud teda noaga vehkides eemale. Võimalik, et tekitas talle mõne vigastuse, täpselt ei mäleta. Nägi S. kaelel verd ja ütles, et ta läheks end pesema. S. aga läks hoopis minema. Ise heitis magama. Kuhu noa pani, seda ei mäleta. Pärast seda S-d näinud ei ole. Tahtlust tekitada S. tervisele ükskõik millist kahju või teda tappa, ei olnud. (t/l 63-67) 29.06.2006 koostatud ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtuvalt juhatas L.H maja juurde ning näitas korterit nr 17, kus osutas toas olevale diivanile, kus ta magas ja kust pealt teda S. maha ajas. Seejärel näitas kahtlustatav kööki, kust võttis noa ning läks tagasi tuppa diivani juures seisnud S. juurde, kus vehkis noaga ja tekitas haava kaela. (t/l 70-80) 26.07.2006 koostatud kahtlustatava L.H ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et jääb oma 29.06.2006 antud ütluste juurde, kahetseb toimepandut. (t/l 81-85) 23.11.2006 koostatud kinnipidamise aktist nähtuvalt peeti tagaotsitavaks kuulutatud ja 18.10.2006 vahistamismäärusega vahistatud kahtlustatav L.H kinni kell 23.
3. (t/l 101) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas sündmuskoha vaatlusprotokolli, kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud L.H, kannatanu S. T, tunnistajate V. A ja N. K ütlusi, L.H ütluste olustikuga seostamise protokolli, isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti ning süüdistatava isikuandmeid iseloomustavaid tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 118 p 1 ettenähud kuriteona, so raske tervisekahjustuse tekitamisena, millega põhjustati oht elule. Süüdistatav tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi, seletades, et pani toe toime seetõttu, et ta oli alkoholijoobes ja äsja üles äratatud ning ilmselt ei orienteerunud toimuvas. Talle tundus, et kannatanu tungib talle kallale ja sellise raskusastmega tervisekahjustuste tekitamise soov tal puudus. Kannatanu selgituste kohaselt tahtis ta süüdistatavat diivanil edasi liigutada, et ise samuti diivanile ära mahuks ja saaks magama jääda, kuid süüdistatav ärritus segamisest ja üles ajamisest ning läks kööki ja tagasi tulles hakkas noaga vehkima. Arvates, et süüdistatav on maha rahunenud, otsustas püsti tõusta ja korterist lahkuda. Ootamatult aga lõi süüdistatav teda noaga kaela, seejuures sai ta alles haiglas teada, et teda on löödud mitu korda. Tunnistaja V. A ütlustest saab järeldada, et ta ei näinud süüdistatava poolt teo toimepanemise hetke, kuivõrd oli ruumist väljas, mida kinnitab ka kannatanu oma ütlustes, väites, et ei saanud tualetti siseneda ja end pesema minna, sest V.A oli tualetis. Tunnistaja N. K ütlustest nähtuvalt teda aga kodus üldse ei olnud, mida kinnitavad nii süüdistatav, kannatanu kui ka tunnistaja V.A. Seetõttu tuleb süüdistatavale inkrimineeritavale teole karistusõigusliku hinnangu andmisel ja 4 tahtluse vormi kindlakstegemisel lähtuda vahetult sündmuses osalenud isikute ütlustest ja ekspertarvamusega tuvastatud tervisekahjustuste raskusastmest. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtuvalt olid S. T-l tuvastatud tervisekahjustused: torkelõikehaavad kaelal paremal ja vasakul pool ning näol alahuule all ning tervisekahjustused võisid tekkida löökidest terariistaga, milleks võis olla nuga. Kaelale saadud vigastuse tagajärjel esines hingetoru nihkumine koos ägeda kõri tursega, mis põhjustas ägeda hingamishäire ja S.T vajas selle tõttu trahheostomeerimist – kunstlikule hingamisele viimist. Seega olid tekitatud tervisekahjustused elule ohtlikud nende tekitamise ajal ja sellele järgneval raviperioodil. Tervisekahjustusest paranemiskestvus on ca 1,5-2 kuud, jätmata olulist funktsioonihäiret vähemalt 40% ulatuses. Haiglaravi käigus tekkis tüsistusena lõuaaluse süljenäärme uuris vasakul pool, mis on saadud trauma otsene tagajärg. Seega saab ekspertiisiaktist teha järelduse, et tegemist on raske tervisekahjustusega, kuivõrd tekitatud tervisekahjustusega põhjustati oht elule. Süüdistatava süüd tunnistavatest ütlustest nähtuvalt puudus tal tahtlus tekitada kannatanule rasket tervisekahjustust või kannatanut tappa. Kannatanu enese selgitustest nähtuvalt arvas kannatanu, et süüdistatava ülesajamisega ise provotseeris süüdistatavat selliselt käituma. Kohus lähtub tahtluse kindlakstegemisel sellest, et süüdistatava omandatud haridust ja piisavalt pikka elukogemust arvestades peab süüdistatav teadma ja aru saama sellest, et kaitsmata kaelas asuvad inimesel elutegevuseks vajalikud elundid, so hingamist ja pea verega varustamist tagavad hingetoru ja veresooned ning nende vigastamine võib tingida tervise kahjustamise, ohu elule või elutegevuse lakkamise. Arvestades seda, et süüdistatavat on varem ka kohtu poolt karistatud sarnaste tervisekahjustuste tekitamise eest pikemaajalise vangistusega, siis seda enam oli süüdistatav sellise käitumise tagajärgedest teadlik. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine kannatanu suhtes oli tahtlik. Süüdistatav on küll väitnud, et talle tundus, et kannatanu teda ründab, kuid süüdistatava enese ja kannatanu ütlustest nähtub, et pärast sõnavahetust ja tõuklemist sai süüdistatav minna kööki noa järele ja seejärel sellega veel pikalt vehkida ning kui kannatanu hakkas ära minema, lõi süüdistatav kannatanut noaga. Seejuures ei ole süüdistatav kordagi täpsustanud seda milles võinuks seisneda kannatanu poolne rünne. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatav ei olnud ka hädakaitseseisundis, kuivõrd kannatanu teda ei rünnanud. Kannatanu vaid ajas süüdistatava diivanilt ära ja pärast süüdistatava sõimuvalingut ja tõuklemist tõukas süüdistatavat vastu. Seejuures jäi kannatanu diivani juurde, süüdistatav aga läks noa järele. №a toomine näitab aga seda, et süüdistataval oli tekkinud soov seda kasutada. Arvestades eelnevat olukorda, kus ühine alkoholi tarvitamine oli jäänud tarvitajate joobest tuleneva väsimuse tõttu pooleli, siis leiab kohus, et alkoholijoobes süüdistatav, kes oli raskest unest üles aetud, hindas olukorda valesti ja sellist sündmuste käiku ja valitud vahendi kasutamist arvestades ei ole võimalik väita seda, et süüdistatava käitumise eesmärgiks oligi raske tervisekahjustuse tekitamine ja et süüdistatav oleks kindel olnud selles, et pärast noaga löömist kindlasti selline eesmärk ka saabub. Küll leiab kohus, et süüdistatav suhtus saabuvasse tagajärge ükskõikselt, mida näitas ka asjaolu, et pärast kannatanu löömist noaga heitis süüdistatav uuesti magama nagu ka tuppa tulnud ja verist kannatanut näinud V. A, tundmata huvi saabunud tagajärje vastu. Taolistel motiividel leiab kohus, et S.T-le raske tervisekahjustuse tekitamine oli toime pandud otsese tahtlusega. Seetõttu leiab kohus, et L.H käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud KarS § 118 p 1 ettenähtud kuriteona. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo liiki, laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. KarS § 118 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena eranditult vangistus neljast kuni kaheteistkümne aastani. Senise kohtupraktika kohaselt mõistetakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras kui ei ole tuvastatud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, kuid seejuures arvestatakse ka süü suurust. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus, kuigi süüdistatavat on sarnase iseloomuga tegude toimepanemise eest karistatud. Kohus leiab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka seda, et SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla haigusloo andmetel leiti S.T 5 hospitaliseerimisel analüüsiks võetud verest 2,93 promilli etüülalkoholi, mis vastab raskele alkoholijoobele. Seega kannatanu, tundes süüdistatavat ja olles sellises joobes, ei andnud ka ilmselgelt ise aru endale, et ta võib samasuguses raskes joobes isikut üles äratades teda ärritada ja viia selleni, et teine isik ei orienteeru koheselt ajas ja ruumis ning võib käituda agressiivselt ja ootamatult ning pikemalt mõtlemata. Kohus arvestab ka asjaoluga, et kannatanul ei ole süüdistatava suhtes mingeid pretensioone, mida kannatanu kohtuistungil korduvalt ja järjekindlalt kinnitas. Arvestades karistust kergendavat asjaolu ja kannatanu enese käitumist leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammääras. Kuigi süüdistatav on varem korduvalt kohtu poolt karistatud varavastaste ja teiseliigiliste kuritegude toimepanemise eest karistatud ja milliste toimepanemisel kasutati vägivalda, seejuures ka nuga ja tekitati noaga vigastusi samuti kaela piirkonnas, siis kohus asub seisukohale, et kui varasemate kuritegude toimepanemisel oli süüdistataval mingi konkreetne teo motiiv ja saavutatav eesmärk, kuid menetluses olevas kriminaalasjas inkrimineeritava teo puhul saab eesmärgiks pidada vaid seda, et süüdistatav tahtis edasi magada ning teda äratanud kannatanu oli selles takistuseks. Lüües kannatanut noaga saavutas süüdistatav oma eesmärgi ning heitis samasse kohta tagasi ja jätkas pooleli jäänud und. Taoline käitumine on küll selline, mis näitab süüdistatava ükskõikset suhtumist teise inimese tervisesse ja elusse, kuid selline tegu ei näita mingi teise kuritegeliku eesmärgi saavutamise tahet. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammäära ületavana. Seejuures aga, arvestades süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid ja kriminaaltoimikust ilmnevaid ilmselgelt alkoholilembust ja asotsiaalset eluviisi iseloomustavaid asjaolusid, leiab kohus, et süüdistatava isik välistab tema suhtes mõistetava karistuse tingimisi kohaldamata jätmise. Ka KarS § 74 lg 2 sätete kohaldamine on kohtu arvates välistatud, kuivõrd lühiajalise vangistuse kohene täitmisele pööramine teenib oma eesmärki vaid juhul, kui isik ei ole varem vangistust kandnud ning lühiajaline vangistus sunniks isikut aru saama sellest, et ta edaspidise vangistuse vältimise eesmärgil hoidub süütegude toimepanemisest edaspidi ja seda just järgneda võiva pikemaajalise vangistuse hirmus. Käesoleval juhul on süüdistatav korduvalt kandnud vabadust piiravaid ja pikaajalisi vangistusi, mistõttu lühiajalise vangistuse kohaldamine ei täida soovitavat eesmärki nn šokivangistuse mõttes. Samas aga süüdistatava alkoholilembus ja legaalse sissetuleku puudumine näitavad seda, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele. Seetõttu kuulub süüdistatavale mõistetav vangistus täies ulatuses ärakandmisele. Märt Toming kohtunik 6